2-13-7271/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-7271 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E N (isikukood XXX elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 29.04.2013 E N hagi EN vastu abielu lahutamise nõudes Kostja EN (isikukood XXX, elukoht teadmata) RESOLUTSIOON
2. Hagiavaldus rahuldada.
3. Lahutada E N (isikukood XXX) ja EN (isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu, mille kohta on koostatud kanne nr XXX.
4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Vabastada E N riigilõivu 100 (ükssada) euro tasumisest riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule XXX päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel Tallina Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu, mille kohta on koostatud akt nr XXX. Umbes pool aastat hiljem pärast abiellumist hakkasid ilmnema märgid kostja alkoholisõltuvusest. Peatselt kaotas kostja töökoha, mis põhjustas poolte suhetes pingeid ja probleeme. Kostja hakkas sagedamini elukohast eemal viibima. Hageja püüdis abielusuhet parandada, kuid paraku ei kandnud hageja pingutused tulemust. Juulis 2008 lahkus kostja poolte ühisest elukohast ning ei ole käesoleva ajani tagasi pöördunud. Pooled kohtusid 2009 sügisel juhuslikult Pelgulinna polikliinikus. Hageja avaldas kostjale soovi abielu perekonnaseisuametis lahutada, kuid kostja keeldus. Rohkem hageja kostjat näinud ei ole. Hageja jääb 29.04.2013 toimunud kohtuistungil oma nõude juurde ja palub abielu lahutada. Kostja vastuväited Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja ei ilmunud 29.04.2013 määratud kohtuistungile. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 29.04.2013 toimunud kohtuistungil ära hageja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta koostati akt nr XXX. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted lõppesid
7. aastal, kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast. Hageja on kohtule kinnitanud, et abielulist kooselu pooltel enam ei ole ja nad kooselu ei taasta. Kostja seisukohta kohtul välja selgitada ei õnnestunud, kuna kostja ei ilmunud 29.04.2013 määratud kohtuistungile. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi abielu jätkata, hageja soovib juba pikemat aega abielu lahutada, pooled elavad eraldi ning seega tuleb abielu lahutada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kohus määras 06.03.2013 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu 100,00 euro tasumisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Hageja ei ole tulenevalt oma majanduslikust seisundist võimeline 100 eurot riigilõivu tasuma ning hageja soovis juba pikemat aega abielu lahutada. Kostja vastuseisu ja eluviisi tõttu pidi hageja pöörduma kohtusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2