MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk
- juuni 2013, Tartu 3-12-471 Leo Pulsti kaebus prokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 19.04.
- a määrus Leo Pulsti määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Leo Pulsti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.04.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 06.09.
- a määrusega otsustati vahistada kahtlustatav Leo Pulst. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.
- a määrusega kohaldati L. Pulstile lisapiiranguid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 alusel.
- L. Pulst esitas 05.03.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks tema alusetult vahistatu staatuses hoidmine ja lisapiirangute kohaldamine neli kuud pikemalt kui talle määratud lõplik karistus kriminaalasjas nr 1-11-
- Tartu Halduskohtu 20.03.
- a määrusega jäeti L. Pulsti kaebus käiguta ja määrati tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli kaebajal täpsustada vastustajat ning ajavahemikku ja kinnipidamisasutust, kus ta väidetavalt alusetult vahistatuna viibis.
- L. Pulst esitas kaebuse täpsustuse, milles märkis vastustajaks Riigiprokuratuuri. Kaebaja hinnangul hoiti teda alusetult vahistatu staatuses Tallinna Vanglas alates detsembrist 2006 kuni eeluurimise lõpuni 10.05.
- Tartu Halduskohtu 19.04.
- a määrusega tagastati L. Pulsti kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse prokuratuuri menetlustoimingu või määruse õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise võimalus on sätestatud KrMS §-des 228-
- MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- L. Pulst esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.04.
- a määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt kuulub kaebus halduskohtu pädevusse, sest avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingute õigusvastasust saab tuvastada halduskohus. Kaebaja hinnangul ei aita prokuratuuri määruste vaidlustamine kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele, s.o õigusvastaselt tekitatud kahju tuvastamisele, et kaebaja saaks hiljem esitada kahju hüvitamise taotluse. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et lisapiirangute kohaldamise aluseks olnud kahtlustuses KarS § 306 lg 1 järgi mõisteti ta Harju Maakohtu 31.05.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-4073 õigeks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 27.12.2011 ning sel hetkel sai kaebaja teada, et tema suhtes on kohaldatud vahistatu režiimi ja lisapiiranguid õigusvastaselt. Kohtupraktika kohaselt tuleb igasugune alusetuks osutunud vabaduse võtmine hüvitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Tartu Halduskohus tagastas L. Pulsti kaebuse 19.04.
- a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
- Halduskohus on õigesti viidanud KrMS §-dele 228-232, milles on ette nähtud uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise võimalused ja kord. Samuti on vaidlustamisviited olemas kaebaja õigusi väidetavalt rikkunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.
- a määruses, millega kohaldati kaebajale lisapiiranguid, ja Harju Maakohtu 06.09.
- a määruses, millega kaebajale kohaldati tõkendina vahistamist. Kaebajal puudub alus hüvitise nõudmiseks halduskohtumenetluses, kuna väidetavalt kahju põhjustanud vahistamine ja lisapiirangute kohaldamine on toimunud kehtivate määruste alusel, mille vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus. Maakohtu vahistamise määrust puudutavad vaidlused lahendatakse määruskaebe korras ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri lisapiirangute kohaldamise määrust puudutav kaebus lahendatakse Riigiprokuratuuris.
- Vastuseks määruskaebusele märgib kohus, et Harju Maakohtu 31.05.
- a otsuse resolutsiooni p-ga 7 kriminaalasjas nr 1-11-4073 mõisteti kaebajale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse kaks aastat ja kümme kuud. Asjaolud, et kaebaja poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti ümber KarS § 306 lg 1 asemel KarS § 307 lg 1 järgi ning viimase eest mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus neli kuud, ei tähenda automaatselt, et kaebajale kriminaalmenetluse vältel kohaldatud lisapiirangud ja tõkend on osutunud alusetuks. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka teised määruskaebuses toodud väited.
- Kui kaebaja leiab, et talle on põhjustatud kahju seoses sellega, et temalt vabaduse võtmine on osutunud alusetuks, siis tuleb tal vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 4 lg-le 2 esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse 2 ärakiri. Halduskohus on õigesti märkinud, et asja materjalidest ei nähtu kaebajale kohtuotsusega mõistetud karistusaja alusetut pikenemist, vaid kaebaja vaidlustab prokuratuuri tegevust selles osas, et tema suhtes kohaldati
- aastal väidetavalt alusetult vahistatu staatust ning lisapiiranguid, kuigi ta oleks enda hinnangul pidanud viibima kinnipeetava režiimil. Käesoleval juhul puuduvad andmed, et kaebajal oleks tekkinud õigus nõuda hüvitist seoses sellega, et temalt vabaduse võtmine on osutunud alusetuks. Kohus märgib, et ka vastava õiguse tekkimisel ei oleks kaebajal õigust pöörduda otse halduskohtusse, vaid vastav hüvitise taotlemise avaldus tuleks esitada Rahandusministeeriumile.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.04.
- a määruse muutmata. Mati Kartau Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk