) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja M K on O K ja V K ühine alaealine poeg. Poolte vahel on vaidlus lapsele makstav elatise suuruses. Asja mentlemise käigus on selgunud, et kostja on tasunud vastavalt hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppele alates 01.01.2011 hageja ülalpidamiseks igakuiselt 127,03 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega. Detsembris 2012 kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustut ei täitnud ega teavitanud hageja seaduslikku esindajat kohustuse täitmata jätmise või täitmisega viivitamise põhjustest. Pärast hagi esitamist on kostja 2 elatise maksmist kaootiliselt jätkanud, kuid teinud seda ebapiisavalt. Elatise maksmine sellisel viisil asetab hageja olukorda, milles on raskendatud igakuiste lapsele tehtavate kulutuste planeerimine. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või kokkulepitust vähem, võib ta nõuda elatise kohustatud vanemalt väljamõistmist
§-des 99-101 sätestatu alusel.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on alates 01.01.2013 elatise alammäär 160 eurot kuus. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on 24.10.2012 lahendis 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamisest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohtu 17.05.2011 lahendis 3-2-1-33-11 väljendatud seisukohast nähtuvalt on elatise väljamõistmise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsialkindlustusameti Rakvere büroo juhataja 04.02.2013 otsusega KE0792 on M K ülalpidamiseks määratud elatisabi perioodi 28.01.2013-27.04.2013 eest summas 287,70 eurot ning selle perioodi eest läheb elatisabi saaja nõue üle riigile. Seetõttu mõistab kohus elatise 160 eurot kuus välja alates 28.04.2013 kuni M K täisealiseks saamiseni. TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda, kuna antud juhul ei olnud tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, mis eeldanuks professionaalse õigusabi kasutamist ja elatise nõude kohtusse esitamine on hagejale riigilõivu vaba. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.