← Eesti

3-12-1403/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1403 Haldusasi Igor Tünni kaebus õiguskantsleri kirja avatuna üleandmises seisnenud Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.08.

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Tünni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 06.08.
  2. a määrus ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
  3. 05.07.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3, tõlge tl 12-13), milles ta märgib, et 06.03.2012 andis Viru Vangla ametnik talle õiguskantslerilt saabunud kirja üle avatuna, ning palub tunnistada vastav toiming õigusvastaseks.
  4. Tartu Halduskohus jättis 09.07.
  5. a määrusega (tl 16-17) määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta, selgitas kohtusse pöördumise võimalusi ja tingimusi ning andis tähtaja viisteist päeva kohtule arusaadavas vormis halduskohtumenetluse seadustikuga kooskõlas oleva taotluse ja põhjenduste esitamiseks. Halduskohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja jääb tuvastamisnõude juurde, tuleb tal selgitada, miks on kaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik.
  6. 20.07.2012 määruskaebuse esitaja poolt kohtule edastatud pöördumises (tl 20-21, tõlge tl 24) märgib määruskaebuse esitaja, et on pöördunud kohtusse, kuna tema põhiseaduslikke õigusi on rikutud ning kohus on kohustatud tema õigusi kaitsma.
  7. Tartu Halduskohus tagastas 06.08.
  8. a määrusega (tl 27-28) määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, määruskaebuse esitaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuses esinenud puuduseid kõrvaldanud ning kaebuses esitatust nähtuvalt ei saa ta selle abil saavutada oma õigustele soovitud kaitset. Halduskohus selgitab, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud avatud kirja üleandmises seisnenud Viru Vangla toimingut, kuid on kirjeldanud üksnes oma õiguste rikkumist ega ole selgitanud, kuidas täpselt ta selle kaebuse abil neid kaitsta loodab. HKMS § 45 lg 2 võimaldab tuvastamiskaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda aga sooritatud toimingut kehtetuks, mistõttu ei saa selle abil kõrvaldada toimingu tagajärgi ega oma õigusi taastada või muul moel kaitsta. Tuvastamisnõuet ei saa õigustada pelgalt asjaoluga, et vaidlustatud tegevus oli õigusvastane ja rikkus määruskaebuse esitaja õigusi ning kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on puudutatud isikul võimalik esitada asjakohane kohustamis- või keelamiskaebus, pole üldjuhul lubatud ka preventiivsel huvil rajanev tuvastamiskaebus. Seega ei saa määruskaebuse esitaja kaebuse abil saavutada oma õigustele soovitud kaitset ning tema kaebus kuulub tagastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  9. 17.06.2012 saabus kohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 33-34, tõlge tl 35), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.08.
  10. a määrus. Määruskaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et tal puuduvad tõhusamad meetmed oma õiguste kaitseks kui pöördumine kohtu poole. Vastustaja rikkus määruskaebuse esitaja sõnul tema põhiseaduse §-dest 43 ja 45, Euroopa inimõiguste ja vabaduse kaitse konventsiooni art-st 8 ja vangistusseaduse § 29 lg-st 4 tulenevaid õigusi ja seda juba teist korda. Eelnevalt on sarnaseid kaebusi läbi vaadatud haldusasjades nr 3-10-1448 ja 3-10-
  11. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus ei suuda tõhusalt tagada tema suhtlusõigusi ning selle asemel, et ise kaebuses esitatud faktide alusel välja selgitada, kuidas vastustaja rikub seadusi, küsib määruskaebuse esitajalt, kuidas viimane oma õigusi kaitsta kavatseb.
  12. Vastustaja leiab oma 16.11.2012 kohtule esitatud vastuses määruskaebusele (tl 58), et määruskaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei sisaldu määruskaebuses ühtegi väidet, mis oleks aluseks määruskaebuse rahuldamiseks. Vastustaja märgib, et määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse, kuid on jätnud selles märkimata, miks on kaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Määruskaebuse esitaja oli tuvastamiskaebuse esitamisel kohustatud väljendama oma huvi vastava asjaolu tuvastamiseks ning kohtul lasus omakorda kohustus kontrollida sellise huvi olemasolu, sõltumata teiste menetlusosaliste seisukohtadest. Vastustaja märgib, et nii nagu HKMS vana redaktsiooni kohaselt võis põhjendatud huvi mitte märkimine kaasa tuua kaebuse tagastamise (RKHKm 3-3-1-100-08, p 29), näeb ka kehtiv HKMS ette, et kaebuse sisunõuete järgimata jätmisel kaebus tagastatakse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. 2
  14. Halduskohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et määruskaebuse esitaja kaebus ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, kuna määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks on kaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kuigi ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvi äratoomine on HKMS § 38 lg 4 kohaselt üks kaebuse lubatavuse eeldustest, ei saa siiski antud juhul asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja on jätnud puudused täiesti kõrvaldamata. Nimelt on määruskaebuse esitaja halduskohtule puuduste kõrvaldamise eesmärgil saadetud avalduses selgitanud, et on pöördunud kohtu poole, kuna soovib, et kohus kaitseks tema õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest määruskaebuse esitaja väitest järeldada tema soovi, et kohus tunnistaks vastustaja vastavad tegevused õigusvastaseks sel eesmärgil, et vastustaja tulevikus enam samu õigusvastaseid tegusid toime ei paneks. Teisisõnu leiab ringkonnakohus, et tegemist on preventiivsetel eesmärkidel esitatud tuvastamiskaebusega, mille puhul ei saa asuda seisukohale, et kaebus koos hiljem kohtule esitatud avaldusega oleks sisaldanud puudusi. Seega ei saanud antud olukorras kaebust tagastada põhjusel, et määruskaebuse esitaja ei olnud kohtule selgitanud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi, kuna tema väidetest on järeldatav kaebuse esitamine preventiivsetel kaalutlustel.
  15. Teise kaebuse tagastamise alusena on halduskohus viidanud HKMS § 121 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka nimetatud alus käesoleval juhul kaebuse tagastamiseks sobiv alus. Halduskohus on nimetatud alusele tuginedes selgitanud, et kuna määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, ei saavuta määruskaebuse esitaja halduskohtule esitatud kaebusega soovitud eesmärki, ning et määruskaebuse esitajal on õigusvastase situatsiooni kordumisel võimalik esitada vanglale asjakohane kohustamis- või keelamiskaebus, mistõttu ei ole halduskohtule preventiivsetel eesmärkidel esitatud tuvastamiskaebus halduskohtus menetlemiseks lubatav. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 41 lg 1 ls 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse alus on HKMS § 41 lg 2 järgi põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Käesoleval juhul osutab halduskohus kohustamis- või keelamiskaebusele, tuginedes seejuures HKMS § 45 lg-le
  16. Seejuures jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, millist kohustamiskaebust halduskohus on silmas pidanud. Tulevikku suunatud keelamiskaebusel ja tuvastamiskaebusel on aga erinevad alused – esimese aluseks on tulevased kirjade avamised, teise aluseks juba aset leidnud väidetav kirja avamine ja seda ka siis, kui tuvastamiskaebus on kantud preventiivsest huvist. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 45 lg 2 on kohaldatav üksnes ühe ja sama kaebuse aluse puhul. Et tuvastamiskaebuse eesmärgiks on juba aset leidnud sündmustiku õigusvastasuse kindlakstegemine, ei ole selle eesmärgi saavutamine iseenesest välistatud. Käesoleval juhul väidab määruskaebuse esitaja, et sai vastustajalt õiguskantsleri kirja kätte avatuna, ning soovib selle toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 121 lg 2 p 2 nõudeid ei tohiks ülemäära kõrgeks ajada, sest vastasel juhul oleks võimalik kõik lõppastmes mitterahuldamisele kuuluvad kaebused juba selle sätte alusel tagastada. Riigikohus on HKMS § 121 lg 2 p-i 2 kohaldanud näiteks sellisel juhul, kui kaebaja on esitanud kaebuse, mida veel ei ole võimalik rahuldada (RKHKm 22.03.2013, 3-3-1-11-13, p 17). Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et halduskohus on asunud ebaõigele seisukohale, et antud juhul tuli määruskaebuse esitajale tema kaebus tagastada põhjusel, et esitatud kaebusega ei olnud võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
  17. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebust ei saa määruskaebuse esitajale tagastada kummalgi halduskohtu poolt nimetatud alusel, mistõttu tuleb see saata halduskohtule tagasi 3 menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et käesolevas menetluses võib olla otstarbekas lähtuda HKMS
  18. ptk
  19. jaos sätestatust. Maili Lokk Tiina Pappel 4 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.