2-13-6176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 12

lg 2 järgi kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.

1. a kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 272 lg 3 kohaselt pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Hageja väitel on kostja jätnud laenulepingujärgse võla hagejale tasumata. Kostja eitab kohustuse olemasolu, kostjal ei ole täitmata kohustust hageja ees, kostja ei ole hagejaga 08.10.
2. a laenulepingut sõlminud. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab seega tõendama, et on olemas alus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 124 627,71 euro 2 (1 950 000 krooni) tasumist. Kostjale laenu väljastamise tõendamiseks on hageja esitanud 08.10.
3. a laenulepingu (tl 14,15). Kohus on seisukohal, et 08.10.
4. a laenulepingu näol on tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd laenulepingul oleva märkuse kohaselt lepingule alla kirjutades on pooled arvamusel, et ostja on notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisega täitnud nende eest müüjale tasumise kohustuse 1 950 000 krooni suuruses summas. Kohtu hinnangul ei kehti 08.10.
5. a laenuleping vorminõuete rikkumise tõttu. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st selline võlatunnistus on kausaalne. Riigikohus on lahendis 3-2-1-21-06 leidnud, et notariaalselt tõestatud lepingust tulenevat võlga saab tunnustada (s.t. ka laenuks ümber vormistada) üksnes notariaalselt tõestatud vormis. Ehitise võõrandamise leping pidi vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal olema notariaalselt tõestatud vormis (AÕS RakS § 13 lõige 6). Omand ehitisele kui vallasasjale anti AÕS § 92 lg 1 järgi üle asjaõiguslepinguga ehk kokkuleppega omandi ülemineku kohta. Seadus ei täpsustanud, kas võõrandamistehingu all peetakse silmas võlaõiguslikku või asjaõiguslikku lepingut või mõlemat. Riigikohus on lahendis 3-2-1-127-03 leidnud, et viidatud õigusnormis oli notariaalse tõestamise nõude eesmärgiks ka tehingupoolte kaitse läbimõtlematu tegevuse eest ehitise kui väärtusliku vallasasja võõrandamisel- notariaalse tõestamise hoiatusfunktsioon. Kuna müügilepingust tulenes müüjale kohustus omand asjale üle anda ja ostjale kohustus selle eest tasuda, siis tuli hoiatusfunktsiooni täitmiseks notariaalselt tõestada juba müügileping. Seetõttu leiab kolleegium, et AÕS RakS § 13 lg 6 kehtestas notariaalse tõestamise nõude ka müügilepingule. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Võlaõiguslikus müügilepingus lepivad pooled kokku lepingu tingimustes, s.h müügiobjekti hinnas. Kohus on seisukohal, et kostja võlgnevus hageja ees, mis vormistati ümber laenuks, tulenes täies ulatuses notariaalselt tõestatud lepingust, seega tulnuks ka 08.10.
6. a laenuleping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Vaidlusalune laenuleping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, seega on leping vorminõude rikkumise tõttu tühine. Kostja on käesolevas menetluses tuginenud laenulepingu võltsitusele, tegelikkuses ei ole laenulepingut sõlmitud. TsK § 276 lg 1 alusel saab kostja tugineda laenulepingu rahatusele, mis TsK § 272 lg 2 järgi tähendab, et laenusuhet ei tekkinud. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja hinnangul aegus hageja nõue 08.10.
7. a. Alates
8. juulist 2002 kehtiva TsÜS (RT I 2002, 35, 216) § 146 lõike 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul 3 aastat.

§ 9lõike 1 järgi tuleb alates 1. juulist 2002 kohaldada Ts

ÜS-s aegumise kohta sätestatut (seega 3-aastast aegumistähtaega) ka varem (enne 1. juulit 2002) tekkinud aegumata nõuetele.

§ 9lg 2 järgi tuleb seejuures Ts

ÜS §-s 146 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega arvestada alates

1. juulist
2. Deklaratiivne võlatunnistus on seotud põhikohustuse kehtivusega, samuti kohaldub deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele põhikohustusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. 08.10.
3. a laenulepinguga vormistati laenuks hageja nõuded kostja vastu, mis tulenesid 09.10.1998 ehitiste ostu- müügilepingust. Laenulepingu p 3 järgi võla põhisumma ja sellelt arvestatud intressid tuleb tagastada laenuandjale mitte hiljem kui 09.10.
4. a. 3 Eeltoodust tulenevalt oleks laenulepingust tulenev nõue aegunud 10.10.
5. a. Hageja hinnangul oli nõude aegumine peatunud 09.10.
6. a kuni 10.02.2010, s.o. perioodil, mil Harju Maakohus menetles tsiviilasju 2-09-24056 ja 2-09-
7. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 2 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluse tõttu oli aegumine peatunud 16 kuud. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja aegumise vältimiseks kohtusse pöörduma hiljemalt 10.02.
8. a. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 07.02.
9. a, seega aegumise vältimiseks kohtu hinnangul tähtaegselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4