3-11-2543/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2011 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2543 Haldusasi I.T kaebus Viru Vangla tegevuse (alates 12.07.2011 keeldub vangla vastamast kaebaja venekeelsetele avaldustele) õigusvastaseks tunnistamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada I.T kaebus haldusasjas nr 3-11-

1. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 31.10.2011 saabus Tartu Halduskohtusse I.T 27.10.
2. a allkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt keeldub Viru Vangla alates 12.07.2011 vastamast kaebaja venekeelsetele kaebustele ja avaldustele. Kaebuse esitaja leiab, et vangla rikub Põhiseaduse § 12, § 51 ja §
3. Põhjendatud huvina märgib kaebaja preventiivset eesmärki pöörduda edaspidi vangla poole oma emakeeles, koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
4. juuni 2010 Riigikohtu halduskolleegiumi määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus laiendanud HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ning märkinud, et HKMS § 11 lg 31 p 5 saab kohaldada ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Keeleseaduse (KeeleS), kui keeleküsimusi reguleeriva eriseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamiskeel eesti keel. Seaduse § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul (omavalitsusüksuses vähemusrahvuse keele kasutamine, millega siinkohal tegemist ei ole). KeeleS § 12 lg 2 lause 2 kohaselt võib riigiasutus esitatud võõrkeelse dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida. Seega on seadusega 1 jäetud haldusorganile kaalutlusõigus muukeelse pöördumise vastuvõtmise otsustamisel („võib“). Haldusmenetluse keel on tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 eesti keel ning sama sätte
5. lõike kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Seega laienevad haldusmenetlusele pea kõik eelnevalt kirjeldatud keeleseaduses keele kasutamise kohta sätestatud põhimõtted. Kaebuse kohaselt on kaebaja vanglale esitanud märgukirju, selgitustaotlusi, avaldusi võõrkeeles. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 kohaselt vastamisest võib loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Samasuguse seisukohale on asunud ka Viru Vangla oma 28.09.2011 ja 30.09.2011 vastustes kaebaja avaldustele. Viru Vangla vastustest selgus, et ajavahemikul 05.12.2007 – 28.03.2008 on kaebaja Tallinna Vanglas läbinud riigikeele kursused ning sooritanud riigikeele eksami. Kaebajaga töötanud inspektor-kontaktisikud on kinnitanud, et kaebaja valdab riigikeelt suhtlustasandil. Seega oli Viru Vanglal piisavalt põhjust eeldada, et kaebaja valdab riigikeelt tasemel, mis võimaldab tal esitada pöördumisi riigikeeles (tl 14, 16). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.T kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2