← Eesti

3-12-2269/61

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. juuni 2013, Tartu Haldusasi Oleg Petrovi kaebus Viru Vangla käskkirjade ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Oleg Petrovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oleg Petrov Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2269 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Oleg Petrov määrati Viru Vangla käskkirjaga nr 6-2/451-T tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates
  7. aprillist kuni
  8. juulini
  9. O. Petrovi karistati
  10. mail 2011 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega, kuna ta keeldus tööle asumast. O. Petrov esitas
  11. juulil 2011 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuid taotlus jäeti rahuldamata. O. Petrov määrati Viru Vangla käskkirjaga nr 6-2/1288-T finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates
  12. oktoobrist 2011 kuni
  13. aprillini
  14. O. Petrov esitas seepeale vaide, kuna toidujagaja töö oli tema jaoks alandav, kuid vaie tagastati läbivaatamatult.
  15. O. Petrov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist, kahjuhüvitise väljamõistmist ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli toidujagajana töötamine tema jaoks alandav, mistõttu on talle kahju tekitatud. Viru Vangla käitus kaebaja suhtes õigusvastaselt.
  16. Tartu Halduskohtu
  17. veebruari
  18. a määrusega jäeti O. Petrovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati kaebus hüvitamis- ja kohustamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 124 lg 2 alusel. Tuvastamisnõude osas jätkas halduskohus O. Petrovi kaebuse menetlemist.
  19. O. Petrov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  20. veebruari
  21. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et ei ole kahju hüvitamise nõuet halduskohtule tähtaega ületades esitanud, sest on kaebuse esitamisel järginud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaegasid. Viru Vangla on kaebajat kahekordselt karistanud, mistõttu on kaebajale tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja hinnangul on ta kohustamisnõude osas vaidemenetluse läbinud. Koos määruskaebusega esitas O. Petrov riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
  22. Tartu Halduskohtu
  23. aprilli
  24. a määrusega jäeti O. Petrovi menetlusabi taotlus rahuldamata ja määruskaebus käiguta ning kohustati kaebajat tasuma 5 eurot 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda HKMS § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st
  25. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli 11,98 eurot ning kuna määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline määruskaebuse esitamisel maksma riigilõivu osaliselt summas 5 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. O. Petrov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  27. aprilli
  28. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus korduvalt käesoleva asja menetluses vabastanud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, mistõttu kohus on leidnud, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajal ei ole vajaminevat summat tasumaks nõutavat riigilõivu, sest vangla kauplusest on kaebaja sunnitud ostma tema jaoks tarvilikke asju ning enamuse raha on ta vangla kaupluses juba ära raisanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  30. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus, sh võimalus, et kaebaja suudab menetluskulusid kanda osaliselt ja menetluses osalemise edukus. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul igakordselt analüüsida isiku võimalusi ise nõutavat riigilõivu tasuda, seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et eelnevalt riigilõivu tasumisest vabastamine tähendab automaatselt seda, et menetlusabi andmine peab edaspidigi toimuma täies ulatuses. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 2 Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja
  31. märtsil 2013, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil
  32. november 2012 kuni
  33. märts 2013 (tl 117). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 80,31 euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas 2,87 eurot ja kinnipidamised summas 55,68 eurot. O. Petrovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 10,88 eurot[((80,31-2,87-55,68):4x2]. Halduskohus on käesoleval juhul õigesti tuvastanud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on madalam kui tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot. Halduskohus jõudis määruses seisukohale, et kaebaja on võimeline määruskaebuse esitamisel maksma riigilõivu osaliselt 5 euro ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et isegi juhul, kui taotlus on esitatud riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks, on kohtutel kohustus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund võimaldab riigilõivu tasuda osaliselt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  34. novembri
  35. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-106-06, p 14; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  36. veebruari
  37. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-10-07, p 8). Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu järeldus, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu osaliselt, on õiguspärane. Eksimus vaatlusalusel perioodil laekunud sissetulekute suuruse osas ei muuda halduskohtu lõppjäreldust, sest vahe halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt kindlaks tehtud kahekordses keskmises ühe kuu sissetulekus ei ole märkimisväärne.
  38. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu halduskolleegium sedastas
  39. märtsi
  40. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et riigilõivu tasumine 5 euro ulatuses käib kaebajale üle jõu, kuna tal on vaja osta kauplusest tarvilikke asju. Riigilõivu osalise tasumise eesmärk võib antud juhul olla kaebajat distsiplineeriv. Lisaks on pidev kaebajate täies ulatuses riigilõivu tasumisest vabastamine riigi jaoks liialt koormav, seda enam kui kaebajal endal on teatud summa ulatuses võimalik menetluskulusid ka ise kanda.
  41. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  42. aprilli
  43. a määrus muutmata. Maili Lokk Tiina Pappel 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.