← Eesti

3-13-553/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-553 Haldusasi OÜ Tabal kaebus Tabal kaebus Tallinna Linnaplaneer

§ 153

. (Kadaka tee 185 kinnistu kanti kinnistusraamatusse 11.01.2005.) Seega on rikutud kaebaja õigustatud ootust, et kaebaja saab antud sadeveetrassi servituudi kanda kinnistusraamatusse. Esmalt märgib kohus, et vaidlustatud haldusaktidega ei ole otsustatud kaebaja suhtes servituudi seadmise küsimust. Samuti ei ole nende aktide andmisega seda kuidagi välistatud. Teiseks selgitab kohus, et AÕSRS 11.01.

§ 153

lg 1 sätestas, et tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast

  1. aasta
  2. aprilli, on õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks. Kaebaja on ise kohtule kinnitanud, et sadeveetrass on rajatud Taarabaasi poolt aastatel 1997-98 (kaebaja on ilmselt ekslikult märkinud, et aastatel 1997-78), seega enne 1999 aasta esimest aprilli, millest tulenevalt kaebaja poolt viidatud AÕSRS 11.01.

§ 153lg 1 ei ole kaebaja suhtes kohaldatav.

Sellest tulenevalt ei saa olla rikutud kuidagi ka kaebaja sellekohast õigustatud ootust.

  1. Kaebaja viide asjaolule, et OÜ-l Hansmarks puudub huvi sadeveetrassi ümbertõstmiseks, ei ole halduskohtus vaidlustatav. Kui kaebaja soovib, et OÜ Hansmarks tõstaks sadeveetrassi ümber, siis 4 tuleb tal see lahendada tsiviilkorras. Kaebaja poolt vaidlustatud aktide vaidlustamine sellele kuidagi kaasa aidata ei saa.
  2. Lõpetuseks märkis kaebaja, et talle kuuluvat sadeveetrassi võidakse hakata ümber tõstma ilma tema nõusolekuta. Samuti on rikutud kaebaja kui sadeveetrassi omaniku õigusi. Kohus leiab, et kui kaebaja enda sooviks on just see, et sadeveetrass tõstetakse ümber selliselt, et kaebajal oleks võimalik seda hooldada, siis jääb kohtule selgusetuks, miks kaebaja esitatud kaebusega seda hoopis takistab. Teiseks ei ole kaebaja endiselt kohtule tõendanud, et vastav sadeveetrass, mis asub Hansamarks OÜ-le kuuluval kinnistul aadressil Kadaka tee 183b, kaebajale kuuluks. Kaebajal võib olla tsiviilõiguslik nõudeõigus vastavale sadeveetrassile, kuid kaebaja ei ole seda kuidagi realiseerima asunud juba väga pika aja vältel, mis tekitab veelgi kahtlusi selle kuuluvusest kaebajale. Hetkeseisuga ei näita kinnistusraamat vastava rajatise kaebajale kuuluvust, ka ei näita seda kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, millega Hansamarks OÜ kinnistu Kadaka tee 183b omandas (vt tl 136- 139 ja selle pöördel). Asjaolu, et sadeveetrassile võib kaebajal puududa isegi nõudeõigus, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja loobus oma hagist tsiviilasjas nr 2-2-/1036/02 (asja esimese ringi nr II-2/793/01), peale seda kui Riigikohus tühistas oma lahendis nr 3-2-1-67-02 ringkonnakohtu otsuse osas, millega Ilmar Pappelilt mõisteti AS Tabal kasuks välja 101 504 krooni ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule kontrollimaks, kas rajatised on rajatud õiguslikul alusel või mitte, millest siis olenes milline regulatsioon kohaldamisele kuuluks. Täpsemalt märkis Riigikohus samas asja otsuse p 12 ja 13 järgmist: „Oluliselt erinev õiguslik olukord on võõral maal asuvate ja õigusliku aluseta rajatud ehitiste puhul, mida reguleerib AÕS RakS §
  3. Sellise tehnorajatise omanikuks olnud isikul ei ole õigust servituudile AÕS RakS § 152 kohaselt. Selline tehnorajatis on maa oluline osa ja kuulub seega maa omanikule. Ehitise varasemal omanikul on AÕS §-de 138 ja 139 alusel õigus rajatis ära vedada või kui see ei ole võimalik, nõuda väärtuse hüvitamist. Erandina näeb AÕS RakS § 14 lg 1 ette võimaluse õigusliku aluseta ehitise legaliseerimiseks, sellele kasutusloa andmisega PES § 70 alusel. Samas tuleneb AÕS RakS § 14 lg-st 1, et kasutusloa saanud ehitisele kohaldatakse AÕS RakS §-s 13 sätestatut, mis omakorda kehtib aga ainult ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse. Sellest nagu ka sellest, et kasutusloa andmisega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi, järeldub omakorda, et kasutusloa saamine pärast ehitise aluse maa kinnistamist ei muuda juba tekkinud asjaõiguslikke suhteid. Eelneva põhjal on asja lahendamisel olulise tähendusega, kas vaidlusalused rajatised on rajatud õiguslikul alusel või mitte. AÕS RakS § 14 lg 1 loeb õigusliku aluseta ehitatuks ehitist, mis on püstitatud maakasutusõiguseta või ehitusloata. Esimese astme kohus on leidnud, et rajatised olid püstitatud Tallinna Taarabaasi maakasutusõiguse ja kapitaalremondi tööprojekti alusel. Ringkonnakohus on lugenud selle piisavaks õigusliku aluse olemasolu tuvastamisel. Ringkonnakohus ei ole samas märkinud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes ta on leidnud, et vaidlusalused rajatised on õiguslikul alusel püstitatud ja jätnud hindamata kassaatori esitatud tõendeid väidetavalt õigusliku aluse puudumise kohta, ning on sellega rikkunud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut.“
  4. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab OÜ-le Tabal esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
  5. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu. 5
  6. Kuna HKMS § 108 ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, kui kaebus tagastatakse, siis jäävad kolmanda isiku ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda. Teiste menetlusosaliste poolt menetluskulude kandmine enne kaebuse menetlusse võtmist on erandlik ning sellisel juhul menetluskulude väljamõistmist kaebajalt pole ette nähtud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määrus nr 3-12-248, p-d 13 ja 14 ja 19.06.2012 määrus nr 3-12-932 p 21).
  7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.