← Eesti

2-09-14436/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-14436 Tsiviilasi J S i hagi MTÜ Takso Aren

§ 68lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

  1. Pärnu Maakohus rahuldas 16.06.2010 otsusega J S i hagi osaliselt ning kostjate F N ja M K menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja hageja menetluskuludest 5,63% jättis kohus MTÜ Takso Arensburg kanda.
  2. 31.10.2012 määrusega rahuldas maakohus hageja menetluskulude avalduse ja kostjate menetluskulude avalduse. 17.01.2013 esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja leidis, et ta sai menetluskulude kindlaksmääramise määruse kätte alles 03.01.2013 läbi e-toimiku. 2 Maakohtu määruste põhjendused
  3. 20.02.2013 määrusega jättis Pärnu Maakohus hageja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Maakohus tugines

§ 225lg-le 4, § 306 lg-le 1 ja §-le 321.

  1. Maakohus leidis, et maakohtu 31.10.2012 määrus saadeti kohtu poolt J. Si lepingulisele esindajale I V ile 05.11.
  2. Lepinguline esindaja saatis kohtule kinnituse, et ta sai kohtumääruse kätte. Kuivõrd kumbki pool ei esitanud kohtumäärusele määruskaebust, siis 31.10.2012 määrus jõustus 21.11.
  3. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas 31.03.2009 hageja nimel maakohtule hagi I V . Lepingulisele esindajale antud volikirjas on märgitud, et volikiri on kehtiv kaks aastat, so kuni 01.03.
  4. Kogu kõnealuse tsiviilasja menetluse ajal Pärnu Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus on J. Si lepinguline esindaja olnud I.V. I.V esindas J. Si ka pärast kohtule esitatud volikirjas märgitud tähtaja möödumist. Ta esindas J. Si 22.11.2011 Tallinna Ringkonnakohtu istungil, ringkonnakohus saatis I. Vile 12.10.2011 otsuse ja 28.10.2011 täiendava otsuse. 30.12.2011 esitas I. V hageja nimel kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Seega esindas I. V J. Si menetluses ka pärast kohtuasjas esitatud volikirjas märgitud volituse tähtaja möödumist ja J. S on esindamist I. Vi poolt aktsepteerinud. J. S teatas I. Vi volituse lõppemisest kohtule alles 17.12.
  5. Määruskaebus
  6. Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Kohus on ebaõigesti olukorras, kus oli teada, et esindaja volitus on lõppenud, eeldanud, et esindaja volitus on kehtiv. 7.

§ 225

lg-st 4 ega kohtu poolt Riigikohtu lahendist 3-2-1-58-09 ei tulene, et juhul, kui kohtul on teada, et volitus on lõppenud, siis võib kohus eeldada, et esindaja on varasemalt menetlusosalist esindanud, ja esindatav ega esindaja ei ole esinduse lõppemisest teavitanud, et esindus/ volitus kehtib. Hagejale ei olnud teada, et kohtul volitus, mis oli antud vahetult pärast esimese volikirja lõppemist, puudus, ka kohus ise ei teinud hagejale ega tema esindajale vastavat ettepanekut selle esitamiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja oli pikendanud antud volitust kuni 01.03.2012. Ringkonnakohtu põhjendused 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid üle. 9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et volikiri, mis on esitatud koos hagiavaldusega, ei oma enam esindusõiguse osas tähendust. Esindatav on pärast nimetatud volikirjaga antud esindusõiguse lõppemist esindaja toimingud heaks kiitnud, seega on esindaja esindusõigused pikenenud (

§ 227lg 7).

Seejuures ei oma tähendust volikiri, millega hageja väidetavalt pikendas esindaja volitusi ainult ühe aasta võrra ning mis on kohtule esitatud alles koos määruskaebusega. Esindusõiguste lõppemisest ei ole hageja kohut teavitanud. Gaida Kivinurm kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.