2-11-30486/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-11-30486 Tsiviilasi AS Nordea Bank Finland Plc hagi L.S. ja K.S. vastu solidaarselt võlgnevuse 3073,51 euro ja intressi ning viiviste nõudes. Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Nordea Bank Finland Plc, lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja 1: L.S. Kostja 2: K.S. Resolutsioon Juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 Jätta läbi vaatamata AS Nordea Bank Finland Plc hagi L.S. ja K.S. vastu solidaarselt võlgnevuse 3073,51 euro ja intressi ning viiviste nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja AS Nordea Bank Finland Plc kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui Tsiviilasi nr 2-11-30486 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused. Pärnu Maakohus 21.09.2011.a määrusega võttis menetlusse AS Nordea Bank Finland Plc hagi L.S. ja K.S. vastu solidaarselt võlgnevuse 3073,51 euro ja intressi ning viiviste nõudes. Hagiavalduses on kostja L.S. elukohaks märgitud U. pst X, Pärnu ja K.S. elukohaks N.-N. XX-X, Pärnu. Nimetatud aadressidel ei ole kohtul õnnestunud kostjatele hagimaterjale kätte toimetada, kuna kostjad ei ela antud aadressidel. Nii K.S. kui ka L.S. rahvastikuregistris märgitud elukohaks on N. X E XX, Helsingi, Soome Vabariik. Kostja L.S. on hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud aadressil kätte saanud 29.03.2012.a. Kostja K.S. on hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud aadressil kätte saanud kahel korral - 30.09.2011.a ja 16.10.2012.a. Kostjad kohtule ei ole vastanud ega ka kohtusse ilmunud. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-123-12 on asunud seisukohale, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 ja Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000.a määruse nr 44/2001 art 16 lg 2 alusel. Määrus nr 44/2001 art 16 lg 2 sätestab, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja L.S. elukoht on alates 18.05.2011.a Soome Vabariigis. Samuti sai kostja L.S. MaksuJa Tolliameti andmete kohaselt viimati maksustatavat tulu Eestis jaanuaris 2011.a. Kostja K.S. elukoht on rahvastikuregistris alates 18.01.2010.a Soome Vabariik ning Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole K.S. alates juulist 2008.a saanud Eestis maksustatavat tulu. Hagiavaldus on kohtule esitatud 30.06.2011.a. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-123-12 ei ole nõustunud väitega, et kuigi kostja elukoht ei ole Eestis, saaks Brüsseli I määruse art 17 lg 3 järgi kohtualluvus tuleneda laenulepingu p-s 27.2 sisalduvast kohtualluvuse kokkuleppest. Selle sätte kohaselt on lubatud kohtualluvuse kokkulepe, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Kolleegium leiab, et laenulepingu p-s 27.2 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Nimelt võib TsMS § 104 lg 1 kohaselt kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista praeguses asjas ka TsMS § 104 lg 3 p 2, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal 2