Obsah (6)

§ 212§ 213§ 61§ 49§ 158§ 199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas. Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal määras 13.10.
2. a käskkirjaga nr 1-4/2608 (tl 20) kaebaja vangla majandustööle, abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 17.10.2011 kuni 17.01.2012, töötasuga 0,64 eurot tunnis. Kaebaja tutvus nimetatud käskkirjaga 14.10.2011, mida kinnitas oma allkirjaga (tl 20 pöördel).
3. 14.10.2011 tutvustas Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialist K.Z. kaebajale kaebaja soovil töövahendeid ja -tarvikuid, selgitas, kelle käest ja millisest ruumist saab kaitsevahendeid (kilekindad ja kittel) ning näitas ette töövõtted põranda pesemiseks, seinte, aknaklaaside ja lifti puhastamiseks. Samal päeval, 14.10.2011 (reedel) andis K.Z. kaebajale tutvumiseks sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendi, kinnipeetavast abitöölise ametijuhendi, ohutusjuhendi koristajale, kinnipeetavast koristaja tööjuhendi, kinnipeetavast abitöölise koristamise plaani, üldise tuleohutusjuhendi, Tartu Vangla elektriohutuse juhendi, esmaabijuhendi, põrandapesuvahendi Florto ohutuskaardi, happelise puhastusvahendi San-Van ohutuskaardi, puhastuspiima Bella Vit ohutuskaardi, klaasipesuvahendi Florto ohutuskaardi, üldpuhastusvahendi Florto ohutuskaardi ja Niro-Glanz liftipuhastusvahendi ohutuskaardi (tl 21). Töötaja instrueerimise kaardilt (tl 22-23) nähtuvalt oli kaebajal võimalik nimetatud dokumentidega tutvuda kuni 17.10.2011 (esmaspäev), mida finants- ja majandusosakonna spetsialist K.Z. on oma allkirjaga ka kinnitanud. Töötaja instrueerimise kaardile on finants- ja majandusosakonna spetsialistide poolt lisatud märkus selle kohta, et 17.10.2011 hommikul, kui spetsialistid läksid juhendeid kaebajalt ära võtma ning nendega tutvumise kohta kinnitust saama, väitis kaebaja, et ei jõudnud kõiki juhendeid läbi lugeda, kuna oli haige.
4. 16.10.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kaebusena pealkirjastatud märgukirja (tl 3-4), milles väidab, et vanglaametnik sundis teda 14.10.2011 alusetult tööle, ning palub algatada toimunu kohta distsiplinaaruurimine. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht vastas märgukirjale 09.11.
5. a kirjaga nr 2-2-2/17859-1 (tl 19), milles selgitas, et 14.10.2011 toimus kaebaja juhendamine ning tööle määrati kaebaja alles 18.10.
6. 16.10.2011 esitas kaebaja 14.10.2011 toimunu osas märgukirja ka Justiitsministeeriumile, milles teatas, et 14.10.2011 oli teda määratud koristajaks, kuigi tal puuduvad selleks vajalikud erialateadmised ja oskused, samuti töötervishoiu ja tööohutusalased teadmised.
7. 17.10.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 17-18), milles väljendas soovi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning soovis saamata jäänud töötasu väljamaksmist väidetavalt 14.10.2011 alusetult vangla majandustööle suunamise eest. Tartu Vangla jättis 19.12.
8. a otsusega nr 3-30/310-1 (tl 5) kaebaja kahjunõude saamata jäänud töötasu väljamaksmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
9. 20.10.2011 keeldus kaebaja töötamast. Selle eest määras vastustaja talle 18.11.
10. a käskkirjaga nr 1-4/2881 distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kaebaja vaidlustas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja halduskohtus ja seda menetleti haldusasjana nr 3-12-
11. Tartu Halduskohus jättis 27.02.
12. a otsusega kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus 25.01.
13. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.
14. 11.01.2012 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles palus Tartu Vanglalt talle välja mõista töötasu 14.10.2011 tehtud töö eest ning talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus sellega, et 14.10.2011 töötamise näol oli tegemist tema väljaõppe teostamisega, ning leidis, et tal on õigus saada sel ajal töötamise eest tasu. Kaebaja sõnul puuduvad tal vajalikud erialateadmised, ent vanglaametnik eiras seda ja ähvardas kaebajat töötamisest keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada. Samuti vastati kaebajale töö tasustamise osas väidetavalt eitavalt. 2
15. 04.03.2012 esitas kaebaja kohtule avalduse (tl 29-30) mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumiseks. Avalduses taotleb kaebaja Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, soodustamaks tema õiguste kaitset tulevikus, näiteks vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Tartu Halduskohus võttis 07.03.
16. a kohtumäärusega vastu kaebaja loobumise mittevaralise kahju nõudest ning lõpetas mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas menetluse (tl 35).
17. Vastustaja vastuväidete (tl 16) kohaselt ei vasta tõele kaebaja väide, et juba 14.10.2011 suunati kaebaja majandustööle, vaid 14.10.2011 viidi kaebaja soovil läbi väljaõpe, mille käigus tutvustati talle kõiki töövahendeid ja näidati ette töövõtted, kuid kinnipeetavate majandustööle suunamise plaanist (tl 23) nähtuvalt suunati kaebaja majandustööle alles 18.01.2011, mil ta töötas ajavahemikul 20:50–21:20 ja mille eest ta sai töötasu summas 0,64 eurot (tl 24).
18. Tartu Halduskohus jättis 29.03.
19. a otsusega (tl 39) kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on paljasõnaline ning tõele mittevastav kaebaja väide, et ta suunati majandustööle juba 14.10.
20. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtub, et peale tööle määramise käskkirja tutvustamist viidi läbi kaebaja esmane instrueerimine ja talle tutvustati nii töötervishoiu- kui ka tööohutusjuhendeid. Kaebaja pahatahtlikku suhtumist koristustöödesse näitab halduskohtu hinnangul ka asjaolu, et kui ametiisik läks 17.10.2011 hommikul koos teise ametiisikuga nn juhendiraamatut tagasi küsima, siis kaebaja keeldus juhendamislehele allkirja andmast, väites, et ta pole kõike jõudnud läbi lugeda, kuna oli haige. Halduskohus peab usutavaks vastustaja väidet, mida tõendab asjas kogutud materjal, et 14.10.2011 oli tegemist üksnes väljaõppega, mistõttu ei ole kaebajale ka selle eest töötasu makstud. Seega ei ole Tartu Vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja 14.10.2011 toimunud väljaõppe eest töötasu väljamõistmiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
21. 09.04.2012 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 45-46), milles palub tühistada halduskohtu otsuse ning kaebuse rahuldada. - Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus tähelepanu pööranud sellele, et vastustaja on rikkunud sotsiaalministri 14.12.
22. a määruses nr 80 „Töötervishoiu- ja tööalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (edaspidi määrus nr 80) sätestatut. Määruse nr 80 § 6 lg 1 kohaselt korraldatakse töötajale väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. Kaebaja esmajuhendamine viidi läbi sellega, kui talle anti ajaperioodiks 14.10–17.10 tutvumiseks tööjuhendid. Töötaja instrueerimise kaardilt nähtub, et kaebaja väljaõpet (punkt c) pole 14.10.2011 toimunud. Seega ei ole kaebaja kinnitanud enda juhendamist, nagu on ette nähtud määruse nr 80 § 8 lg-s
23. Halduskohus on otsuse tegemisel lähtunud üksnes K.Z. seletuskirjast, mis on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. - Kaebaja märgib, et ühegi õigusaktiga ei ole ette nähtud aega, mis aja jooksul peab töötaja tutvuma temale antud juhenditega. Kaebaja sõnul oli ta talle juhendite tutvumiseks andmise ajal haige ega jõudnud tutvuda 72 lehest koosneva juhendmaterjaliga, mistõttu ei kinnitanud ta ka oma allkirjaga, et ta oleks juhenditega tutvunud.
24. Vastustaja palub 21.12.2012 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 59) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. - Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 14.10.2011 tegi kaebaja tööd, kuna nimetatud kuupäeval toimus kaebaja juhendamine. Sellise väite kinnitamiseks esitas vastustaja finantsja majandusosakonna spetsialisti K.Z. seletuskirja (tl 21). Kaebaja ei ole halduskohtule 3 esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks ega ole toonud põhjendusi selle kohta, miks K.Z. seletus tegelikkusele ei vasta. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seisukohal, et halduskohus on asjas kogutud tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et 14.10.2011 toimus kaebaja juhendamine, mitte ei täitnud kaebaja töökohustust, mille eest oleks tulnud temale maksta ka tasu. - Kaebaja etteheited, et halduskohus on jätnud tähelepanuta sotsiaalministri 14.12.
25. a määruses nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ sätestatu rikkumise, ei ole asjakohased ja ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Väited selle kohta, millises järjekorras juhendamine läbi viidi või millises järjekorras seda oleks pidanud tegema, ei muuda asjaolu, et 14.10.2011 toimus üksnes kaebaja juhendamine. Kui kaebaja ei ole teinud tööd, siis sõltumata juhendamise viisist või toimingute järjekorrast, ei ole juhendamisele kulunud aeg käsitletav kaebaja poolt tehtud tööna, mis kuuluks tasustamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
27. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha vastustajalt saamata jäänud töötasu nõude osas (I) ning seejärel vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (II). I
28. Kaebaja nõuab vastustajalt 14.10.2011 tehtud töö eest tasu, väites, et ta olevat sel päeval töötanud kl 11:30–12:
29. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et nimetatud ajal kaebaja ei töötanud, vaid kaebajat õpetati tema soovil töötamiseks välja, tutvustades talle töövahendeid ja -tarvikuid, selgitades, kelle käest ja millisest ruumist saab kaitsevahendeid (kilekindad ja kittel) ning näidates ette töövõtted põranda pesemiseks, seinte, aknaklaaside ja lifti puhastamiseks.
30. Ringkonnakohus selgitab, et kinnipeetava õiguse saada vanglalt töö eest tasu sätestab vangistusseaduse (VangS) §
31. VangS § 43 lg 1 sätestab, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu, ning et töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 2 ls 2 sätestab, et töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Vastustaja määras 13.10.
32. a käskkirjaga nr 1-4/2608 kaebaja tööle alates 17.10.2011 kuni 17.01.2012 töötasuga 0,64 eurot tunnis.
33. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul kannab oma väidete osas tõendamiskoormust kaebaja ning ta ei ole esitanud kohtule vastuoludeta veenvat selgitust ega piisavaid tõendeid, miks ei pea vastustaja kirjeldatud sündmuste kulg paika.
34. Esiteks tuleneb 13.10.
35. a käskkirjast nr 1-4/2608, et kaebaja oli tööle määratud alates 17.10.
36. 14.10.2011 puudus tema tööle kohustamiseks alus. Seega oleks, kui kaebaja väited paika peaksid, tegemist õigusvastase tegevusega vangla poolt.
37. Teiseks tugineb kaebaja oma järelduses, et tegemist pidi olema töötamisega, lühidalt järgmisele mõttekäigule: kuna tema arvates toimusid eeljuhendamine ja väljaõpe vales järjekorras, siis ei saanud 14.10.2011 kl 11:30–12:30 aset leidnud sündmused olla väljaõpe ega kujutada endast järelikult midagi muud kui töötegemist. Ringkonnakohus selle mõttekäiguga ei nõustu. Esiteks ei saaks sellest, kui 14.10.2011 aset leidnud tegevus ei oleks olnud väljaõpe, järeldada seda, et tegemist oli töötegemisega, mille eest peaks kaebaja saama töötasu. See võis olla ka midagi kolmandat. Teiseks ei ole vastustaja eksinud määruse nr 80 § 6 lg 1 vastu. Tõepoolest tuleneb sellest sättest, et väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks 4 korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist, ning esmajuhendamine hõlmab määruse nr 80 § 5 lg 2 kohaselt: 1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule- ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Kuid poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 14.10.2011 väljastati kaebajale järgmised juhendid: sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhend, kinnipeetavast abitöölise ametijuhend, ohutusjuhend koristajale, kinnipeetavast koristaja tööjuhend, kinnipeetavast abitöölise koristamise plaan, üldine tuleohutusjuhend, Tartu Vangla elektriohutuse juhend, esmaabijuhend, põrandapesuvahendi Florto ohutuskaart, happelise puhastusvahendi San-Van ohutuskaart, puhastuspiima Bella Vit ohutuskaart, klaasipesuvahendi Florto ohutuskaart, üldpuhastusvahendi Florto ohutuskaart ja Niro-Glanz liftipuhastusvahendi ohutuskaart (tl 21). Eeldades, et kaebaja väide, et ta oli sunnitud koristama eesruumi (tl 3), peab paika, jääb kohtule arusaamatuks, milline oskusteave harja, lapi ja ämbri käitlemisel on kaebajale jäänud eelkirjeldatu taustal eelnevalt kättesaamatuks. Tegemist ei ole keerukate seadmete ega masinatega, vaid igapäevaelus kasutusel olevate töövahenditega, mille käitlemisoskust võib üldteadaolevalt eeldada, kuna see kuulub ringkonnakohtu hinnangul iga normaalse täiskasvanud inimese elementaaroskuste hulka. Pisut kohmakalt sõnastatud määruse sätete mõte nende koosmõjus ei saa seisneda selles, et enne lihtsaimate töövõtete ettenäitamist ja harjutamist tuleb isikul võimaldada läbi töötada paks käsiraamat, vaid mõte saab olla selles, et töö keerukus ja eelnev instruktaaž peavad oma olema omavahel korrelatsioonis. Ringkonnakohus peab seetõttu piisavaks, et antud juhul seisneski esmajuhendamine selgituses, mida tuleb teha ning põhiliste töövõtete ettenäitamises. Kaebajale tutvustati vastustaja 13.10.
38. a käskkirja nr 1-4/2608, millega kaebaja tööle määrati, 14.10.2010 (tl 20 pöördel). Spetsialist K.Z. 14.02.
39. a seletuskirjast (tl 21) nähtub, et kaebaja oli meelestatud tööle määramise suhtes väga negatiivselt ning oli väga ärritatud olekus. Kaebaja teatas K.Z. , et tema ei oska koristustöid ning nõuab väljaõpet ja peale väljaõpet ka koolitunnistust. K.Z. pakkus kaebajale kohapealset väljaõpet, millega viimane nõustus. Sektori valvur A. Jänes tõi kaebaja sektorist välja ning seejärel näitas K.Z. kaebajale kõiki koristustöövahendeid ja -tarvikuid. Kuna kaebaja teatas, et tema ikkagi üldse ei oska nende vahenditega ümber käia, siis näitas K.Z. kaebajale valvuriruumi ees ette põranda pesemist, seinte, aknaklaaside ja lifti puhastust. K.Z. selgitas kaebajale, et töötamiseks saab ta valvurilt küsida kilekindaid ning et koristusasjade ruumis on olemas töökittel. Kaebaja soovis lisaks ka tööjalatseid, kuid neid K.Z. kaebajale ei lubanud. Kui õppimine oli läbi, viis valvur kaebaja elusektorisse tagasi. Spetsialist K.Z. kirjeldus on üksikasjalik ja lünkadeta ning seetõttu usaldusväärne. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad nii kaebaja negatiivne meelestatus ja ärritatud olek 14.10.2010 kui ka tema poolt väidetud haigestumine, mis olevat takistanud tal järgneval nädalavahetusel (15.-16.10.2011) kõigi juhenditega tutvumast, pigem sellele, et kaebaja valmisolek juhenditega tutvuda oli piiratud ning soov ennast töötegemiseks ette valmistada kaheldav. Sellele, et kaebaja lõppastmes tegelikult ei soovinudki tööle asuda, viitab ka tema keeldumine tööst 20.10.2011, mis nähtub vastustaja 18.11.
40. a käskkirjast nr 1-4/
41. Kolmandaks on 14.10.2011 aset leidnud suhtlus finants- ja majandusosakonna spetsialisti ja kaebaja vahel kohtule kirjeldatud asjaolude välise pildi järgi pigem väljaõpe kui töötegemine. Need kaks eristuvad üksteisest selle poolest, et esimene on tööoskuse arendamisele, teine aga tööga taotletava eesmärgi saavutamisele suunatud tegevus. Koristamise eesmärk on teadaolevalt koristatava ruumi puhtaks muutmine. Kaebaja aga isegi 5 ei ole kusagil väitnud, et tema poolt teostatud tegevuse tagajärjel muutus eesruum puhtaks. Samuti viitab väljaõppele see, et tegevuse juures viibis finants- ja majandusosakonna spetsialist K. Zirk. Eluvõõras on eeldada, et tegeliku töötamise juures viibib spetsialist, kuna üldjärelevalve on vanglas valvurite ülesanne.
42. Kolmandaks on haldusasjas nr 3-12-18 tehtud jõustunud halduskohtu (p 7) ja ringkonnakohtu otsusega (p 8) tuvastatud, et 14.10.2011 leidis aset kaebaja väljaõpe, mitte töötamine.

§ 61

lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Käesolevas kohtuasjas ei ole kaebaja esitanud võrreldes haldusasjaga nr 3-12-18 olulisi uusi tõendeid, vaid ainult väiteid ja õiguslikke seisukohti. Tõendina on kaebaja küll kaebuse lisas (tl 4) viidanud turvakaamera salvestisele, mis peaks tema arvates kinnitama tema väiteid selle kohta, mis toimus 14.10.2011 kl 11:30–12:

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga isegi siis, kui see salvestis peaks eksisteerima, sellega võimalik tõendada seda, mida kaebaja väidab, nimelt tema töötamist, võttes aluseks kaebaja eelneva mõttekäigu. Esiteks puudub salvestisel heli, mistõttu ei oleks võimalik nähaolevat tegevust tagantjärele üheselt mõtestada. Teiseks ei tähendaks see, kui kaebaja hoiaks salvestisel ise harja käes, seda, et tegemist oleks töötamisega. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda finants- ja majandusosakonna spetsialist K.Z. üksikasjalikus seletuses, et kaebaja oli negatiivselt meelestatud ja ärritatud olekus ning teatas, et ta ikkagi üldse ei oska koristustöövahenditega ümber käia. Isegi kui kaebajale võidi juhendamise käigus endale hari ja lapp kätte anda, et ta töövõtteid õpiks, mida ta väitis end mitteoskavat, ei ole see käsitatav töötamisena ega tööle sundimisena. Tõhus viis füüsilise töö oskust omandada on vajaminevaid töövõtteid harjutada. Ringkonnakohus asub eelnevat arvestades seisukohale, et nimetatud videosalvestise väljanõudmine ja menetlusse kaasamine venitaks praeguses staadiumis menetlust tarbetult ega annaks uut ja otsuse tegemisel kasutatavat informatsiooni.
2. Ringkonnakohus järeldab eelnevaid asjaolusid kogumis hinnates, et kaebaja osales 14.10.2011 kl 11:30–12:30 väljaõppel, mitte ei teinud tööd, mille eest ta peaks tasu saama.
3. Töötasu on VangS § 43 järgi kinnipeetavale ette nähtud töötamise eest. Väljaõpet võib pidada laiemas mõttes hariduseks, mida sätestavad VangS § 34–
4. VangS § 341 lg 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. VangS § 341 lg 2 kohaselt lähtutakse õppimise tasustamisel õppevormist, õppetöös osalemisest ja selle tulemuslikkusest. Kuna kaebaja ei soovinudki lõppastmes töötada ja keeldus tööst, ei saa pidada 14.10.2011 toimunud väljaõpet tulemuslikuks, mistõttu langeb kaebaja võimalik nõudeõigus ära juba seetõttu. Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et käesoleval ajal on Vabariigi Valitsus sisustanud talle VangS § 341 lg-ga 3 antud kaalutlusõigust 28.06.
5. a määruses nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ selliselt, et tasustatav on üksnes riigi keele õpe. Seetõttu ei saa kaebaja nõuda tasu ka VangS § 341 alusel.
6. Eelnevast tulenevalt puudub kaebaja töötasu nõudel alus. II
7. Kaebaja on esitanud 05.03.2012 halduskohtusse jõudnud avalduses ka õigusvastasuse tuvastamise nõude (tl 30), mida tuleb

§ 49lg 1 tähenduses käsitada kaebuse muutmisena.

Halduskohus ei ole seda nõuet aga 29.03.2012. a otsuses üldse käsitlenud.

§ 158

lg 1 ls 2 sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus selle normi vastu eksinud ja tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega.

§ 199

lg 2 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata 6 kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus on käesoleval juhul menetlusökonoomiat arvestades seisukohal, et puudust on asjaolude kattuvust ja selgust arvestades võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning et asja ei ole otstarbekas saata tagasi halduskohtule uueks arutamiseks.

1. Asjaolu, millele tuginevalt on õigusvastasuse tuvastamise nõue esitatud, on kaebaja väidetav töölesundimine 14.10.
2. Tuvastamiskaebuse esitamise korral nõutava põhjendatud huvina on kaebaja välja toonud tema õiguste kaitse tulevikus, et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul võib põhjendatud huvi olla kaheldav, kuid ei pea vajalikuks seda siinkohal põhjalikumalt käsitleda, sest sellest sõltumata tuleb tuvastamiskaebus igal juhul jätta rahuldamata sisulistel põhjustel. Ringkonnakohus on seisukohal, et tuginedes haldusasjas nr 3-12-18 tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu jõustunud lahendites tuvastatud asjaoludele ning käesolevas asjas ringkonnakohtu poolt seoses saamata jäänud töötasu nõudega tuvastatud asjaoludele ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt. Haldusasjas nr 3-12-18 tuvastas Tartu Halduskohus 27.02.
3. a otsuses (p 7) ja Tartu Ringkonnakohus 25.01.
4. a otsuses (p 8), et 14.10.2011 leidis aset kaebaja väljaõpe, mitte töötamine. Samale järeldusele jõudis kõiki asjaolusid põhjalikult vaaginuna eelnevalt ka ringkonnakohus käesolevas otsuses. Väljaõppe läbiviimine 14.10.2010 ei olnud õigusvastane, vaid vastustaja oli selleks hoopis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 13 ls 1 kohaselt kohustatud. Nimetatud norm sätestab, et tööandja on kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Tuvastamiskaebus jääb seega rahuldamata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/