MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Mati Kartau ja Einar Vene 1. august 2013, Tartu Haldusasi OÜ Valga Autopoed taotlus esialgse

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/9334-17 määrati OÜ-le Valga Autopoed täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 19 440 eurot. Maksuotsuse kohaselt puudub OÜ-l Valga Autopoed õigus kajastada 2012. a maikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas OÜ Sarrogo arvetel nr 67 ja 70 kajastatud käibemaksu, kuna nimetatud osapoolte vahel neid tehinguid toimunud ei ole ning arvetel märgitud sõiduautod soetas OÜ Valga Autopoed Saksamaa äriühingutelt Max Moritz Ostfriesland ning ES-CO Motors GmbH. 2. OÜ Valga Autopoed esitas 21. juunil 2013 Tartu Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti eelpool nimetatud maksuotsuse kehtivus kuni maksuotsust puudutava vaidluse lõpliku lahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt kavatseb OÜ Valga Autopoed esitada vaidlusaluse maksuotsuse peale vaide. 3. Tartu Halduskohtu 2. juuli 2013. a määrusega jäeti OÜ Valga Autopoed esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olla üksnes väide, et maksuvõla avalikustamine võib kahjustada taotleja mainet. Taotluse esitaja ei ole maine kahjustumise ohtu ega pöördumatute tagajärgede saabumise võimalikkust piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Taotluse esitaja ei ole kasutanud maksuvõla ajatamist, mille kohaldamine annab potentsiaalsetele lepingupartneritele signaali, et maksuvõlg on kontrolli all ning ettevõte tegeleb maksuvõla tasumisega. Vaide või kaebuse rahuldamisel kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning lisaks on kaebajal võimalik vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 116 ja 117 nõuda intressi maksmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib seegi, et maksude laekumist tuleb pidada oluliseks avalikuks huviks. Õiguspärase maksuotsuse kehtivuse peatamise korral lükkuks maksu sissenõudmine edasi ning kuna vastustaja esitatud andmetest nähtub, et taotlejal puudub vara, tagamaks hiljem maksuhalduri sundtäitmise toimingute tegemist, on reaalne oht, et esialgse õiguskaitse rakendamisel võib hilisem maksusumma sissenõudmine tulenevalt kaebaja majanduslikust seisust osutuda raskendatuks või üldse võimatuks. Käesoleval juhul kaaluvad avalikud huvid kaebaja võimalike subjektiivsete õiguste riive üles. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Valga Autopoed esitas 16. juulil 2013 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 2. juuli 2013. a määrus tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused:

1. a)Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tingib OÜ Valga Autopoed maine kahjustamise. Halduskohtu väide maksuvõla ajatamise osas on asjakohatu. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, et vältida õigusvastase maksuotsuse täitmise kohustust või maksuotsuse sundtäitmist. Seega ei olnud taotluse esitamise ajendiks ainult eesmärk välistada oma maine kahjustamine. Vastustaja on käesolevaks ajaks juba kaebajat maksuvõlga kajastavad andmed avalikustanud ja arvanud maksuvõla hulka ka vaidlustatud otsusega määratud summad.
2. b)Kui maksuotsuse kehtivust ei peatata, võib vastustaja alustada kaebaja suhtes sundtäitmist.
3. c)Halduskohtu väide, et kui kaebaja tasub õigusvastase maksuotsuse alusel maksusumma, on maksukohustuslasel nimetatud summa võimalik tagasi saada hiljem koos intressidega, ei ole asjakohane, kuna kohtupraktikas on sedastatud, et kahju rahalise hüvitamised võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega (RKHKm 3-3-1-67-01).
4. d)Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga maksuvõla tasumise ajatamise osas. Riigikohus on 25. aprilli 2011. a otsuse nr 3-3-1-48-10 p-s 19 märkinud, et „esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamisel ja maksuvõla ajatamisel on erinevad, kuid mitte teineteist välistavad eesmärgid ja sisu. Esialgse õiguskaitse kestus sõltub kohtumenetluse kestusest, mis ei ole maksukohustuslasele selgelt prognoositav.“ Seega on Riigikohus selgelt väljendanud positsiooni, et maksuvõla ajatamine ja esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamine ei ole samastatavad. Maksuvõla ajatamine käesolevas menetluses saaks olla oluline üksnes olukorras, kus OÜ Valga Autopoed sooviks MKS § 117 lg 2 alusel taotleda intresside vähendamist esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse ajaks.
5. e)Maksude laekumine ei ole oluline avalik huvi, mis kaaluks üles maksukohustuslase õiguse heale mainele. Riigikohus on 30. aprilli 2013. a määruse nr 3-3-1-4-13 p-s 22 märkinud, et maksude laekumine on avalikes huvides, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda kaebaja hinnangul seda, et maksude laekumine oleks oluline avalik huvi, mis on kaalukam maksukohustuslase huvist mitte olla maksuvõlglasena käsitatud. Riigikohus on 29. novembri 2001. a määruses nr 3-3-1-57-01 viidanud, et „maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks tavaliselt konkreetne avalik huvi puudub, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Õige ei ole sellisel juhul avaliku huvina käsitada maksude laekumist.“ 2
6. f)Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otsustamisel on kohtul kohustus hinnata kaebuse perspektiivikust tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg-le 3. See kohustus laieneb ka esialgse õiguskaitse taotlusele, mis on esitatud vaidemenetluse raames. 5. Maksu- ja Tolliameti vastuses leitakse, et OÜ Valga Autopoed määruskaebuses tuleb jätta rahuldamata ning et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust. Vastuse põhjendused:

1. a)OÜ Valga Autopoed ei ole ära kasutanud kõiki seadusest tulenevaid maksuvõla avalikustamata jätmise võimalusi. OÜ-l Valga Autopoed on võimalik esitada maksuvõla ajatamise taotlus, mis on ajutisi makseraskusi omavate äriühingute puhul tavaline nähtus. Ka ei riku riigi poolt kontrollitav maksuvõlg oluliselt ettevõtte mainet. Vastustaja hinnangul ei saa pidada oletuslikku maine rikkumist selliseks pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist, eriti veel siis, kui äriühing jätab muud seadusega talle antud võimalused kasutamata. Pärast vaide või kaebuse rahuldamist kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning kaebajal on õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist vastavalt MKS §-dele 116 ja 117.
2. b)Esialgse õiguskaitse kohaldamine mõjutab oluliselt avalikku huvi, sest eelarvesse jäävad laekumata summad, mis on avalik-õiguslikes ametites juba eelarvesse planeeritud. Kaevatava maksuotsuse suhtes kehtivuse peatamine võib kaasa tuua selle, et pärast kohtuvaidluse lõppemist ei ole maksuhalduri nõuete täitmine enam võimalik. Maksude õige arvestamine ja tasumine on samuti oluline avalik huvi, kuna võimaldab riigil ja kohalikul omavalitsusel täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Samas registrite andmetest nähtub, et äriühingul puudub vara tagamaks hiljem maksuhalduri sundtäitmise toimingute tegemist. Seega ei ole antud juhul tegemist maksude laekumise edasi lükkamisega, vaid maksude hilisema sissenõudmise võimatusega ning see riivab oluliselt avalikku huvi.
3. c)Halduskohus ei ole jätnud kaebuse perspektiivikuse küsimust tähelepanuta, vaid on märkinud, et „siiski puuduvad käesoleval hetkel alused, et lugeda vaidlustatud haldusakti ilmselgelt põhjendamatuks.“ Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et kaebuse ilmne perspektiivitus on üheks asjaoluks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. märtsi 2006. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26. juuni 2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Seega ei ole alust rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust maksuotsuse õiguspärasuse või kaebuse perspektiivikaks pidamise pinnalt, sest see eeldab ka hinnangu andmist vaidlustatu maksuotsusele, kuid vaidlustatud otsuse osas toimub seisukoha võtmine põhivaidluse käigus. Põhivaidluse üle otsustamine esialgse õiguskaitse menetluses on aga lubamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus jääb rahuldamata. 7.

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-76-04, p 6). Lisaks tuleb

§ 249

lg 3 järgi esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 3

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise alusena on kaebaja välja toonud võimaliku maine kahjustamise, mille maksuvõlglasena avalikustamine äriühingule kaasa võib tuua, ning vajaduse vältida õigusvastase maksuotsuse täitmise kohustust või maksuotsuse sundtäitmist. Samas on halduskohus ja vastustaja põhjendatult osundanud asjaolule, et kaebajal on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, mille rahuldamise korral nähtuks võimalikele lepingupartneritele, et maksuvõlg on kontrolli all. Määruskaebuses on nimetatud seda seisukohta küll asjakohatuks ja leitud, et tegemist ei ole äravahetatavate õiguskaitsevahenditega, kuid pole vastu vaieldud ega ümber lükatud maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et maksuvõla ajatamine vähendaks ohtu, et kaebaja maine kahjustub, kuna siis nähtuks koostööpartneritele, et maksuvõlg on kontrolli all ja et selle tasumisega tegeletakse.
2. Asjaolu, et haldusasjas nr 3-3-1-57-01 kohaldas Riigikohus esialgset õiguskaitset, ei tähenda, et seda tuleks tingimata kohaldada ka käesolevas asjas. Tegemist on erinevate haldusasjadega. Kohtumenetluses tuleb iga asi lahendada iseseisvalt, arvestades konkreetses vaidluses ilmnenud asjaolusid.
3. Nõustuda tuleb sellegagi, et väide, et kaebaja maine tänu maksuvõla avalikustamisele kahjustatud saab ja seetõttu saabuvad tema suhtes pöördumatult negatiivsed tagajärjed, ei ole veenvalt põhjendatud ja sellise tagajärje saabumine pole tõsikindel. Kaebaja on esitanud üksnes sellekohase abstraktse väite, osundamata konkreetsetele asjaoludele, miks ta nii arvab. See, kas äriühingu kajastamine maksuvõlglasena toob kaasa negatiivseid tagajärgi, sõltub täiendavalt konkreetsetest asjaoludest, sealhulgas tema varasemast ärikäitumisest, kliendibaasist jms. Näiteks äriühingule, kelle klientideks või koostööpartneriteks on isikud, kes ei kontrolli eelnevalt äriühingu staatust maksuvõlglaste registris või usaldavad teda pikaajalise eduka koostöö põhjal, ei pruugi kajastamine maksuvõlglaste registris tuua kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi. Kaebaja pole ka viidanud, et ta osaleks näiteks riigihankemenetlusel või tegeleks muu sellise tegevusega, kus eelnevalt kindlasti tema maksevõlgnevust kontrollitakse ja selle esinemisel tehingutest temaga loobutakse. Arvestades kaebaja tegevusala (kasutatud sõiduautode müük, rent, pesu ja veoteenus) ei saa lugeda vältimatult tõenäoliseks, et kaebaja potentsiaalsed kliendid kontrollivad kindlasti tema tausta maksuvõlglasena ja loobuvad maksuvõla kajastamisel tehingust.
4. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kui kaebaja peab tõepoolest maksuvõla avalikustamist väga kaalukaks negatiivseks tagajärjeks, siis oleks tal võimalik selle vältimiseks maks tasuda. Arvestades maksusumma suurust ja
5. aasta kasumi suurust, ei saa seda pidada kaebaja jaoks võimatuks ning seda ei ole kaebaja ka väitnud. Maksuotsuse tühistamisel saaks kaebaja maksusumma koos MKS §-de 116-117 alusel makstavate intressidega tagasi ning see võiks olla kaebaja jaoks seega kõige kasulikum lahendus.
6. Ilmselgelt on maksude laekumine oluline avalik huvi. Määruskaebuse viide Riigikohtu seisukohale (RKHKm 3-3-1-57-01, p 2) ei ole täpne, sest Riigikohus lähtus seal eeldusest, et maksuotsuse täitmise peatumisel lükkub maksu tasumine vaid edasi. Ei ole tavapäratu, et maksuvõlglaseks osutunud äriühingud muudavad end kiiresti maksejõuetuks, mistõttu jääb maksusumma lõpuks tasumata. Ehkki käesolevas asjas ei ole maksuhaldur selgelt seda küsimust puudutanud ega osundanud asjaoludele, mis sellele ohule viitaksid, nähtub maksuhalduri vastusest siiski, et äriühingul puudub muuhulgas kinnisvara ja muud eeldused, mis looksid kindluse tema pikaajalise tegutsemise suhtes. Seda arvestades ei ole välistatud, et maksu tasumine ei lükkuks kaebaja puhul edasi, vaid muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamise lõppedes hoopiski võimatuks. 4
7. Kaebuse perspektiivikus on vaid üks asjaoludest, mida tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata. Kui kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise tõenäosus pole sel hetkel üheselt selge, ei ole see esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määravaks argumendiks. Ka käesolevas asjas pole selge, kas maksuotsus kuuluks tühistamisele või mitte. Seetõttu ei saa ainult sellest küsimusest lähtudes esialgse õiguskaitse taotlust lahendada. Lisaks on halduskohus õigesti märkinud, et kaebuse perspektiivikust ei saa hinnata ka seetõttu, et kaebust pole kohtusse esitatud.

§ 249lg 3 sätestab selgelt, et hinnata tuleb kaebuse perspektiive.

Seda normi tuleb tõlgendada selliselt, et vaidluse perspektiive saabki halduskohus hinnata eeskätt vaid siis, kui kohtusse on esitatud juba kaebus, mitte vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul, nagu on toimunud käesolevas asjas. Halduskohus ei saa hinnata, kuidas võib vaide lahendada täitevvõim. Viimane ei tähenda vaidemenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise võimaluse näiliseks muutumist. See tähendab vaid seda, et vaidemenetluses ei ole vaidluse perspektiivikuse arvessevõtmine võimalik nii suurel määral, nagu see on võimalik siis, kui kohtule on kaebus juba esitatud.

1. Ekslik ja alusetu on määruskaebuses esitatud seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb lähtuda eeldusest, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. See tähendaks sisuliselt seda, et enamik esialgse õiguskaitse taotlusi kuuluks vältimatult rahuldamisele, kuna kaebusi, mida võib pidada ilmselgelt põhjendamatuks juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, tuleb ette harva. Nagu märgitud, on ringkonnakohus seisukohal, et vaid siis, kui kaebusest nähtuvalt on ilmselge, et kaebus võib suure tõenäosusega rahuldamisele kuuluda, on see kaalukaks argumendiks esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks. Käesolevas asjas sellise olukorraga tegemist pole, kuna vaide põhjal pole võimalik kuidagi väita, et suure tõenäosusega on maksuotsus õigusvastane.
2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Maili Lokk Mati Kartau 5 Einar Vene