lg 1 p 6 annab isikule õiguse keelduda käesoleva seaduse §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Maksuhaldur ei pea enne teabe andmiseks korralduse andmist ennetavalt kontrollima
lg 1 sätestatud aluste puudumist ega pea eeldama isiku soovi tugineda nimetatud sättele. Asjaolu, et isik tugineb peale korralduse koostamist mittesüüstamise privileegile ei too kaasa korralduse õigusvastasust. Vaikimisõiguse kasutamisel ei saa isiku suhtes haldusakti täitmata jätmisega kaasnevaid sanktsioone kohaldada. Ütlustest andmisest keeldumine peab olema kontrollitav. Korralduse adressaat ei saa ette keelduda kõikidele küsimustele vastamisest.
lg 1 p 6 tulenevale õigusele saab isik tugineda peale konkreetse küsimuse ärakuulamist. Kui konkreetne teave ei ole süüstav, peab isik teavet andma. Korraldusega kohustatakse kaebajat ilmuma maksuhalduri juurde 01.06.2009 lepingu osas teabe andmiseks. Seega ei saa vastata tegelikkusele kaebaja väide, et temale esitatakse samad küsimused, mis kriminaalmenetluses. Kaebaja ei ilmunud maksuhalduri juurde, seega ei tea ta milliseid küsimusi sooviti talle esitada. Samuti ei saa kaebaja väita, et nõutav teave oleks kogu ulatuses kaebajat süüstav. Vaidemenetluse käigus leidis kinnitust kaebaja väide, et teda on kahtlustatavana ülekuulatud seoses sama asjaoluga, mille kohta nõuab teavet maksuhaldur. Sellest tulenevalt aktsepteerib vastustaja kaebaja õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile ja
lg 1 p 6 alusel õigusele keelduda niisuguse teabe andmisest, mis võib teda süüstada. Kuid antud asjaolu ei tähenda, et vaidlustatud korraldus oleks õigusvastane. KOHTU PÕHJENDUSED MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.10.2012 korraldusega nr 12.2-3/967628 kohustas maksuhaldur kaebajat kui kolmandat isikut andma teavet Rosneft Eesti OÜ ja RKO Platvorm OÜ vahel 01.06.2009 sõlmitud lepingus märgitud asjaolude kohta 01.11.2012 (tl 10 pöördel). 3 3-13-232 Maksuhalduril on kohustus kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust. Lähtudes
lg 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Kaevatava korraldusega nõuab maksuhaldur teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Lähtudes
lg 1 on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja dokumentide esitamist. Seega on seadusega antud maksuhaldurile selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Maksuhalduri poolt välja antud haldusaktidele kehtestatud nõuded on sätestatud
. Käsitletud § 46 lg 1 alusel annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang, mille kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korraldusest selgub, et nõutav teave on vajalik RKO Platvorm OÜ maksumenetluses ning maksuhaldur on enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole. Korraldus on vormistatud kirjalikult ning selles on toodud korralduse väljaandmise põhjendused.
lg-s 3 on toodud korraldusele esitatavad vorminõuded, mis peavad vastama käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele. Hinnates kaevatavat korraldust vastab korraldus esitatavatele vorminõuetele. Korralduses on lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha tasumise võimaliku kohustuse kohta. Korralduse on allkirjastanud juhi poolt volitatud ametnik. Korralduses on allkirja juurde märgitud allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda. Kaebaja väidetel on maksuhalduri poolt isiku allutamine sunni alla menetluses, mille tulemusel on võimalik isikule etteheidete tegmine, vastuolus EIÕK art 6 õiguslike garantiidega. 4 3-13-232 EIK on laiendanud EIÕK art 6 kehtivust paljudele haldusasjadele, kuid on sellest välja arvanud maksuõiguse (EIKo Ferrazzini vs. Itaalia 12.07.2001, 44759/98, p 20 jj). Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsusega rikutud tema PS § 22 lg 3 tulenevat õigust – mitte tunnistada iseenda vastu.
on sätestatud õiguslikud alused, mille esinemisel on isikul õigus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Kaebaja poolt kaebuses esiletoodud väidete kohaselt ei ole haldusakt kohane ja seaduslik, sest kaebaja soovib temalt nõutud teabe osas tugineda enese mittesüüstamise privileegile. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja on kahtlustatavana ülekuulatud seoses sama asjaoluga, mille kohta nõuab teavet maksuhaldur. Kohtule esitatud tõendite kohaselt teatas kaebaja nimetatud privileegi kasutamise soovist maksuhaldurile esmakordselt pärast haldusakti andmist, selle akti peale 03.12.2012 esitatud vaides ( tl 6, 13). Seega ei saanud vaidlustatud haldusakti andmisel maksuhaldur rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi, kuna selle kasutamisest teatas kaebaja alles pärast haldusakti andmist. Kohtu arvates ei erista kaebaja kaebuses haldusakti õiguspärasust ja selle täitmise õiguspärasust. Arvestades seda, et antud juhul on kaebaja haldusakti täitja, saab ta teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust kasutada keeldudes nõutud teabe andmisest ja tõendite esitamisest haldusakti täitmisel. Järelikult saaks enese mittesüüstamise privileegi rikkumise ja
sätestatud õiguse rikkumise küsimus tekkida juhul, kui maksuhaldur teades kaebaja poolt enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest, asub kaebaja teadet arvestamata rakendama kaebaja suhtes sunniraha selleks, et sundida kaebajat andma teavet ja esitama dokumente. Seega saab kaebaja õigusi rikkuda haldusakti täitmiseks sundimine pärast enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest teatamist. Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane. Maksuhalduri poolt koostatud korraldus dokumentide ja teabe saamiseks ei ole iseenesest õigusvastane ega saa iseseisvalt rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi ja seda ka juhul, kui korraldus sisaldab viiteid võimalike sunnimeetmete kohaldamise kohta korralduse täitmata jätmisel. Kohus ei saa tühistada haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane. Tühistada saab vaid õigusvastase haldusakti. Haldusakti, mis oli andmise ajal õiguspärane, kehtetuks tunnistamist saab menetluse uuendamise korras taotleda haldusorganilt endalt, mitte kohtult. 5 3-13-232 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest oli vaidlustatud haldusakt selle andmise ajal õiguspärane, mistõttu ei ole halduskohtul alust selle tühistamiseks. Hinnates kaebuses esitatud väiteid oli kaebajale kaevatava korralduse sisu arusaadav ning ta mõistis, millistel põhjustel nõuti temalt kaevatava korraldusega teabe ja dokumentide esitamist. Samuti selgub kaebaja väidetest, et ta on teadlik sellest, et tal on võimalik tugineda
Ka vaidlustatud korralduses on selgitatud kaebajale teabe ja tõendite esitamisest keeldumise õigust lähtudes
. Kaebajal on võimalik vaidlustada maksumenetlusega kaasnevaid tema õiguste võimalikke rikkumisi nii vaidemenetluses kui ka kohtus, mida kaebaja on ka antud juhul teinud. Kohus kaevatava korralduse õigusvastasust käesoleval juhul ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut ei ole kaevatava korraldusega rikutud ega piiratud kaebaja põhiõigusi ega vabadusi ja kaebajat ei saa lugeda kaebuses toodud põhiõiguste riive ja/või rikkumiste ohvriks. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.