Obsah (11)

§ 121§ 104§ 111§ 187§ 203§ 206§ 207§ 112§ 110§ 2§ 208

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

v.r) § 11 lg 2 ja RÕS § 12 lg 1 alusel käiguta. Kaebusest ei nähtunud, millal ja milliste tulemustega on läbitud kohtueelne menetlus ning lisatud ei olnud nõuetekohast riigi õigusabi taotlust.

1. 22.09.2011 täiendas Aleksei Nikiforov oma kaebust (tl 25, tõlge tl 27). Kaebaja väidab, et kohtueelne kord on tal Viru Vanglale vaide esitamise ja selle rahuldamata jätmisega läbitud. 17.10.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Nikiforovi korrektne riigi õigusabi taotlus ja tema majandusliku seisundi teatis. Kohus tagastas 18.10.
2. a määrusega (tl 44-45) kaebuse

v.r § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebuse esitajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse kohaselt on Viru Vangla vastuse kohaselt kaebuse esitaja esitanud vanglale üksnes märgukirju, millele on vangla ka vastanud. Seega leiab halduskohus, et kaebuse esitaja on kohtule esitanud väärad asjaolud kohtueelse menetluse läbimise kohta ning tegelikkuses on kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks läbimata. Tartu Halduskohus leiab, et kuna kaebus tagastatakse, ei ole kaebajal vajadust saada ka riigi õigusabi. Kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendamata.

1. Kaebaja esitas 08.11.2011 kuupäevaga määruskaebuse (tl 53, tõlge tl 59) Tartu Halduskohtu 18.10.
2. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti tema kaebuse tagastanud ning selgitab, et esitas 02.08.2011 Viru Vanglale vaideblanketil protesti, mille vangla luges põhjendamatult märgukirjaks. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu, miks halduskohus ei lugenud tema esitatud vaiete ja protestide pinnalt kohtueelset menetlust läbituks. Samuti esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3. Tartu Halduskohus jättis 16.11.
4. a määrusega (tl 63) rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 18.10.
5. a määruse peale ning tagastas määruskaebuse. Määruse põhjendustes jääb halduskohus oma 18.10.
6. a kohtumääruses esitatud seisukoha juurde, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne kord. Seega on määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu ning taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ei kuulu rahuldamisele.
7. 30.11.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 16.11.
8. a määruse peale määruskaebuse (tl 87, tõlge tl 92). A. Nikiforov ei nõustu Tartu Halduskohtu otsusega, et tema kaebus on perspektiivitu. Kaebaja leiab, et Viru Vanglale esitatud pöördumine on vaie, seega on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Samuti taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.
9. Tartu Ringkonnakohus leidis 31.01.2013 määruses (tl 103-104), et halduskohtul puudus alus kaebuse tagastamiseks

v.r § 11 lg 31 p 1 alusel ning halduskohtul tuleb välja selgitada, kas 02.08.2011 Viru Vangla vaide blankettide peal esitatud pöördumistest (nr. 6-14/31571, nr. 6-14/31574, nr. 6-14/31577) on arusaadav kaebaja tahe ning milline see on. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 18.10.

1. a ja 16.11.
2. a määrused ning saatis haldusasja eelmenetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja 30.11.2011 kuupäeva kandev määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.10.
3. a määruse peale riigilõivust vabastamise küsimuses tuleb rahuldada.
4. 22.03.2013 esitatud vastustaja seisukohas (tl 122) nõustub Viru Vangla, et kaebaja pöördumine nr 6-14/31571 on vaie, mitte märgukiri.
5. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 26.03.2013 määrusega (tl 127-128) vastavalt

§ 121lg 2 p-le 1.

Kohus leidis, et kaebaja on läbinud vajaliku kohtueelse menetluse, kuid A. Nikiforovil ilmselgelt puudub kaebeõigus vangla tegevuse vaidlustamiseks kinnipeetava toitlustamise osas halduskohtus. Kohus selgitas Viru Vangla kinnipeetavate isikute 2 toitlustamise korda vangla direktori käskkirjaga nr 1.1-1/61 ja sotsiaalministri 31.12.2002.a määrusega nr

1. Vastavalt sotsiaalministri määrusele ei ole Viru Vanglal kohustust hommikusöögi juurde ilmtingimata teed või kohvi anda. Tartu Halduskohus jõudis järeldusele, et hommikusöögi ajal piima-riisisupi juurde joogi mitte andmine ei ole õigusvastane ning vangla tegevus ei saa rikkuda kaebaja õigusi.
2. Kaebaja esitas 03.04.2013 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 133), milles palus end vabastada haldusasjas riigilõivu tasumisest. Kaebaja märkis määruskaebuses, et talle on arusaamatu, mida tähendab 26.03.2013 määruse p-s 7 märgitud „vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel“.
3. Tartu Halduskohus jättis 09.04.
4. a määrusega (tl 135-136) Aleksei Nikiforovi määruskaebuse käiguta. Kohus leidis, et kaebaja ei olnud määruskaebuses välja toonud ühtegi faktilist ega õiguslikku väidet, millest tulenevalt 26.03.
5. a kohtumäärus õigusvastane oleks. Kohus võttis seisukoha, et puudub piisav alus eelduseks, et kaebaja Aleksei Nikiforovi osalemine määruskaebuse menetluses oleks edukas. Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata ning teavitas, et

§ 104

lg 1 ja RLS § 571 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Määruses tugines kohus

§ 111

lõikele 3, mille kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tartu Halduskohus määras kaebajale määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.

1. Kaebaja esitas kohtule tähtaegselt 21.04.2013, 28.04.2013 ja 30.04.2013 kokku neli pöördumist. - 21.04.2013 (tl 140, tõlge tl 143) esitatud kirjas kordas kaebaja 03.04.
2. a määruskaebuse palvet riigilõivust vabastamiseks. - 28.04.2013 (tl 144, tõlge tl 146) esitatud kirjas rõhutas kaebaja, et riigilõivu maksmiseks tal raha ei ole. Samuti seletas A. Nikiforov, et ta ei mõista, milliseid õiguslikke ja faktilisi väiteid peaks kohtumääruse vaidlustamiseks esitama. - 30.04.2013 (tl 147-148, tõlge tl 150 ja 151) esitatud kirjades tõstatab kaebaja taas küsimuse, miks Viru vangla menüüs on teatud päevadel hommikusöögi juurde jook ette nähtud, teatud päevadel aga mitte. Kaebaja soovib teada, millise eeskirja alusel vangla menüü koostatakse. Samuti kordab A. Nikiforov uuesti, et tal puuduvad rahalised vahendid. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga kaebeõiguse puudumise osas.
3. Tartu Halduskohus otsustas 06.05.
4. a määrusega (tl 153-154) 03.04.2013 esitatud määruskaebuse tagastada. Kohus on seisukohal, et Aleksei Nikiforov ei ole määruskaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Kohus andis 09.04.
5. a määrusega Aleksei Nikiforovile riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse tõlke kättesaamisest. 09.04.2013 kohtumääruse tõlke sai Aleksei Nikiforov kätte 16.04.2013, seega pidi Aleksei Nikiforov puudused kõrvaldama hiljemalt 01.05.
6. Vaatamata asjaolule, et kaebaja on kohtule esitanud määruskaebuse täiendusi 21.04.2013, 28.04.2013 ja kaks avaldust 30.04.2013, ei ole kaebaja puuduseid kõrvaldanud. Kohus tuvastas, et Aleksei Nikiforov ei ole kohtu poolt antud tähtajaks riigilõivu tasunud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Tartu Halduskohus leiab

§ 187

lõikele 4,

§ 203

lõikele 2 ja

§ 206

lõikele 1 tuginedes, et kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 3 määruskaebuse läbivaatamatult. puudusi kõrvaldanud, tuleb määruskaebus kaebajale tagastada MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. 16.05.2013 esitas Aleksei Nikiforov Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 158, tõlge tl 160), milles kaebaja vaidleb vastu kohtu nõudmisele riigilõivu tasumise osas, sest nõudmine on täidetamatu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kaebaja mõistab, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Kaebaja ei saa riigilõivu tasuda, sest tal ei ole ega hakkagi raha olema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 06.05.
3. a määrus tühistada.
4. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja 16.05.
5. a määruskaebuse nõuetekohasuse osas (I), seejärel lahendab Aleksei Nikiforovi määruskaebuse (II). I
6. Halduskohus on Aleksei Nikiforovi määruskaebuse menetlusse võtnud, rahuldamata jätnud ning lahendamiseks ringkonnakohtule edastanud. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebusega vaidlustatava Tartu Halduskohtu 06.05.
7. a määrusega tagastati Aleksei Nikiforovi määruskaebus, mitte ei jäetud kaebajale riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata. Sellise määruse vaidlustamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu, mida ei ole tehtud. Samas ei ole kohus vabastanud Aleksei Nikiforovit ka riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjenduses rõhutab kaebaja, et raha tal ei ole ega hakkagi olema ning maksejõuetust tõendab tema isikukonto väljavõte. Kuigi kaebaja ei ole määruskaebuses sõnaselgelt taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist, on kaebaja taotlus ilmne.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Ringkonnakohus peab vajalikuks lahendada Aleksei Nikiforovile menetlusabi andmine määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. 17.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohtu käsutuses on Aleksei Nikiforovi isikukonto väljavõte haldusasjas nr. 3-11-2181, mis kajastab perioodi 01.12.2012-14.06.2013. Isikukonto väljavõttest nähtuvalt Aleksei Nikiforovil antud perioodil sissetulekud ja väljaminekud puudusid ning konto algsaldo ja lõppjääk on 0,02 eurot. Seega on Aleksei Nikiforov määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu. Ühtlasi ei saa ringkonnakohus pidada Aleksei Nikiforovi määruskaebust perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab ringkonnakohus Aleksei Nikiforovi

§ 110lg 1 p 1 alusel 06.05.2013.

a määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. 4 II

1. Tartu Halduskohus tagastas 06.05.
2. a määrusega Aleksei Nikiforovi poolt Tartu Halduskohtu 26.03.
3. a määrusele 03.04.2013 esitatud määruskaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Määruskaebuse puudusena nimetas halduskohus riigilõivu tasumata jätmist. Vaidlust ei ole selle üle, et 09.04.
4. a määrusega jättis halduskohus Aleksei Nikiforovi taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning Aleksei Nikiforovi määruskaebuse käiguta. Lisaks riigilõivu tasumata jätmisele oli määruskaebuse käiguta jätmise põhjuseks ka asjaolu, et kaebaja ei olnud esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta pidas halduskohtu 26.03.
5. a määrust õigusvastaseks. Halduskohus andis määruskaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale võis kaebaja esitada samuti 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Tartu Halduskohtu 06.05.
6. a määrusest võib järeldada, et kohtu hinnangul jõustus 09.04.2013 määrus menetlusabi andmata jätmise kohta, kuna kaebaja selle peale määruskaebust esitanud. Ka ei kõrvaldanud Aleksei Nikiforov halduskohtu 06.05.
7. a määruse kohaselt määruskaebuse puudusi, kuna ta ei tasunud 09.04.2013 määrusega nõutud riigilõivu.
8. Aleksei Nikiforovile tehti väljastusteatest nähtuvalt halduskohtu 09.04.
9. a määrus määruskaebuse käiguta jätmise ning menetlusabi andmata jätmise kohta tõlgitud kujul teatavaks 16.04.
10. Seega sai Aleksei Nikiforov menetlusabi andmata jätmist vaidlustada kuni 01.05.2013 (k.a.). Vaidlust ei ole selle üle, et pärast määruse teatavaks tegemist esitas Aleksei Nikiforov halduskohtule 21.04.2013, 28.04.2013 ja 29.04.2013 kokku neli pöördumist, millest ühtegi ei käsitlenud halduskohus määruskaebusena menetlusabi andmata jätmise määrusele, vaid 03.04.2013 esitatud määruskaebuse täiendustena. Ringkonnakohus märgib, et pöördumised olid nii määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks kui ka nende määruskaebustena käsitlemisel tähtaegsed.
11. Ringkonnakohus leiab, et Aleksei Nikiforovi pöördumiste põhjendustest võib välja lugeda, et Aleksei Nikiforov vaidlustab enda riigilõivust vabastamata jätmise määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus möönab, et ükski pöördumistest ei ole pealkirjastatud määruskaebusena, vaid kaebusena. Samas on pöördumiste adressaadiks Tartu Ringkonnakohus, millest juba iseenesest võiks järeldada, et tegemist ei ole määruskaebuse lisadega, vaid määruskaebustega. Ühtlasi selgitab Aleksei Nikiforov pöördumistes seda, miks tal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Nii selgitab Aleksei Nikiforov 21.04.
12. a pöördumises, et tal ei ole üldse mingit raha, mille eest riigilõivu maksta ning lisab selle kinnituseks Viru Vangla isikukonto väljavõtte (tl 140-141, tõlge tl 143). 03.04.
13. a määruskaebuse eduväljavaateid käsitlevad otsesemalt või kaudsemalt Aleksei Nikiforovi 28.04.2013 ja 30.04.
14. a pöördumised. Eesmärgipäraselt saaks kaebaja pöördumisi koosmõjus tõlgendada vaid määruskaebusena halduskohtu 09.04.
15. a määrusele menetlusabi andmata jätmise kohta, kuna vastasel juhul oleksid pöördumised ainetud, sest need ei kõrvaldaks menetlusabi andmata jätmisest tekkinud kaebaja kohustust riigilõivu tasumiseks. Sarnases olukorras ei saanud halduskohus lähtuda formaalselt vaid pöördumiste vormistusest, vaid pidi tõlgendama kaebaja pöördumisi eesmärgipäraselt.

§ 2

lõikest 5 tulenev selgitamispõhimõte tingib halduskohtu kohustuse avalduse läbivaatamist takistavad vormivead selgituste abil kõrvaldada.

§ 2

lõikes 4 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja soovis kõrvaldada maksejõuetusest tulenevaid takistusi enda määruskaebuse menetlusse võtmisel. Arvestades Aleksei Nikiforovi puudulikke õigusalaseid teadmisi, ei osanud kaebaja pöördumisi määruskaebusena pealkirjastada. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 10 on menetlusabi asjas 5 määruskaebuse esitamine riigilõivust vabastatud. Seega tuleb lugeda Aleksei Nikiforovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.04.2013. a määruse punktile 1 nõuetele vastavaks. Kuna

§ 206

lg 4 võimaldab halduskohtul määruse ise rahuldada, ei ole ringkonnakohtul võimalik asuda Aleksei Nikiforovi määruskaebust käesoleva määrusega lahendama. 21.

§ 208

lg 1 ls 1 sätestab, et määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 208

lg 2 sätestab, et kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. 09.04.

1. a määrusega andis kohus Aleksei Nikiforovile määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest (tl 135). Nimetatud tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Arvestades asjaolu, et riigilõivu tasumata jätmine on üks Aleksei Nikiforovi 03.04.2013 määruskaebuse puudustest, mis võib menetlusabi andmata jätmise määruse vaidlustamise kaudu ära langeda, tuleks halduskohtul Aleksei Nikiforovi 09.04.
2. a määrusele esitatud määruskaebus tagada, peatades 09.04.
3. a määrusega ette nähtud 03.04.
4. a määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja kulgemise kuni 09.04.
5. a määruse jõustumiseni menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuse tagamata jätmine tooks kaasa ebamõistliku olukorra, kus esineks formaalne alus määruskaebuse tagastamiseks, kuigi määruskaebuse puudust tingiv riigilõivu tasumise nõue ei ole formaalselt jõustunud. Seega saab Tartu Halduskohus 03.04.2013 esitatud määruskaebuse kaebaja õigusi ja huve arvesse võttes tagastada alles pärast seda, kui 09.04.
6. a menetlusabi andmata jätmise määrus on jõustunud ning kaebajale on pärast määruse jõustumist antud mõistlik tähtaeg määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). Kuigi teisi puudusi ei ole halduskohus 06.05.
7. a määruses esile toonud, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtu 26.03.
8. a määruse õigusvastasuse põhjenduste esitamata jätmisena esile toodud puudus on ringkonnakohtu hinnangul Aleksei Nikiforovi pöördumistega kõrvaldatud.
9. Kuna halduskohus jättis kaebaja tegeliku tahte tähelepanuta ega võimaldanud Aleksei Nikiforovil määruskaebuse esitamist menetlusabi andmata jätmise määrusele, on halduskohtu 06.05.2013 määrus 03.04.
10. a esitatud määruskaebuse tagastamise kohta õigusvastane. Olenemata eeltoodust peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohtu jõustunud 07.06.
11. a määrusele haldusasjas nr. 3-11-2179, kus ringkonnakohus leidis, et Aleksei Nikiforovi vaide blanketil esitatud pöördumise nr. 614/31577 näol ei ole tegemist vaidega. Kuivõrd halduskohus asus Aleksei Nikiforovi poolt vaidlustatud 26.03.
12. a määruses seisukohale, et kohtueelne menetlus on läbitud, kuid Aleksei Nikiforovil puudub kaebeõigus vangla tegevuse vaidlustamiseks, võib kohus, arvestades juba jõustunud kohtulahendit, kaaluda ka Aleksei Nikiforovi määruskaebuste rahuldamist, 26.03.
13. a määruse tühistamist ning kaebuse tagastamist kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
14. Eeltoodud põhjendustel tuleb Tartu Halduskohtu 06.05.
15. a määrus tühistada ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule 09.04.
16. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tiit Lõhmus Maili Lokk 6 Tiina Pappel