Obsah (5)
§ 654§ 132§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr: 2-12-48126 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2013.a, Tallinn Tsiviila
§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
Kuigi apellant tugineb kaebuses suuresti samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
- Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti sellest, et hageja ja kostja sõlmisid elatise maksmise osas notariaalselt tõestatud kokkuleppe. Maakohus lähtus õigesti sellest, et hageja võttis endale selle kokkuleppega kohustuse maksta kostjale elatisena igakuiselt kindel rahasumma. Vastavast kokkuleppest ei tulenenud seda, et hageja võiks mingitel tingimustel (näiteks siis, kui poolte alaealine laps viibib hageja juures või siis, kui hageja kannab mingeid lapsega seotud kulusid muul viisil) maksta elatist vähem.
- Kuigi hageja väitis, et lisaks notariaalselt sõlmitud kokkuleppele sõlmisid hageja ja kostja veel mingi kokkuleppe, mis nägi ette, et hageja ei pea elatist maksma selle aja eest, kui laps viibib isa juures, ei saa kohus sellest hageja väitest lähtuda, sest kostja sellist väidet omaks ei võtnud, hageja vastav väide on tõendamata ning veelgi enam, selline hageja väide läheb vastuollu muude esitatud tõenditega. Käesoleva tsiviilasja raames esitati kohtule tõendina pooltevaheliste kokkulepete kohta eespool kirjeldatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ilma eranditeta igakuulise, kindlas summas ja rahas elatise maksmise kohustuse. Kirjaliku lepingudokumendi puhul kehtib eeldus, et see annab ammendavalt ja lünkadevabalt edasi pooltevahelise võlasuhte sisu. Sellest eeldusest tuleb lähtuda ka notariaalselt tõestatud kokkulepete puhul. Seega ei saa kohus lähtuda käesoleva tsiviilasja raames muust, kui sellest, mis on notariaalses lepingus kokku lepitud. Ja sellest kokkuleppest tuleneb üheselt, et elatis tuleb maksta rahas ning igakuiselt ja sõltumata sellest, kas poolte ühine laps viibib hageja juures või mitte.
- Sellele, et elatise suurus ei saa sõltuda sellest, kas poolte ühine laps viibib hageja juures või mitte, viitab ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, kus hageja ja kostja leppisid kokku selles, et hagejal tuleb tasuda kostjale lapse ülalpidamiseks igakuiselt kindel rahasumma, leppisid pooled kokku ka selles, et kostja ei tee hagejale takistusi lapsega suhtlemisel. Seega lähtusid hageja ja kostja igakuist elatusraha kokkulepet sõlmides eeldusest, et poolte ühine laps hakkab ka tulevikus viibima hageja juures.
- See, kui hageja kannab poolte ühise lapsega seotud muid kulusid, ei saa vabastada hagejat kokkuleppega võetud elatise maksmise kohustusest. Kindlasti ei tulenenud kokkuleppest seda, et isa ülalpidamiskohustus piirdub selle rahaga, mida ta kostjale maksab. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-12-48126 Nii kokkuleppeliselt määratud kui ka seadusest tuleneva elatise maksmise kohustuse olemus seisneb selles, et elatist tuleb maksta rahas ning elatise maksmiseks kohustatud isik ei saa ise otsustada, et ta teeb raha maksmise asemel mingeid muid sooritusi. See hageja väide, et laps ei viibi kogu aeg ema juures vaid viibib ka vanaema juures ja internaatkoolis, ei tähenda, et selle aja eest, mil laps otseselt ema juures ei viibi, ei tule elatist maksta. Lapsega on seotud mitmed erinevad kulud, lisaks toidule tuleb lapsele osta ka riideid, tasuda ravimite eest, maksta kinni koolitarbed, aga kanda tuleb ka kommunaalkulusid. Näiteks kommunaalkulusid ei saa maksta ainult selle aja eest, mil laps kostja korteris viibib. Lapsele peab olema kodu tagatud. 11. Ringkonnakohus rõhutab veel seda, et kuigi vanemad võivad sõlmida kokkuleppeid, millega täpsustatakse ülalpidamise viisi ja ülalpidamiskohustuse täitmise asjaolusid, kuid vanemad ei saa sõlmida sellist kokkulepet, millega loobutakse alaealise lapse osas ülalpidamise saamise õigusest võrreldes selle elatisega, mida võiks laps seadusest tulenevalt saada. 12.
§-st 136 tulenevalt määrab ringkonnakohus hagihinna ja apellatsioonkaebuse hinna.
§ 132
lg-st 5 tulenevalt tuleb lähtuda täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel sellest, et tegemist on mittevaralise nõudega. Kuigi
§ 132
lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot, tuleb käesoleval juhul sellest eeldusest kõrvale kalduda. Mittevaralise nõude puhul tuleb hagihind määrata vastavalt sellele hüvele, mida hageja on hagi rahuldamise korral õigustatud saama. Hageja soovib käesoleva hagiga tunnistada täitemenetlus lubamatuks. Täitmisteatest nähtub, et täitemenetlus algatati nelja kuu elatise (145 eurot kuus) sissenõudmiseks. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus hagihinnaks 580 eurot. Apellatsioonkaebuse hind on sama, mis hagihind, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on apellatsioonkaebuse hind sama. 13. Hageja vabastati hagi esitamisel menetlusabi korras riigilõivu maksmise kohustusest. Hagilt, mille hind on 580 eurot, tulnuks tasuda lõivu 125 eurot. Hageja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, millelt tuli tasuda lõivu 50 eurot. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus lähtus menetlusabi jätkuvuse printsiibist ning ei nõudnud hagejalt ka apellatsioonkaebuse esitamisel lõivu. Kuigi maakohus märkis menetlusabi andmise määruses, et maakohus vabastab hageja riigilõivude maksmise kohustusest kohustuseta hüvitada hiljem riigilõivud, ei näe seadus sellist võimalust siiski ette. Võimalust määrata menetlusabi ilma kohustuseta hüvitada kulud hiljem, võimaldab üksnes riigi õigusabi seadus. Kuid riigi õigusabi on üks menetlusabi alaliik ja riigi õigusabi seaduses sätestatu üldisele menetlusabi regulatsioonile ei laiene. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus mööda
§-s 190 sätestatust, mistõttu tuleb ringkonnakohtul hagejalt riigi tuludesse välja mõista see riigilõiv, mis tuli hagejal tasuda nii hagi esitamisel, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamine ei tähenda seda, et riigilõivu ei tulegi maksta vaid seda, et riigilõivu maksab menetluse lõpus see pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Käesoleval juhul jäetakse nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigi kasuks välja mõistetud summade täitmisel tuleb lähtuda
§-s 179 sätestatud korrast. Menetluskulude jaotus 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-12-48126 14. Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
§ 162
lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ülle Jänes Kaupo Paal 7
(7)