Obsah (4)

§ 8§ 17§ 21§ 34

Tsiviilasi nr.2-09-67270 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2012 Tallinn, Tsiviilasja number 2-09-67270 Tsi

eadus.

eaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt reguleerib

eadus vee kasutamist ja kaitset, samuti maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Kooskõlas

§ 8

lõikega 1 peab vee erikasutuseks olema kasutajal tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Vee erikasutusluba peab isikul muuhulgas olemas olema siis, kui toimub veekogu toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine (

§ 8lg 2 p 5).

Kooskõlas

§ 17

lõikega 4 peab vee paisutamist kavandav isik saama veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada.

§ 21

p 2 kohaselt on veekasutaja kohustatud hoiduma teiste maaomanike õiguste rikkumisest.

§ 34sätestab, et maaomanik ei tohi muuhulgas põhjustada üleujutust.

Viidatud

eaduse sätetest tuleneb kohtu hinnangul see, et vee erikasutusluba sooviv isik on kohustatud võõra maa niiskusrežiimi mõjutamisel küsima selle maa omanikult nõusolekut. 21. Kohtu hinnangul on kostjate kinnistu materiaalsel mõjutamisel (kinnistu osalisel üleujutamisel ning maa niiskusrežiimi mõjutamisel) tegemist kostjate omandiõiguse rikkumisega Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumisest hoidumist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega on igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise 4 järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna. Kinnistu materiaalsel mõjutamisel vähenevad kinnistu omanike võimalused oma kinnisasja vallata ja kasutada. 22. Siiski ei tähenda eelnev, et kostjatel oleks absoluutne õigus keelduda hagejale nõusoleku andmisest. Lisaks seadusele võivad omaniku õigused olla AÕS § 68 lg 2 järgi kitsendatud ka teiste isikute õigustega. Kostjate hoidumisnõue ei ole piiramatu. Nimelt on negatoornõue AÕS § 89 kolmanda lause järgi välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Sarnaselt ei saa VÕS § 1055 lg 2 järgi nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu, kuigi ka sel juhul tuleb tekitatud kahju hüvitada. Nimetatud sätted piiravad omaniku nõudeid kolmandate isikute (sh teiste omanike) vastu. Olukorras, kus kostjate nõusoleku andmata jätmise tagajärjeks on hageja hüdroelektrijaama tegevuse seiskamine, on kahjustatud ka hageja õigust kasutada oma kinnisasja sihipäraselt, st elektri tootmiseks. Selliselt on võimalik lugeda kostjate nõusoleku andmisest keeldumine ka hageja kinnisasja kasutamise õiguse rikkumiseks, mis annab omakorda hagejale AÕS § 89 esimese ja teise lause järgse nõude kostjate vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks, st sisuliselt hageja kinnisasjast tulenevate mõjude talumiseks kohustamiseks. 23. Kohtu hinnangul võib kinnisasja omaniku keeldumist hüdroenergia tootmiseks vajaliku vee paisutamisega nõusoleku andmisest või kokkuleppe sõlmimisest keeldumisest erandlikult lugeda õigusvastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1043 mõttes. Kostjate tegevus (nõusoleku mitteandmine) võib olla vastuolus VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui hageja omandit rikkuva käitumisena või ka hageja majandustegevuse seiskamisena VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1049 mõttes. VÕS § 136 lg-le 5 kohaselt on sellisel juhul hagejal võimalik kahju tekitamisest tulenevalt nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab hageja keelata kostjatel kahju tekitamine. 24. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis 3-2-1-12-11 selgitanud, et kostjate keeldumine nõusoleku andmisest võib olla lubamatu ja nad võivad olla seega kohustatud hageja kinnisasjast tulenevaid kitsendusi taluma ja ka nõusolekud andma järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:

1. a)kostjatele tulenevad kitsendused ei takista neil oluliselt oma kinnisasja kasutamist või kitsendusi tuleb mõistlikult taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Kohus on seisukohal, et hageja tegevusest kostjatele tulenevad kitsendused ei takista neil kinnistu kasutamist olulisel määral. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjate kinnistu suuruseks 19,14 ha, millest vee all on 1.2 ha (I kd tl 67). Hageja on menetluse käigus võtnud omaks, et vee alla jääb ca 2 ha kostjatele kuuluvat maad. Ka paikvaatlus (III kd tl 96) ei tuvastanud , et kostjate tegevus oleks kinnistul oluliselt piiratud. Liigniiskust paikvaatlusel ei täheldatud. Kostjate nõusoleku puudumine tooks kaasa elektritootmise lõpetamise hagejale kuuluval kinnistul, mis omakorda takistaks hagejal omandi kasutamist AÕS §68 mõttes. Hageja on ka nõustunud vee paisutuse alandamisega tasemelt 61,50 abs tasemeni 61,30abs (I kd tl 69; II kd tl 63,III kd tl 42-43).
2. b)kitsendused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega; Harjumaa Keskkonnateenistus on väljastanud korralduse 60 19.12.2003 (I kd tl 34-38). Selle kohaselt kahjulikku mõju looduskeskkonnale ei kaasne.
3. c)kitsenduste vältimine või vähendamine (mh hüdroelektrijaama ümberehitamisega kostjate soovitud viisil) on hagejale majanduslikult ebamõistlikult koormav või piirab hagejat ebamõistlikult oma kinnisasja kasutamast; Hageja on esitanud hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti (tl 14-30), Harjumaa Keskkonnateenistus on väljastanud korralduse 60 19.12.2003(I kd tl 34-38), hüdrotehnika inseneri R. K poolt koostatud hüdroelektrijaama ökoloogilismajanduslik hinnang (tl 101 - 103).
4. d)kitsendusest tulenev kahju hüvitatakse kostjatele. Hageja on korduvalt pakkunud kostjatele hüvitust (I kd tl 64- 71, II kd tl 42-43). Kostjad ise pole esitanud omapoolset seisukohta hüvitise 5 suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud eeltoodud asjaolude üheaegne esinemine. Kohus on 25.01.2012 istungil selgitanud kostjatele nende tõendamiskoormist. Kostjad taotlesid küll ekspertiisi läbiviimist, kuid küsimusi ei esitanud. Kostjate esitatud tõenditest (III kd tl 21-24; 27) ei tulene, et jõujaam oleks lihtsasti ümberehitatav madalamal

urvel töötamaks. Kahjuliku keskkonnamõju kohta tõendid puuduvad. 25. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjad on kohustatud kitsenduse talumiseks nõusoleku andma, saab kostjate nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada. See kehtib nii

eaduse järgi hagejale vajaliku kostjate nõusoleku kohta veekogu paisutamise talumiseks kui ka haldusmenetluses vee erikasutusloa saamiseks vajaliku kostjate nõusoleku andmise kohta.

1. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-12-11 ei hagi saa rahuldada, ilma et kostjatele määrataks tekkinud või tekkivate kitsenduste eest mõistlik hüvitis. Samas on Riigikohus ka märkinud, et kui kostjad hüvitise summat ei nimeta, on võimalik neid kohustada kitsendusi taluma ka hüvitise suurust kindlaks määramata. Kohus on kostjatele selgitanud vajadust kujundada seisukohad talumiskohustuse võimalike tingimuste suhtes. Kostja sõnul on ta küll põhimõtteliselt nõus kokkuleppe sõlmimisega ja ei välista ka täielikult talumiskohustust, kuid hüvitise suuruse kohta kostjad seisukohta võtnud pole. Kostjad on seisukohal, et kahju suurust pole võimalik hinnata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjate kohustamine kitsenduste talumiseks on võimalik ilma hüvitise suurust kindlaks määramata. See ei tähenda aga seda et hagejal puuduks hüvitamiskohustus. Kostjad võivad nõuda hüvitise kindlaksmääramist hilisemas kohtumenetluses hagiga.
2. Kostjad on esitanud ka taotluse 25.01.2012 eelistungi protokolli parandamiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata kuivõrd asja lahendamise seisukohalt ei oma see tähtsust.
3. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 6