← Eesti

2-12-35875/10

Obsah (8)§ 88§ 107§ 109§ 100§ 95§ 104§ 28§ 97

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2013. a, Tallinn, kohtu kants

) § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ning lõpetas samast päevast töölepingu; 2

(6)2-12-35875 − töölepingu ülesütlemise põhjusena märkis kostja käskkirjas asjaolu, et hageja poolt töötajaga T. J (edaspidi „puhastusteenindaja“) läbi viidud arenguvestluse dokumendil erines puhastusteenindaja allkiri teistel ametlikel dokumentidel olevatest allkirjadest. Käskkirja tutvustades süüdistas kostja hagejat, et hageja on puhastusteenindaja eest arenguvestluse dokumendile alla kirjutanud, aga käskkirjas sellist otsest argumenti ei esine. Hageja eitab allkirja võltsimist ja kinnitab, et ta ei ole ühelegi dokumendile kellegi teise eest allkirja kirjutatud. Samuti ei ole hageja andnud kostjale alust kahelda mingilgi moel enda usaldusväärsuses. 6. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane ja kehtiv, sest 28. juuni 2012 käskkirjas töölepingu erakorralist ülesütlemist

§ 88

lg 1 p 5 alusel ei ole kostja põhjendanud, ülesütlemise põhjus ei ole arusaadav ja usalduse kaotuse aluseks olev tegu ei ole tõendatud. Lisaks leiab hageja, et ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul

§ 88lg 4 järgi.

Neil alustel palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. 7. Hageja palub lõpetada pooltevahelise töölepingu

§ 107lg 2 järgi 29.

juulist

  2. Tuginedes

§ 109

lg-le 1 taotles hageja TVK-le esitatud avalduses viie kuu keskmise töötasu summas hüvitise väljamõistmist. Kohtus on arutusel hageja nõue TVK-s rahuldatud ulatuses, st nelja kuu summas hüvitise saamiseks (3 762,12 eurot). Hageja leiab, et kostja käitumine töölepingu lõpetamisel oli eriti töötajavaenulik, ülekohtune ja riivas oluliselt hageja põhiseaduslikke õigusi (au ja väärikuse kaitse). Kostja edastas kogu töökollektiivile e-kirjaga teate, milles teavitas, et hagejaga lõpetati tööleping, kuna ta võltsis allkirja, ning kostjal ei ole hageja kui ebaausa töötajaga enam võimalik töösuhet jätkata. Selle e-kirja peale helistas hagejale mitu endist kolleegi, kellele hageja oli sunnitud selgitama, et ta ei ole allkirja võltsimisega seotud. Kostja käitumine on hagejale põhjustanud hingelisi kannatusi, tekitanud unehäireid ja stressi. 9. Lõpuks nõuab hageja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest

§ 100lg 5 ja § 97 lg 2 p 2 alusel hüvitist 30 päeva eest summas 940,53 eurot.

  1. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited asjaolude kohta on järgmised: −
  3. aasta mai lõpus – juuni alguses teavitas kostja keskkonnaspetsialist kostjat, et seoses SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla päringutele vastamisega teostas ta puhastusteenindaja töötingimuste uuringu. Dokumentatsiooni ülevaatamisel avastas ta, et
  4. aastal viidi puhastusteenindajaga läbi kaks arenguvestlust ja nimelt:
  5. oktoobril 2010 töödejuhataja T. N poolt ja
  6. novembril 2010 hageja poolt. Keskkonnaspetsialist juhtis tööandja tähelepanu asjaolule, et arenguvestluse blanketil olevad puhastusteenindaja allkirjad on erinevad; − olukorra selgitamiseks palus kostja kõikidelt töötajatelt seletuskirju, kes olid kokku puudutud puhastusteenindaja arenguvestluse blankettidega. Kostja võttis ka seletuskirja teenindusjuhilt K. O täidetud arenguvestluse vormi asjaolude kohta. Seletuskirjast tuleneb, et hageja tagastas tema alluvuses töötavate puhastusteenindajate arenguvestluse blanketid, millised on antud üle personaliosakonna spetsialistile. Seega arenguvestluse blanketid olid esitatud hageja poolt täidetult ja puhastusteenindaja allkirjaga; − kostja alustas juurdlust, mille käigus võrdles puhastusteenindaja allkirju teistel ametlikel dokumentidel ning kohtus puhastusteenindajaga, kes kinnitas, et
  7. novembril 2010 hageja poolt läbi viidud arenguvestluse blanketil olev allkiri ei kuulu temale. Sellest järeldas kostja, et arenguvestluse blanketil olev puhastusteenindaja allkiri on võltsitud kas isiklikult hageja poolt või vähemalt tema 3

(6)2-12-35875 teadmisel. Seejärel teatas kostja tuvastatud allkirja võltsimise asjaolust hagejale ning tegi ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, millest hageja keeldus ja nõudis tööandjalt kirjalikku selgitust vallandamise kohta; − kostja leidis, et töösuhte jätkamine hageja kui töötajaga olukorras, kus tööandja peaks iga kord täiendavalt kontrollima töötaja poolt vormistatud või allkirjastatud dokumentide õigsust, ei ole võimalik; −
  1. juunil 2012 koostas ja esitas kostja hagejale tutvumiseks käskkirja nr 156 töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles põhjendas ülesütlemist. Käskkirjas on toodud välja töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ja nimelt: seoses allkirja võltsimisega ametlikule dokumendile on tööandja kaotanud usalduse töötaja vastu, mille tõttu ei näinud kostja võimalust töösuhte jätkamiseks.
  2. Kostja käskkiri, mis on käsitlev ülesütlemisavaldusena, on piisavalt põhjendatud ning hageja pidi aru saama selle sisust, sh ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest ja alusest.

§ 95

lg 3 kohaselt ei mõjuta ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Isegi juhul, kui töötaja ei saanud mingil põhjusel aru käskkirjas toodud põhjendusest, ei too see kaasa ülesütlemisavalduse tühisust. 13. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja rikkus

§ 88lg-st 4 tulenevat nõuet töölepingu ülesütlemiseks mõistliku aja jooksul.

Allkirja võltsimise asjaolu ei selgunud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla päringutest, mis saadeti kostjale

  1. novembril 2011 ja
  2. märtsil 2012, vaid alles juurdluse käigus ja puhastusteenindaja küsitlemisel ning temalt seletuse võtmisel. Kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul pärast asjaoludest teadasaamist.
  3. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta on rikkunud töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaegu.

§ 88

lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Hinnangu andmisel on oluline arvestada, et mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjus ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõtetele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ning see lõpeb koheselt. 15. Kuna kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis puudub hagejal

§-st 107 tulenev alus taotleda töölepingu lõpetamist. Sellest tulenevalt ei ole hagejal

§ 109

lg-st 1 tulenevat õigust hüvitisele nelja (või ka viie) kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suuruse muutmise eesmärgiks

§ 109

lg 1 teise lause alusel ei ole moraalse kahju hüvitamine, mida saab teha üksnes hagimenetluses. 16. Kostja ei nõustu hageja nõudega välja mõista kostjalt

§ 100

lg 5 alusel hüvitis summas 940,53 eurot, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõuetes järjekindel. Hageja taotleb lõpetada tööleping

  1. juulist 2012 arvestades etteteatamistähtaega (30 päeva) järgimata jätmist, mis eeldab töötasu saamist kuni
  2. juuli
  3. Sellisel juhul ei ole hagejal õigust enam saada 30 eest päeva hüvitist

§ 100lg 5 alusel.

Pealegi oli töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata mõjuv põhjus ja seadusest tulenev alus.

  1. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. 4

(6)2-12-35875
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
  2. Kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-16-11, p 13 teine lõik). Siiski lahendab kohus vaidluse tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg-st 1 üksnes osas, milles TVK otsus on vaidlustatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud TVK otsust osas, millega hageja nõue lisatasu maksmiseks jäi rahuldamata, samuti hüvitise vähendamist viielt kuult neljale. Vaidlustamata osas on TVK otsus jõustunud.
  5. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja sellega seonduvate hüvitiste väljamõistmist. Tööõigussuhtest tuleneva vaidluse lahendab kohus eelkõige

sätete alusel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: − hageja töötas kostja juures
  2. juunist 2010 kuni
  3. juunini 2011 töödejuhatajana määratud tähtajaga töölepingu alusel lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajana ning alates
  4. juulist 2011 määramata tähtajaga töölepinguga samal ametikohal (TVK tlk 15–21); − kostja esitas hagejale
  5. juunil 2012 töölepingu ülesütlemise avalduse

§ 88

lg 1 p 5 alusel (TVK tlk 22 ja 24–25, 50–51 ning tlk 31–32); hageja sai selle avalduse kätte ja

  1. juuni 2012 oli hageja viimane tööpäev kostja juures; − hageja keskmine töötasu kostja juures oli 940,53 eurot kuus (TVK tlk 54–56, samuti 29-32 ja 52–53).
  2. Töölepingu ülesütlemise tühistuse tuvastamise nõude õiguslik alus on

§ 104

lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja on lõpetanud töölepingu hagejaga

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Seega tuleb kostjal esile tuua ja vaidluse korral tõendada, et hageja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja väitel võltsis hageja 10. novembri 2010 arenguvestluse blanketil puhastusteenindaja allkirja (TVK tlk 47, tlk 27). Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt tõendatud, et hageja oleks allkirja võltsinud. Kohtule esitatud seletuskirjadest (tlk 30, 33–34) ja e-kirjadest (tlk 35–36, TVK tlk 48–49 ja 28) ei nähtu, et hageja oleks allkirja võltsinud. Ainuüksi asjaolust, et allkiri ei sarnane sama isiku teiste allkirjadega, ei saa järeldada, et allkirja võltsis hageja. Muid

§ 88lg 1 p-s 5 märgitud asjaolusid ei ole kostja esile toonud.

  1. Lisaks leiab kohus, et üks selline episood hageja töös ligi kaks aastat tagasi ei peaks üldjuhul tooma kaasa usalduse kaotust töötaja suhtes. Kohus võtab arvesse, et töötaja allkirjade kogumine ega kontrollimine ei olnud otseselt hageja tööülesanne (TVK tlk 23, 26). Arenguvestluse vormistamine ühe töötajaga ei ole vestluste mahtu (tlk 28–29), selle osakaalu hageja tööülesannetest (TVK tlk 23, 26) ning vestluse ja selle tulemuste tähtsust kostja igapäevatöös arvestades ilma eriliste täiendavate asjaoludeta selline töölõik, milles minetus võiks tuua kaasa usalduse kaotuse. Kohtu hinnangut ei muuda kostja selgitus, et varasemalt on ta tööga seotud dokumentide vormistamise puuduste tõttu kahju kannatanud.
  2. Kuna kohus tuvastas, et ülesütlemiseks puudus alus, siis pole vajalik avalduse õigeaegsuse ega vormiküsimuste kontrollimine.
  3. Hageja on esitanud hüvitise nõude

§ 109lg 1 alusel.

Viidatud sätte järgi saab kohus mõista tööandjalt välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (esimene lause) või ka muus summas arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (teine lause). Hageja nõuab hüvitist nelja kuu töötasu ulatuses ja põhjendab seda eelkõige 5

(6)2-12-35875 kostja käitumisega lepingu lõpetamisel, sh teiste töötajate teavitamisega väidetavast võltsimisest. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et kogu töökollektiivile edastati e-kirjaga teade hagejaga töölepingu lõpetamise kohta koos põhjendusega, et ta võltsis allkirja ja seetõttu ei ole kostjal enam võimalik hageja kui ebaausa töötajaga töösuhet jätkata (TVK tlk 57). Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja väitele, et eelviidatud e-kirja peale helistas talle mitu endist kolleegi, kellele hageja oli sunnitud selgitama, et ta ei ole allkirja võltsimisega seotud. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab hageja märgitud ja kostja poolt vaidlustamata asjaolusid

§ 28

lg-s 1 ja lg 2 p-s 11 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine töölepingu lõpetamisel. Kohus määrab seetõttu hüvitise hageja nõutud suuruses ehk nelja kuu töötasu summas. 27. Lisaks taotleb hageja töölepingu lõpetamist ja nõuab hüvitist

§ 100lg 5 ja § 97 lg 2 p 2 alusel.

Kostja vaidleb sellele nõudele vastu väitega, et hageja on taotlenud lepingu lõpetamist alles

  1. juuli 2012 seisuga. Sellisel juhul ei oleks hagejal vahepealse perioodi eest nõuet eelviidatud alusel, vaid ta saaks nõuda töötasu maksmist.
  2. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse

§ 107

lg 1 järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 107

lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

§ 97

lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üldjuhul üksnes etteteatamistähtaega järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas

§ 107

lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Kohus leiab, et eeltoodud põhimõte on kohaldatav nende ülesütlemisavalduste puhul, milles tööandja ei tuginenud erakorralisele ülesütlemisele ilma etteteatamistähtaega järgimata.

§ 107

lg 2 sõnastustest tuleneb otseselt, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral lõpetab kohus töölepingu ajast, mil see oleks lõppenud vaidlusaluse ülesütlemise kehtivuse korral, st käesoleval juhul 28. juunist 2012. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist

§ 97lg 2 p-s 2 märgitud ajavahemiku ehk 30 kalendripäeva eest, kohus rahuldab ka selle nõude. 29. Hagi hind on Ts

MS § 124 lg 1 ja § 125 alusel 4 702,

  2. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jääavad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.