lg 2 ls-s 4 on esitatud erandid, millal saab elatise suurust vähendada, kuid antud asja puhul ei esine toodud lauses 4 asjaolud. Seega ei pea kohus arvestama lapse vanemate sissetulekuid elatise määramisel. Sellele viitas ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-133-11 p-s 20. Lisaks, hageja seaduslik esindaja viitab oma hagiavalduses, et kostja töötasu moodustab ca 4000 eurot. Selline hageja seadusliku esindaja väide on paljasõnaline ning ei tugine ühtelegi tõendile. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud kulutused lapsele on liialdatud ning ei vasta tõele. Riigikohus leidis oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 p 19, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule kulutuste loetelu, mis läheb lapse ülalpidamiseks ning kostja esitab oma vastuväited nimetatud kulutuste kohta. Kommunaalmaksed (korterimaksed, elekter, internet) 90 eurot. Pärast poolte abieluliste suhete lõppemist kostja maksis ainuüksi kommunaalmakseid, vaatamata sellele, et ta ise korteris ei elanud ega kasutanud kõik neid hüvesid. Alates märtsist 2012 loobus kostja nimetatud maksete kandmisest, kuna leidis, et see on ebamõistlik ning põhjendamatu ning kahjustab tema varalisi huve. Elektri ja interneti eest kostja siiamaani maksab arveid. Kuid kostja leiab, et kulutused internetile ei ole seotud lapse kasvatamisega, kuna laps on väike ning temal ei ole vajadust internetti kasutada. Kostja arvutusel kommunaalkulud lapsele moodustavad ca 45 eurot + 7 eurot elekter. Keskmiselt kommunaalkulud moodustavad 180 eurot kuus. Hageja ema osa on 90 eurot ning lapse osa on 90 eurot, millest 50% kannab ema ning 50% kannab isa, s.o 45 eurot. Kostja ei pea kandma hageja seadusliku esindaja kommunaalkulude osa. Kokku: 45 + 7 = 52 eurot. Toidukulud – 150 eurot. Kostja leiab, et nimetatud summa on põhjendamatult suur ning ebamõistlik. Kostja leiab, et põhjendatud kulu toidule on 100 eurot kuus. Kostja võtab lapse aegajalt enda juurde ning laps elab, sh sööb isa juures, st et lapse ema ei kanna kulutusi toidule nendel päevadel. Samuti laps käib lasteaias, kus ta sööb ka nii päeval kui ka õhtul. Reisi/puhkuse kulud 50 eurot. Kostja leiab, et need kulutused ei kuulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lasteaiatasu 40 eurot + 5 eurot lasteaiaga seotud kulud. Kostja ei ole nende kuludega nõus, kuna esiteks ta ise maksab lasteaiatasu. Teiseks, laps tihti ei käi lasteaias kostjale teadmatutel põhjustel, seega kulutused vähenevad. Keskmiselt lasteaiakulu on 36 eurot kuus. Ravimid ja tervishoid (hügieen) 15 eurot. Kostja leiab, et need kulutused on põhjendatud. Riietus 100 eurot. Kostja leiab, et kulutused riidele on ebamõistlikud suured ning põhjendamatud. Optimaalne kulu riidele on 50 eurot kuus. Meelelahutus (tsirkus, lasteteater, kino, bassein, 4 huviringid jms) – 30 eurot. Kostja leiab, et need V M kulutused lapsele ei vasta tegelikkusele. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et ta kannab neid kulutusi, samuti ei ole tõendatud ka nende kulutuste vajalikkust lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Samuti kui kostja saab oma lapsega kokku, korraldab ta oma lapsele ka meelelahutusüritusi, sh külastab temaga kino, loomaaeda ja teisi meelelahutusasutusi. Kostja leiab, et optimaalseks kuluks meelelahutustele oleks 30 eurot. Kokku kulutused lapsele moodustavad: 45 + 7 + 100 + 36 + 5 + 15 + 50 + 30 = 288 eurot, millest hageja ema peab kandma 144 eurot ning hageja isa 144 eurot. Kostja leiab, et hageja elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendamatu. Kostja on kandnud lapsega seotud kulutusi perioodil november 2011 – juuli 2011: 181,46 eurot (lasteaed); 862,43 eurot (kommunaalkulud), millest lapse osa moodustab 431,215 eurot (kostja kandis nii lapse kui ka lapse ema osa); 227,59 eurot (elekter), millest lapse osa moodustab 113,795 eurot (kostja kandis nii lapse kui ka lapse ema osa). Kokku kulud lapsele moodustasid: 772,60 eurot. Maksimaalne tagasiulatav kompensatsioon võiks olla 387,4 eurot. Riigikohus on leidnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 p 21, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Eeltoodule tuginedes ning arvestades sellega, et osa kulutusi lapsele kannab kostja ise, leiab kostja mõistlikuks välja mõista temalt elatisraha lapse S M ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 145 eurot. 22.11.2012 toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma hageja ülalpidamiseks 160 eurot kuus. Kostja leiab, et rohkem kui 320 eurot kuus lapsele ei kulu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 22.11.2012 toimunud kohtuistungil ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja, kostja ja kostja lepingulise esindaja selgitused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga. Seega on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Hageja ja kostja vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja sõnul kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja vastuväite kohaselt täidab ta oma lapse ülalpidamiskohustust. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et elatise maksmine peab olema regulaarne ja kindlas summas, et hageja teaks sellega arvestada ning hageja seaduslik saaks ise tasuda kõik hagejaga seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava 5 puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Seega tuleb kindlaks teha hageja mõistlikud vajadused. Vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale ei ole vaja tõendada seaduses sätestatud minimaalmääras elatise suurust. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Riigikohus on kostja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-33-11 p-s 20 märkinud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülalpidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna
Kohus leiab, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hageja ei ole tõendanud enda kulutusi ühes kuus summas 500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja mõistlikud ja tõendatud kulud ühes kuus järgmised. Kommunaalmaksed keskmiselt 80 eurot kuus on mõistlikud ja vajalikud. Lapse kommunaalkulude hulka ei tule arvata korteriühistu arvetel näidatud remonditasu ja hooldustasu kulusid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et toidukulud summas 150 eurot on liiga suured. Mõistlikeks toidukuludeks hindab kohus 100 eurot kuus. Üldteada asjaolu on, et toit on kallis ja kasvav laps vajab täisväärtuslikku toitu, kuid kohtu hinnangul on 150 eurot toidule kuus ülepaisutatud. Hageja käib ka lasteaias, kus ta saab päeval mitu korda süüa. Kostja vaidleb reisi- ja puhkusekuludele vastu, kuna kostja arvates need ei ole olulised. Kohus leiab, et reisi- ja puhkusekulud ei kuulu igakuise elatise alla ning need tuleb hageja vanematel eraldi kokku leppida. Põhjendatud on lasteaiakulud 45 eurot. Ravimite ja tervishoiu mõistlikeks kuludeks hindab kohus 10 eurot. Eesti kliimat arvestades esineb lastel ülemiste hingamisteede haigusi ning ravimid ja vitamiinid on kallid, kuid hageja esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja oleks väga tihti haige. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et riietusele 100 eurot kuus on põhjendamatu ning 50 eurot riietele ühes kuus on mõistlik. Hageja on küll 3 aastane kasvav laps, kes vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid ning kõiki riietele, jalanõudele tehtavaid kulutusi ei ole võimalik tõendada, kuid nimetatud kulud peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. See teeb aastas kokku riietele 600 eurot ning on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et meelelahutusele ja huviringidele kulub keskmiselt 35 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et tal kulub ühes kuus meelelahutusele 50 eurot. Huvialaringide kohta on hageja esitanud kohtule tõendeid üksnes osaliselt. Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse selle kohta, et hageja seaduslik esindaja tasus 19.11.2012 TFMTÜ-le oktoobri ja novembri eest 30 eurot ning arve iluvõimlemise eest, kus õppemaks oli 10.2012 4 eurot ja 11.2012 22 eurot. Transpordikulud summas 40 eurot on tõendamata. Hageja sõnul on tema kulud Tartusse vanaema juurde sõiduks 40 eurot. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt tal autot ei ole. Üldteada asjaolu on, et eelkooliealisele lapsele on sõit ühistranspordis tasuta. Seega transpordikulud igakuise elatise all väljamõistmisele ei kuulu. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud tõendid kulutuste kohta on puudulikud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud kulud ühes kuus 320 eurot. 6 Vastavalt
Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning kohus on seisukohal, et mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Seega tuleb kostjalt välja mõista pool hageja kuludest, so 160 eurot. Igakuine elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, so 04.07.2012 ning kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja jäi 22.11.2012 toimunud kohtuistungil oma tagasiulatuva nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1227,40 eurot. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale 772,60 eurot, mis tuleb tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata. Seega on tagasiulatuva elatise summaks 507,40 eurot (8 x 160 eurot – 772,60 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Lukiina Vismann kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.