2-13-7078/12

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-13-7078 Otsuse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi K N hagi V N vastu elatusraha suuruse muutmiseks 1 368 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K N (isikukood xxx, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: T N (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Juri Kononov (e-post: esgalia@hot.ee); Kostja: V N (isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2013 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja T N, hageja lepinguline esindaja Juri Kononov ja kostja V N Resolutsioon
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Muuta Harju Maakohtu määrusega 10.08.2011 kinnitatud elatise suurust.
5. Välja mõista V N K N kasuks elatusraha igakuiselt 174 (ükssada seitsekümmend neli ) eurot alates 13.veebruarist 2013 kuni K N täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
6. Poolte menetluskuludest jätta kostja V N kanda 80 % ja hageja K N kanda 20 %. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras. Hagejate nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 10.08.2011 määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustus V N tasuma tütrele elatist 50 eurot kuus. Hageja leiab, et nimetatud rahast ei piisa lapse ülalpidamiseks. Lapse igakuised vajalikud kulud on 404 eurot, mistõttu palub hageja suurendada elatist 202 euroni kuus. Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Elatise suurus 50 eurot kuus oli määratud lähtuvalt kostja varalisest seisust. Kostjal ei ole võimalik ka käesoleval ajal maksta elatist suuremas summas, kui 50 eurot kuus. Kostjal on mitmeid rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees. Kostja igakuised kulud moodustavad ligi 1 085 eurot. Kostja sissetulekuks on töötasu, millest saab kätte 800-900 eurot. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et haginõue elatise suuruse muutmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus nõustub hagejaga, et lapse ülalpidamiseks ei piisa kostja poolt tasutavast 50 eurost kuus. Kui arvestada mõlema vanema võrdset panust lapse ülalpidamisse, siis 100 eurot on selgelt ebapiisav. Lapse elatisnõude määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida vanemad saavad talle võimaldada. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud hädavajalikud kulutused on mõnevõrra suured. Hageja on näidanud muusikakooli kuluks 24 eurot kuus. Tegelikult käib laps muusikakoolis 9 kuud ning kui aastas kuluv summa jagada kõigi kuude vahel, siis on ühe kuu kulu 18 eurot. Kohus leiab, et lapse tervishoiuga seotud kulu on ülemäära suur. Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et laps on terve ning 20 eurot kulub tal vitamiinidele. Kohtu arvates piisab vitamiinide ostuks 5 eurost kuus. Vitamiinide tarbimine suvekuudel ei ole põhjendatud. Ka on mõnevõrra suured kulud meelelahutusele (mängud, kino, teater jm). Arvestades mõlema vanema rahalisi võimalusi saab lugeda hädavajalikuks kuluks meelelahutusele 20 eurot kuus. Ülejäänud hageja poolt näidatud kulutused saab lugeda hädavajalikeks. Seega on hageja hädavajalikud kulud kokku 348 eurot, millest 174 eurot tuleks kanda kummalgi vanemal. 2 PKS § 101 lg l järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul puuduvad kostjal mõjuvad põhjused elatise suuruse määramiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus leiab, et põhjendatud on elatist suurendada 174 euroni kuus. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskuludest 80 % kostja kanda ja 20% hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 3