Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt põhineb hageja nõue asjaolul, et Harju Maakohtus toimus kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-10-
p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingule ei ole seadusandja sätestanud kohustuslikku vormi, seega võib lepingu sõlmida ka suulises vormis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hageja OÜ NVL (endise ärinimega OÜ A &K) juhatuse liikmeks kuni 03.08.2010 (I kd tl 71-74, tl 170-178), seega oli hageja ja kostja vahel käsundussuhe. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja pooltevahelise käsunduslepingu üles öelnud 14.07.2010 hageja tagasikutsumisega juhatuse liikme kohalt (I kd tl 170-172). Peale juhatuse liikme volituste lõppemist on hageja samuti tegutsenud pooltevahelise käsunduslepingu alusel, antud asjaolu on kinnitanud ka kostja oma vastustes (I kd tl 68). Antud juhul oli lepingute sisuks teenuse osutamise protsess, seega vastavad lepingud
§-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel oli kehtivatest käsunduslepingutest tulenevad võlasuhted. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu menetluskulude tasumise nõude seoses tsiviilasja nr 2-10-9316 menetlemisega summas 847,83 eurot. Kostja ei vaidle menetluskuludele vastu ning on seisukohal, et menetluskuludeks makstav summa oli vajalik (I kd tl 68, II kd tl71). Seega puudub poolte vahel vaidlus hageja poolt kantud menetluskulude, summas 847,83 euro põhjendatuse ja tasumise vajaduse üle. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hageja nõudele 29.06.2012 tasaarvestusavalduse ning 31.12.2012 vastuhagi, millega kostja tasaarvestab hageja nõude summas 847,83 eurot kostja nõudega hageja vastu (tasaarvestusavaldus). Tasaarvestuse tulemusena on hagejal võlgnevus (põhivõlg) kostja ees ning kostjal puudub võlgnevus hageja ees.
lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-111-06 ei pea kostja tasaarvestuseks esitama ilmtingimata vastuhagi. Tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-50-04 on 4 Riigikohus leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohtu arvates on kostja antud tsiviilasjas esitanud vastuhagi ja tasaarvestusavalduse mõistliku aja jooksul selleks, et kasutada oma protsessiõigusi heauskselt. Kohus märgib, et tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas tasaarvestuse saab lugeda toimunuks. Kohus on seisukohal, et tasaarvestamisolukorra tekkimiseks peavad esinema poolte vahel
Antud juhul oli kostjal hageja vastu juhatuse liikme käsunduslepingust tulenev rahaline nõue ning hagejal kostja vastu hilisemast tsiviilasja nr 2-10-9316 käsunduslepingust tulenev nõue, seega eksisteerisid samaliigilised nõuded. Lisaks peaks
lg 1 kohaselt olema tasaarvestaval poolel õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt vastava tasaarvestatava kohustuse täitmist nõuda. Kohtule nähtuvalt muutus hageja käsunduslepingust tulenev nõue sissenõutavaks 02.04.2012 nõude esitamisest kostjale, tasumistähtajaga 13.04.2012, seega sissenõutav alates 14.04.2012, mille täitmisest kostja keeldus (I kd tl 36-39). Vastuhageja nõue muutus sissenõutavaks alates 14.07.2010 s.o juhatuse liikmega sõlmitud lepingu ülesütlemisest (I kd tl 11-15).
Kostja on hagejale esitanud oma vastuses hagile tasaarvestusavalduse ning lisaks ka vastuhagi 31.12.2012 (I kd tl 114-118).
lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub alus vastuhagis esitatud nõude tasaarvestamiseks ning on esitanud nõude tasaarvestamisele vastuväited. Kostja 2010. majandusaasta aruandest nähtuvalt pidi seisuga 30.06.2010 kostjal rahalisi vahendeid olema 66 758 krooni, so 4266,61 eurot (I kd tl 77). Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja on tellinud analüüsi käibevara ja vahearuande andmete õigsuse osas (I kd tl 180-192). OÜ NT raamatupidaja LLvõttes aluseks hageja poolt äriregistrile esitatud 2009.a majandusaasta aruande ja kostja osanikule esitatud dokumentatsiooni ning maksuameti andmed on asunud seisukohale, et esitatud vahearuande andmed seisuga 30.06.2010 vastavad faktilisele olukorrale ning arvestades majandustehingute puudumist perioodil 30.06.2010 kuni 04.08.2010 on kajastatud arvandmed muutumatud kuni juhatuse liikmete vahetumiseni (04.08.2010). Vastavalt esitatud dokumentatsioonile ei ole perioodil alates 30.06.2010 kuni 04.08.2010 majandustehinguid toimunud (s.h vastavalt maksuameti lisatud andmetele ja vastavalt kontoväljavõttele) seega seisuga 30.06.2010 vahearuandes kajastatud andmed on muutumatud kuni 04.08.2010 (I kd tl 180-192; II kd 6-7). Vahendid on kajastatud hageja poolt esitatud 2010 majandusaasta vahearuande bilansis real „raha“ (I kd tl 76-79, tl 126-167; tl 169; II kd 8-13). Kostja kinnitusel puudusid arveldusarvel rahalised vahendid (pangakontol: miinus 20,04 krooni) ning ka sularahas ei ole kostja esindajatele keegi summat üle andnud (nn kassavahendid) – lisatud pangakonto väljatrükk, inventariseerimise akt (I kd tl 168, tl 180-191). NVL2011 majandusaasta aruandes on antud vahendid kantud bilansireast „raha“ bilansireale „nõuded“, st nõue endise juhatuse liikme vastu (I kd tl 80-96).
lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Juhul, kui käsundisaaja rikub vara väljaandmiskohustust võib käsundiandjal olla käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõue
Kohus selgitab, et käsundisaajal ei tohi tekkida muud tulu, kui käsundi täitmisest saadav tasu. Antud juhul loeb kohus eeltoodust tulenevalt tõendatuks rahaliste vahendite summas 4266,61 euro puudumise ettevõtte võõrandamisjärgsel üleandmise ajahetkel. Hageja on ka ise kohtule antud selgitustes kinnitanud, et rahalisi vahendeid ta kostjale üle andnud ei ole. 5 Hageja vastuväited, mille kohaselt kostja juhatuse liige on 2010. a aruande heaks kiitnud ja allkirjastanud ei oma kohtu hinnangul tähtsust, sest rahaliste vahendite olemasolu tuleb hinnata ettevõtte võõrandamise ajahetke seisuga. Samal põhjendusel ei oma tähtsust asjaolu, millisel real kirjendas kostja nõuet 2011 majandusaasta aruandes või 2010 majandusaasta aruandes paranduste tegemata jätmine. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks et 03.08.2010 inventeerimise akt on koostatud tagantjärgi ning tuleks seetõttu jätta tähelepanuta. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud ühtegi nõuet ega pretensiooni sularaha summas 4267,89 euro üleandmiseks ei tähenda, et kostja ei võiks seda teha antud kohtumenetluse käigus. Kohus selgitab hagejale, et ettevõtte juhatuse liikmena on ta kohustatud tõendama ettevõtte bilansikirjete tõelevastavust (antud juhul ka 2010 majandusaasta vahearuandes 30.06.2010 esitatud andmed) ja kassa üleandmist juhatuse liikme volituste lõppemisel. Lisaks märgib kohus, et hageja vastuväited, mille kohaselt on kostja ära kasutanud olukorda, kus juhatuse liikme vahetumisel 14.07.2010 hageja, olles heauskne, ei varustanud ennast tõendiga varade üleandmise kohta ning luges piisavaks varade ja ka dokumentide üleandmisel punkti 2.3.1, samuti asjaolu, et 14.07.2010 kassavahendeid ei olnud, kuna ettevõte müüdi odavamalt on TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamata.
lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis
lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel
lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada
lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut
lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus asub esitatud tõendite pinnalt seisukohale, et lepingu punkti 2.3.1 tähenduse kohaselt oli JN õigustatud eeldama rahaliste vahendite olemasolu hageja poolt esitatud andmete põhjal. Kahju hüvitamise nõude saaks hageja vastu rahuldada antud juhul
koosmõjus
Juhatuse liikme vastutus tekkinud kahju hüvitamiseks tuleneb ka ÄS § 187 lg-st 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul on kohus eespool kontrollinud, et vaidlevate poolte vahel on sõlmitud kehtiv käsundusleping
kohaselt, hageja on käsunduslepingut rikkunud (
lg 1 koosmõjus
lg-ga 1), jättes tagastamata käsundi täitmiseks saadud rahalised vahendid; hageja vastutab lepingu rikkumise eest
lg 1 järgi; hagejale on tekkinud varaline kahju
lg 1 ja § 128 lg 2 tähenduses; antud juhul oli tekkinud kahju ärahoidmine kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis s.t kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
Kuna juhatuse liige tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, siis pidi hagejale olema kahju tekkimine
lg 1 rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav (
Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud ka rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos (
lg 4), kana kostjale ei oleks kahju tekkinud rahaliste vahendite üleandmisel hageja poolt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja vastuhagis esitanud nõude ka ettevõtte arveldusarvel kajastunud negatiivse saldo ulatuses s.o 20,04 krooni s.o 1.28 eurot. Antud nõue kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele kahju hüvitamise eelduste täitmise tõttu
koosmõjus
lg 1 alusel, samas tulenevad 6 vastutuse erisätted ka ÄS § 187 lg 1 ja 2, juhtorganite hoolsuskohustus on sätestatud ka TsÜS § 35.
lg 1 kohaselt on oluline vahet teha käsundisaajate vahel, kes tegutsevad professionaalina oma majandus- ja kutsetegevuses ning neil, kes ei tegutse professionaalina. Professionaalsete käsundisaajate puhul on nende hoolsuse määra aluseks objektiivsed standardid- nad peavad tegutsema ja olema hoolsad üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-67-03 märkinud, et kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Kui ka käsundisaaja pingutab maksimaalselt, kuid ikkagi ei suuda oma kohustusi täita, on ta ühtlasi rikkunud hoolsuskohustust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme kohustuseks on käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil s.t ei tohi võtte põhjendamatuid riske, otsuste vastuvõtmiseks peab olema piisavalt informeeritud ning hoolas (vt 3-2-1-41-03). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, samuti tõendeid, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on hageja tekitanud oma tegevusetusega kahju ettevõttele -20 krooni s.o 1,28 eurot, tekkinud kahju on hagejapoolse kahju tekitava teo tagajärg (
Mõistliku inimesena oleks pidanud negatiivse saldo tekkimine olema ettenähtav. Juhul, kui arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid ja samas ei ole ette näha rahaliste vahendite laekumist, kohustus hageja pangas asuva ettevõtte arveldusarve sulgema s.t lepingu lõpetama ajal, mil kahju veel ei olnud tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud kostja nõude olemasolu hageja vastu summas 66 778 krooni, so 4267.89 eurot. Kohus selgitab, et kuigi
lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud
lg 1 ja
sätestatud viivise määrast.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustu hagejaga, et viivisenõude arvestamise aluseks on vastava menetluskulude arvete tasumise tähtaeg. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt 02.04.2012 on hageja esitanud kostjale nõude menetluskulude tasumiseks hiljemalt 13.04.2012 (I kd tl 36), seega saab kohtu hinnangul olla viiviste arvestamise aluseks olev algusajaks 14.04.2012 ning tasaarvestusavalduse esitamine toimus kostja poolt 29.06.2012. Viivisearvestus on juhindudes
MS § 367 alusel järgmine: 14.04.2012 kuni 29.06.2013 kokku 77 päeva s.o 14,31 eurot. Seega asub kohus seisukohale, et hageja on kostjalt õigustatud nõudma viiviseid summas 14,31 eurot. 7 Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja ei ole kohtule esitanud oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid. Kohus asub seisukohale, et hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 862,14 eurot ja kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 4267,89. Juhindudes
lg-st 1 ja eelpool esitatud Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-150-04 asub kohus seisukohale, et tsiviilasjas on piisavalt tõendatud ja põhjendatud tasaarvestuse tegemine kostja poolt esitatud tasaarvestusavalduse alusel hageja nõudega 862,14 euro ulatuses (põhivõlg 847,83 eurot ja viivis 14,31 eurot), seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 3405,75 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse ja vastuhagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb hagi menetluskulud jätta 87,9% ulatuses kostja kanda ja 12,1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus vastuhagi menetluskulud vastukostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.