Obsah (4)

§ 65§ 199§ 200§ 184

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1329 Otsuse kuupäev 17.04.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.05

) § 184 lg 2 p 2 (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muu ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas) alusel ning kaebajale määrati

§ 65lg 2 alusel karistuseks 5 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust.

Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kajastatud asjaolusid arvestades võib A.S.it pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks. Narkootiliste ainete käitlemine kujutab endast ohtu ühiskonnale, mis õigustab erimeetmete võtmist välismaalaste vastu, kes rikuvad narkootiliste ainete kohta antud õigusakte. Seetõttu on õigustatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine. A.S. on korduvalt toime pannud kuritegusid ning talle varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemise eest. Seega ei ole kaebuse esitaja mingeid järeldusi sooritanud kuritegude pinnalt enda jaoks teinud. Kaebaja korduvad rikkumised moodustavad isiku käitumismudeli ning võivad tähendada, et kaebaja käitumisega kaasneb konkreetne oht uueks avaliku korra raskeks rikkumiseks. 3 Arvestades, et A.S. on korduvalt kriminaalkorras karistatud, peab riik vajalikuks tema õigusi kitsendada. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ei tähenda vangistuses viibivale isikule automaatselt kõigist teistest õigustest ja võimalustest ilma jätmist ega riigist välja saatmist. PPA märgib, et pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks tunnistamine pole karistus, vaid administratiivmeede. Välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb arvestada otsuse mõju tema perekonnaelule. Enne perekonnaelu rikkumise käsitlemist tuleb selgitada, kas isik elab perekonnaelu VMS-i mõttes. PPA on vaidlustatud otsuses leidnud, et A.S. ei ela perekonnaelu Eestis VMS-s sätestatud mõistes. Kaebuse esitaja ei ole abielus ning tal ei ole alaealisi lapsi. Eestis elavad kaebuse esitajal isa, õde ja vend. Seega kaebuse esitaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega ei kaasne tugevat riivet tema perekonnaelule. Arvestades isiku rikkumiste astet, eelkõige narkootiliste ainetega kaubitsemist, on tema eraellu sekkumine igati õigustatud avaliku korra kaitsmise ning edasiste kuritegude ärahoidmise huvides. Kahtluse alla ei ole seatud A.S. staatust kauaaegse elanikuna, kuid on leitud, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute õiguste kaitsmiseks kaalub üles A.S. pikaajalised sidemed Eestiga. Seega on PPA rakendanud vaidlusaluse otsuse tegemisel HMS § 6 tulenevat uurimispõhimõtet, lähtunud kaebaja selgitustest ja kaalunud talle teatavaks tehtud olulise tähendusega asjaolusid ning oma järeldused koostatud haldusaktis piisava arusaadavusega kirja pannud. 9. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine mõjub vaieldamatult A.S. õigustele ning eeldab seetõttu vahetut ja olulist põhjust. Kinnipeetava riskihindamise analüüsi kohaselt on A.S. kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viibib neljandat korda. A.S. on olnud karistatud varguse (

§ 199

lg 2 p 4,5) ja röövimise (

§ 200

lg 2 p 7,8,9) eest, korduvalt on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (

§ 184lg 2 p 2).

Väärteokorras on kaebuse esitajat karistatud kolmel korral. Halduskohus leiab, et avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed peavad põhinema isiku käitumisel. Selliseid meetmeid ei saa iseenesest määrata pelgalt süüdimõistva kohtuotsuse tõttu ja üldise preventsiooni eesmärgil. Süüdimõistvale otsusele saab viidata vaid niivõrd, kuivõrd süüdimõistmise aluseks olevad asjaolud annavad alust järeldada, et isiku käitumine kujutab endast tegelikku ohtu avalikule korrale. Kohus, arvestades kaebaja rikkumiste raskust, leiab, et tema eraellu sekkumine on igati õigustatud avaliku korra kaitsmise ning edasiste kuritegude ärahoidmise huvides, ilma et leiduks samaväärseid erahuve, mis sunniksid pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise meetmest proportsionaalsuse kaalutlustel loobuma. Samas ei ahenda vaidlustatud otsus iseenesest kaebaja õigust eraelule rohkem, kui seda on piiranud kaebaja viibimine vanglas, mis on kaebaja poolt kuriteo toimepanemise tagajärjeks. Seega A.S. puhul on ilmselgelt tegemist nii avalikule korrale kui riigi julgeolekule ohtliku isikuga, kelle suhtes on põhjust kaaluda pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist.

1. Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal liikmesriigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise ajal ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikkel 9 kolmandas punktis on kirjas, et liikmeriigid võivad ette näha, et pikaajalisel elanikul ei ole enam õigust vastavale staatusele juhul, kui ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Seega ei ole õigus pikaajalise elaniku elamisloale absoluutne ja riik saab seda enda ja riigis elavate isikute huvide kaitsmise eesmärgist lähtuvalt piirata. Sama artikli seitsmendas ja kaheteistkümnendas lõikes on kehtestatud võimalused riiki jäämiseks ka peale pikaajalise elaniku staatuse tühistamist ja kaitse väljasaatmise eest. 4 Pikaajalise elaniku elamisluba on dokument, mis tõendab vastava staatuse omamist ning sellest ilma jäämine ei tähenda automaatselt kõigist teistest õigustest ja võimalustest ilma jäämist ega riigist välja saatmist. Praegusel juhul ei ole veel kaebajale tehtud lahkumisettekirjutust ega asutud seda sundkorras täitma ja tal on olemas välismaalaste seaduse § 43 lg 3 tulenev alus riigis viibimiseks. Samuti jääb kaebajale võimalus taotleda tähtajalist elamisluba. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine seda ei välista. VMS § 43 lg 3 kohaselt on Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud alust. Kaebajal kui välismaalasest kinnipeetaval, ei ole nõutav elamisloa olemasolu Eestis vanglas viibimise ajal.
2. Kohus tuvastas, et A.S. näol on tegemist teistele isikutele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule ohtliku välismaalasega, kelle Eestis pikaajalise viibimise õiguse piiramine on võimalik, vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne vahend. Et seejuures oleks rikutud võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet, ei võimalda arvata ükski kohtule esitatud väide või tõend. Kaebuse esitaja väidab, et pikaajalise elaniku staatusest ilma jätmine on just kui lisakaristus varem sooritatud kuritegude eest. Kohus märgib, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine pole karistus, vaid administratiivmeede, mis tuleneb kaebaja poolt sooritatud kuritegudest ja mille eesmärgiks on edaspidine avaliku korra ja julgeoleku kaitse. Riikidel on õigus rakendada meetmeid isikute suhtes, kes on süüdi mõistetud kriminaalkuritegude toimepanemises selleks et kaitsta ühiskonda. Selliseid administratiivseid meetmeid tuleb vaadelda kui preventiivseid, mitte aga karistuslikke (EIK 18.10.2006 otsus kohtuasjas Üner v. The Netherlands, nr. 46410/99 p-d 55, 56). Kaebuses märgib A.S., et Eestis elavad kõik tema lähisugulased. Teistes riikides tal sugulased puuduvad. A.S. märgib, et ta sündis Eestis ja on terve elu siin elanud. Siinkohal märgib kohus, et Põhiseaduse §-st 26 tulenevad õigused perekonna- ja eraelu puutumatusele pole absoluutsed. Nende kasutamisel peab järgima seadust, austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning neid saab seaduse alusel ka piirata. Ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 sätestab, et riigi julgeoleku, ühiskonna turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks on võimalik sekkuda perekonnaelu puudutavate õiguste kasutamisse. Pikaajalise elaniku staatust ja perekonna taasühinemist käsitletavate direktiivide 2003/86/EÜ ja 2003/109/EÜ kohaselt on perekonnaliikmeteks üldjuhul vaid abikaasad ja nende alaealised lapsed. Haldusasja materjalide kohaselt ei ela A.S. perekonnaelu nende õigusaktide mõttes. Kaebuse esitajal ei ole alaealisi lapsi ja ta ei ole abielus. A.S.l elavad Eestis täiskasvanud õde ja isa. Seega leiab kohus, et A.S. pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega ei kaasne tugevat riivet tema perekonnaelule. Halduskohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja poolte menetluskulu nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5