Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

2-13-10472 Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht 28. juunil 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-10472 Ts

§ 661lg-le 4 ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust.

Asjaolud SNEL Grupp OÜ esitas

1. märtsil 2013 hagiavalduse D M vastu võlgnevuse 200 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu SNEL Grupp OÜ ja D M vahel sõlmitud laenulepingust. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.märtsil
2. 21.juunil 2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles pooled paluvad kinnitada 24.05.2013 sõlmitud kompromissleping kooskõlas

§ 430

lg 1 sätetega ning lõpetada tsiviilasja menetlus kooskõlas

§ 428lõike 1 punktis 4 sätestatuga.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromissi sõlmimisel pooled loobuvad määruskaebuse esitamisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele .

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole 2/3 2-13-10472 kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168

lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Kostja tasub pool hageja tasutud riigilõivust. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Lähtuvalt

§ 150

lõike 2 punktist 1 taotleb hageja kohtult seoses kompromissi sõlmimisega poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist. Hageja esindaja palub kohtul talle tagastada hagi esitamisel pool tasutud riigilõivust so 30,00 eurot SNEL Grupp OÜ pangakontole XXX Swedbank selgitusega “ D M, tsiviilasi 2-13-10472 osaline riigilõivu tagastamine”.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et hageja tasus 05.03.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072136 riigilõivu summas 60 eurot. Selgituses märgitud “riigilõiv: kostja D M; hageja: SNEL Grupp OÜ hagiavaldus”. Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja SNEL Grupp OÜ arveldusarvele nr. XXX Swedbank AS, selgitusega „D M, tsiviilasi 2-13-10472 osaline riigilõivu tagastamine.˝ Edasikaebamine

§ 661

lg 4 alusel leppisid pooled kokku, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 428lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 sätete kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 3/3