RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
.
lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus kontrollis samuti
lg 1 p-s 1 sätestatud valemi alusel kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja väljaminekute põhjal
Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldades jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek 38,82 eurot võimaldab tal tasuda kaebuse esitamiseks vajalikku riigilõivu. Kaebaja poolt menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud perioodi sissetulekutest nähtuvalt ei ole tegemist isikuga, kes ei suudaks tasuda seadusest tulenevat miinimummääras riigilõivu, ning tema riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole seega põhjendatud. Tiina Pappel Madis Ernits 2 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.