2-12-52708/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-52708 Tsiviilasi B P i hagi M P i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 885 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B P i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B P (isikukood XXXXXXXXXXXXXX) XXXXXXX, elukoht Kostja M P (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 11.04.2013 otsuse sissejuhatavas osas tsiviilasja nimetus, lugedes õigeks „B P i hagi M P i vastu elatise saamiseks“.
2. Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus tühistada osaliselt väljamõistetava elatise suuruse ja väljamõistmise alguskuupäeva suhtes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M P ilt välja elatis B P i kasuks alates 12.12.2011 suuruses 155 eurot kuus kuni 31.12.2012 ja sealt edasi seaduses sätestatud miinimummääras.
3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst on järgmine: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista M P ilt välja B P i kasuks elatise võlgnevus perioodi 12.12.2011 kuni 12.12.2012 eest summas 1600 eurot; 3) Mõista M P ilt välja B P i kasuks elatis perioodi eest alates 13.12.2012 kuni 31.12.2012 suuruses 155 eurot kuus ning alates 01.01.2013 seaduses sätestatud 2 miinimummääras kui B P i õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui B P i 21-aastaseks saamiseni. 4) Maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldada ja võtta toimikusse Audentese Erakooli 23.05.2013 vastus vastustaja järelpärimisele ning M.M. Vainu sünnitunnistus.
6. Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 2250 eurot.
7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
8. 12.12.2012 esitas B P (hageja) Harju Maakohtule hagi M P ilt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 250 eurot alates 07.12.2012 ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 3000 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
9. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ema ja kostja koos kuni 2009.a juunini, kui otsustati, et kooselu on lõppenud. Hageja elukohaks jäi ema elukoht. Alates 2010.a ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud, hageja on täielikult ema ülalpidamisel. Arvestades kostja isikut ja hageja vajadusi, oleks õiglane elatusraha suurus 250 eurot kuus. Hageja käib XXXXXXXX. Hageja igakuised kulutused on järgmised: toit 100 eurot (nädalavahetusel kohus, õhtuti ühiselamus), elukohaga seotud kulud 50 eurot, riided 110 eurot, spordiga seotud kulud (treeningud, võistlused, spordiarst, spordilaagrid, sporditarbed) 165 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, transport 20 eurot (buss Kiili ja sõidud Tallinnas), muud kulud (kino, teater) 20 eurot, telefon 25 eurot. Hageja ema sissetulek on keskmiselt 613 eurot kuus. Alates 26.10.2012 on hageja ema rasedus- ja sünnituspuhkusel, mistõttu varsti tema kulutused suurenevad ja enam ei ole võimalik sellises ulatuses hageja ülalpidamiskulusid kanda. Hagejale teadaolevalt töötab kostja Soomes kaugsõiduautojuhina. Arvestades, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust alates 3 2010.a, soovis hageja elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist (s.o 13.12.2011 – 12.12.2012). Kuivõrd kostja ei ole nõustunud elatise maksmisega poolte kokkuleppel, pöördus hageja käesoleva hagiga kohtu poole.
10. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Perioodil 13.12.2011 – 12.12.2012 on kostja teinud hagejale ülekandeid 260 euro ulatuses. Hageja sai täisealiseks 14.08.2011, sellele eelneval perioodil oleks kostja pidanud maksma elatist hageja teisele vanemale, kelle juures hageja elab. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-3-07 tulenevalt ei saa eespool toodud ebaregulaarseid ülekandeid pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuivõrd puudus sellekohane kokkulepe. Kostja vastuses viidatud roller on ostetud 18.05.2011 ja selle 4 viimast makset jäid elatise nõude perioodi sisse. Rolleri järelmaksu tasumist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Mobiiltelefon on ostetud 02.05.2010 aastase järelmaksuga, mis lõppes 02.05.
11. Seega ei ole see hõlmatud elatisenõude perioodiga. Suurem osa autokooli arvetest jääb aastasse 2010, aastal 2012 tasus kostja 2 arvet: 47.33 eurot ja 30 eurot. Elatise nõue ei hõlma 2010.a ega suures osas ka 2011.a, mil kostja täitis oma ülalpidamiskohustust piisavalt ja regulaarselt. Sularahas elatise maksmise kohta puudus vastav kokkulepe, seega ei saa vastavalt Riigikohtu seisukohale sularahamakseid ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda. Hagi on esitatud põhjusel, et kostja ei ole oma seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust täitnud. Elatise nõude perioodil oli kostjal regulaarne sissetulek vähemalt 8 kuu jooksul, kuid sellest hoolimata jättis ta seadusest tuleneva kohustuse täitmata ka siis, kui tal vastavad võimalused olid. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat perekonnaseaduse alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole põhjendanud, miks tal puudub võimalus maksta elatist 250 eurot kuus. Lapsest lahus elaval vanemal lasub kohustus tasuda elatise maksmise teel pool lapse eluasemekuludest, sest ilmselgelt teeb lapsega koos elav vanem muu hulgas kulutusi lapse eluasemele (sh kommunaalkulud). Tšekkidel on toodud, mida on ostetud ning kostja nõudmisel võib hageja nimetatud esemeid esitleda. Kostja vastuväited
12. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13. Vastuväidete kohaselt on kostja täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt. Kostja on teinud hagejale regulaarseid makseid ning võimaldanud talle erinevaid hüvesid. Kostja töötas Soomes kaugsõiduautojuhina kuni 2012 juunini, millest alates jäi töötuks kuni 2012 septembrini, alates 2012 novembrist jäi kostja uuesti töötuks. Kostja on järjepidevalt hagejat toetanud ning talle erinevaid asju ostnud, nt motorolleri hinnaga 2368.86 eurot, autokooli kursuse hinnaga 332.98 eurot, mobiiltelefoni hinnaga 575 eurot. Lisaks on kostja tasunud jooksvalt hageja mobiiltelefoni arveid kuni 2012 juulini. Kostja loobus hageja telefoniarvete maksmisest peale seda, kui hageja jätkuvalt tekitas kostjale ülemääraseid telefoniarveid, ning kostja töötuks jäi. Lisaks on kostja regulaarselt hagejale maksnud elatist sularahamaksetena, millist asjaolu võivad kinnitada tunnistajad, kelle kaudu saatis kostja Soomest Eestisse elatist sularahas. 2012.a jooksul on kostja sularahas elatist maksnud pea 3000 eurot. Seetõttu leidis kostja, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt on põhjendamatu.
14. Nagu eespool viidatud, sai kostja 06.09.2012 uuesti tööle, tema netopalk kuus oli 538 eurot, seetõttu ei olnud tal enam võimalik nii suures ulatuses hagejale hüvesid pakkuda. Alates 2013 jaanuarist töötab kostja taas katseajaga Soomes autojuhina kuupalgaga 1050 eurot, mille arvelt tuleb maksta kohapealse majutuse eest 250 eurot, lisaks kulutused laevapiletitele jm kulutused, seega kostjale igakuiselt kätte jääv töötasu on 800 eurot. Praegune kõrgem palk ei tähenda aga seda, et kostja peaks maksma oluliselt kõrgemat 4 elatist ka selle perioodi eest, kui ta tööl ei käinud või sai madalamat palka, seetõttu ei saa elatise kindlaksmääramisel lähtuda asjaolust, et kostjal oli kuni 2012 juunini kõrgem palk. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vanema võimalusi, kostjal ei ole võimalik maksta elatist 250 eurot kuus. Kostja ei nõustunud ka hagis loetletud kuludega – tšekkidest ja pangaväljavõtetest ei nähtu, kellele on riideid vms ostetud; korteri kommunaalmakseid ei arvestata senise kohtupraktika järgi elatise kulude koosseisu. Oluline on seegi, et hageja on täisealine ning tema koolikohustus lõpeb juba 3 kuu pärast, mis tähendab, et elatise saaks välja mõista üksnes selle ajani. Esimese astme kohtu otsus
15. 11.04.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks tema ülalpidamiseks välja elatise alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 12.12.2012 kuni hageja õpingute lõppemiseni põhi- või keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus määras, et hagejal on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Tagasiulatuva elatise nõude jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda.
16. Hageja on sündinud 14.08.1994 ja saanud täisealiseks 14.08.
17. Hageja poolt nimetatud igakuistest kulutustest ei ole mõistlikud kulutused riietele 110 eurot kuus ja kulutused spordile 250 eurot kuus. Elatise määramisel tuleb perekonnaseaduse (PkS) 199 lõike 1 kohaselt arvestada elatist saama õigustatud isiku vajadusi ja tavalist elulaadi. Hageja vajadus ei saa kuidagi olla riiete ostmine 70 euro eest kuus. Selline kulutus on kindlasti priiskav. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt tema saabaste eest on 18.11.2012 tasutud 46,35 eurot ja tema riiete eest on 28.11.2012 tasutud 94.05 eurot. Need hageja esitatud tõendid ei tõenda, et 70 euro eest kuus riiete ostmine oleks osa tema tavalisest elulaadist. Mõistlik ja kohtupraktikast tulenev on kogukulu riietele igas kuus 40 eurot.
18. Hageja nimetatud kulutused spordile 250 eurot kuus ei ole mõistlikud. Kui hageja täisealise isikuna tahab spordile nii palju panustada, tuleb tal väljaminekute finantseerimiseks ise pingutusi teha. Hageja on esitanud tõendina Audentese Spordiklubi 07.12.2012 kirja, millest nähtub, et hageja korvpallilaagrite eest on Audentese Spordiklubile tasutud 216 eurot. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et tema spordijalanõude eest on 31.08.2012 tasutud 108.45 eurot. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kulutused spordile igas kuus 250 eurot on osa tema väljakujunenud elulaadist. Mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas on, et huvitegevusele kulub 40 eurot kuus.
19. Eeltoodu põhjal mahub hageja kulutuste katmine elatise alammäära, mis hagi esitamisel oli 145 eurot kuus ja käesoleval ajal on 160 eurot kuus. Alammääras elatise nõue on põhjendatud.
20. Kostja on esitanud tõendi, millise kohaselt alates 06.09.2012 töötas ta brutopalgaga 670 eurot ja alates jaanuarist 2013 töötab Soomes autojuhina brutokuupalgaga 1150 eurot. Kostja sissetulekud ei oma tähtsust elatise tasumisel alammääras, kuna ei esine aluseid elatise tasumiseks alla alammäära.
21. Kohtul tuleb järgnevalt hinnata, kas kostja on ülalpidamiskohustust täitnud seoses hageja tagasiulatuva elatise nõudega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ostis hagejale motorolleri ja mobiiltelefoni ning on tasunud autokooli eest, samuti on ostnud muid asju. Motorolleri järelmaksetest neli viimast jäävad tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodi, 5 mobiiltelefoni järelmaks lõppes enne tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodi ja tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodi jäävad kaks kostja makset hageja autokooli eest. Kostja tasus hageja telefoniarveid 2012 juulini. Kohtu seisukoht on, et motorolleri ja autokooli eest tasumine ei ole seaduses sätestatud elatise tasumine ning need maksed ei ole osa kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine telefoniarvete tasumine.
22. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud hageja kontole erinevaid summasid ning on andnud sularaha. Kostja selliseid kulutusi ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ülalpidamiskohustuse täitmisega oleks tegemist juhul, kui kuni 14.08.2012 (s.o enne hageja täisealiseks saamist) oleks hageja vanematel olnud kokkulepe, et elatist tasutakse otse hagejale. Hageja vanematel aga sellist kokkulepet ei olnud.
23. Kohtu arvates ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks pidada ka kostja poolt täisealiseks saanud hagejale summade kontole kandmist või sularahas tasumist, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et elatist tasutakse.
24. Eeltoodust tulenevalt, vaatamata sellele, et kostja on hageja kasuks teinud erinevaid kulutusi, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Peale elatise väljamõistmist on kostjal võimalik loobuda muude kulutuste tegemisest hageja kasuks.
25. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest ei ole põhjendatud. Ei hageja ega enne hageja täisealiseks saamist hageja ema ei ole kostja poole elatise nõudega pöördunud. Nad on lasknud kostjal hageja kasuks erinevaid kulutusi teha ja raha anda, kordagi avaldamata, et sooviksid kostja tehtud kulutuste asemel saada elatist. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatise nõue tagasiulatuvalt jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
26. 22.04.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
27. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatavas otsuses märgitud vääralt hagi esemeks Birgit Israel hagi O I vastu elatise nõudes – hagejale jääb selgusetuks, kuidas on nimetatud hagi seotud käesoleva kohtuasjaga. Hageja ei saa olla kindel, et kohus on kaevatava lahendi tegemisel ikka hinanud käesoleva kohtuotsusega seotud asjaolusid. Lisaks on otsuses veel teisigi ebatäpseid asjaolusid.
28. Maakohus ei ole tuvastanud õigustatud isiku vajadusi, vaid on märkinud, et hageja loetletud kulutused on priiskavad. Mida kohus selle all silmas pidas ja millised on õigustatud isiku põhjendatud vajadused, otsuse motiividest ei selgu.
29. Kohus on vääralt märkinud, et hageja kulutused spordile on 250 eurot kuus, tegelikult märkis hageja nimetatud kulutusteks 165 eurot. Hageja hinnangul on kulutused riietele 110 eurot kuus põhjendatud ja mõistlikud, sest kasvades vajadused riietele on sagedasemd ja suurenevad. Kohus on jätnud välja selgitamata hageja spordile tehtavate kulutuste vajalikkuse. Hageja õpib spordikallakuga koolis, kus õppekavas on treening 2 korda päevas ja lisaks on nädalavahetustel võistlused ning koolivaheaegadel treeninglaagrid. Samuti on vigastuste tekkimisel vajalik spordiarsti teenuste kasutamine ning vajalike ravimite ostmine. Kasutatavad sporditarbed on väga aktiivses kasutuses ja seega kuluvad kiiresti. Tegemist ei ole huvitegevuasega, nagu kohus on väitnud, vaid kohustusliku õppeprogrammi läbimisega, kus oluline rõhk on spordil ja treeningutel. Ei saa eeldada, et 6 kohustusliku õppeprogrammi läbimiseks peaks hageja hakkama ise vajalike kulutuste finantseerimiseks pingutusi tegema ehk tööle minema. Seega leiab hageja, et kulutused spordile 165 euro eest kuus on põhjendatud, vajalikud ja tõendatud.
30. Maakohus on elatise suuruse määramisel hinnanud tõendeid vääralt ja rikkunud TsMS § 232 lõikeid 1 ja 2, jõudes seetõttu väärale järeldusele, et kostja ei ole suuteline maksma elatist rohkem kui seaduses sätestatud alammääras. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Maakohus on jätnud hageja ema ja kostja varalise seisundi hindamata, varaliste võimaluste kohta maakohtu otsuse põhjendavas osas sisalduv kirjeldus ei võimalda teha järeldust, et hageja ema ja kostja varaline seisund oleks võrdne. Kostja kuupalk brutotasuna on 1150 eurot kuus, hageja ema sissetulek on 613 eurot kuus. Lisaks on hageja emal sündinud 29.12.2012 uus ülalpeetav, kostjal peale hageja rohkem ülalpeetavaid ei ole. Kohus on jätnud arvestamata ka asjaolu, et hageja ei veeda aega koos kostjaga ning elab oma ema juures. Seega, lähtuvalt hageja vajadustest ja vanemate varalisest seisundist tuleb kostjalt hageja ülalpidamiseks mõista välja elatis 250 eurot kuus.
31. Hageja ei nõustu kohtu väitega, et hageja ega hageja ema ei ole kostja poole elatise nõudega pöördunud. Mõlemad on korduvalt kostja poole ülalpidamise saamiseks pöördunud, milline asjaolu on ära toodud ka hagiavalduses. Arvestades, et kostja töötab välismaal, on hageja ema ja hageja pöördunud elatise saamiseks kostja poole telefoni teel. Kostja poolt esitatud tõenditest ilmneb (perioodil 13.12.2011 – 12.12.2012 on kostja hagejale teinud ülekandeid 260 euro ulatuses), et kostja ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu on elatise tagasiulatuv nõue põhjendatud. Vastustaja seisukoht
32. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust osas, mis puudutab elatise väljamõistmist perioodi eest enne hagiavalduse esitamist. Selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse. Samuti on maakohus puudulikult tuvastanud hageja vajadused, millised on aluseks igakuise elatise suurusele. Ringkonnakohus saab ka selles osas rikkumised ise kõrvaldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
34. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele hageja kooli büroojuhi 23.05.2013 vastuse tema 22.05.2013 pöördumisele (t lk 118-119). Vastustaja selgitab, et sellest nähtub, et tegelikkuses oli 2012/
35. õppeaastal esitatud kooli poolt hagejale tasumiseks vaid 2 arvet kokku summas 17.70 eurot ja et muud kulutused (õppemaksud, õpilaskodus elamine, söök, kulutused spordile) tasub Eesti Korvpalliliit. Apellant on hagiavalduses ja kaebuses väitnud, et tema kulutused spordile on 165 eurot kuus. 21.06.2013 avalduses vaidleb apellant täiendava tõendi vastuvõtmisele vastu, selgitades, et talle jääb selgusetuks, milliseid kulutusi tasub tema eest alaliit. 21.06.2013 avaldusega esitas apellant täiendava tõendina M M Vainu sünnitunnistuse, et tõendada, et tema emal sündis 29.12.2012 täiendav ülalpeetav. 7
36. Kolleegium on seisukohal, et poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks kuuluvad rahuldamisele TsMS § 230 lõike 3 ja 4 alusel. Alaealiste laste huve puudutavas vaidluses on lubatud täiendatavate tõendite kogumine ka ringkonnakohtus. Ja kuigi sünnitunnistuse oleks hageja saanud esitada ka maakohtus (sünd registreeriti 11.01.2013), võivad mõlemad tõendid osutuda vajalikuks asjas õige lahendi tegemiseks. Teised vastustaja poolt lisatud tõendid (isikute kirjalikud kinnitused isa palvel tütrele sularaha üleandmise kohta aastal 2012) olid esitatud juba maakohtus (t lk 93-95), mistõttu nende vastuvõtmise küsimust apellatsiooniastmes tekkida ei saa.
37. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohtu otsus sisaldab vormistuslikke ilmseid ebatäpsusi (sissejuhatuses ebaõige tsiviilasja nimetus, põhjendavas osas kulutuste suurusena spordile hageja poolt esile toodud 165 euro asemel 250 euro märkimine). Samas ei ole tegemist selliste oluliste menetlusnormi rikkumistega, mis tooksid seaduse alusel kaasa otsuse tühistamise. Maakohus on otsuse vormistamisel kiirustanud, kuid ringkonnakohus saab nimetatud eksimused parandada. Viidatud eksimused ei anna alust kahelda selles, et maakohus on otsuse tegemisel hinnanud nimelt selles asjas hageja ja kostja poolt esiletoodud asjaolusid ja tõendeid.
38. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohus ei võtnud otsuses seisukohta kõigi hagiavalduses esiletoodud kulutuste põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Maakohus analüüsis hageja esitatud tõendeid ja lähtudes muuhulgas kohtupraktikast, leidis, et põhjendatud kuluks ühes kuus riietele on 40 eurot ja spordiga seotud tegevusele (maakohus nimetas seda huvitegevuseks) samuti 40 eurot. Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga. Hageja ei esitanud tõendeid, et tal oli hädavajalik igas kuus kulutada igapäevasele sporditegevusele 165 eurot. Väljavõttega ema pangakontost on tõendatud kulutused sporditarvetele summas 40.80 02.03.2012 (t lk 3). Audentese Spordiklubi tõendilt (t lk 11) ei nähtu, millise perioodi laagrite kulutusi see kajastab. Isegi juhul, kui tegemist oleks tervet
39. aastat puudutavate andmetega, oleks ühe kuu kuluks 216:12=18 eurot. Apellant ei lükanud ümber vastustaja poolt esitatud täiendavat tõendit, mille kohaselt kinnitas Audentese Spordigümnaasiumi büroojuht, et 2012/
40. õppeaastal tehti hageja nimele kaks arvet kogusummas 17.70 eurot ning et õppemaksu, õpilaskodus elamise, söögi ja spordiga seotud kulutused tasub spordialaliit. Muid tõendeid hageja oma kulutuste kohta spordile ei esitanud. Muude kulutuste kohta maakohus seisukohta eraldi ei võtnud. Kuna ka kostja ei esitanud neile summadele vastuväiteid (kirjalikud vastused hagile t lk 33-35) ja esiletoodud kulutused on kolleegiumi arvates (söök nädalavahetusel kodus ja õhtuti ühiselamus 100 eurot, elukohaga seotud kulud 50 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, transport 20 eurot, kino/teater 20 eurot, telefon 25 eurot) tavapärased ja vajalikud iga 17-18-aastase tütarlapse elutegevuseks, siis on hageja vajadustena leidnud tõendamist kokku 310 eurot kuus.
41. Hageja nõuab isalt elatist ka ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist (seega alates 12.12.2011). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kostja poolt vaidlusalusel perioodil tasutud makseid tütre motorolleri, telefoni ja autokooli eest (kokku summas 1263.05 eurot) ning tuttavate kaudu tütrele üle antud sularaha (vastavalt kirjalikele kinnitustele kokku 370 eurot, mida hageja eitab) ei ole alust lugeda tütre ülalpidamiseks mõeldud elatiseks, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-12 selgitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku või kiidab pärast heaks, võib ülalpidamiskohustuse täitmine toimuda muul viisil. Käesolevas asjas puudub hageja vanemate kokkulepe või ema heakskiit, et lugeda muude maksete tasumisega täidetuks seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kostja oli 8 kohustatud ülalpidamiskohustust täitma ka juhul, kui seda temalt lapse ema või lapse enda poolt pidevalt ei küsitud. Küll tunnistab hageja elatisena tema arveldusarvele
42. aastal kantud 260 eurot. Seega tuleb asuda seisukohale, et ühe aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist täitis kostja seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust osaliselt ja tekkinud võlgnevus tuleb hageja kasuks välja mõista.
43. Lisaks on hageja seisukohal, et kuna vanemate varaline olukord ei ole võrdne, peab isa tasuma tema ülalpidamiskuludest (vastavalt hagiavaldusele 505 eurot kuus) 250 eurot. Tegelikkuses aga moodustab hageja nõue esiletoodud vajalikest kuludest 49,5%, mistõttu puudub igasugune vajadus analüüsida hageja vanemate varalise seisundi võimalikku erinevust. Iseenesest võiks omada tähtsust asjaolu, et alates 29.12.2012 on hageja emal täiendav ülapeetav, sest PKS § 102 lõike 2 kohaselt võib vanemal olev teine laps olla mõjuvaks põhjuseks, miks too vanem peaks maksma elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Seega võiks see omada tähendust alates 01.01.2013 elatise suuruse määramisel, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid ega toodud esile väiteid, et ema poolt miinimumsummas elatise tasumisel hagejale osutuks tema teine laps vähem kindlustatuks kui hageja.
44. Kuna eelnevalt leidis tõendamist hageja vajadustena kuus 310 eurot, siis võrdse ülalpidamiskohustuse puhul pidi kumbki vanem andma ülalpidamist 155 eurot. Kuna maakohus mõistis elatise välja seaduses ettenähtud alammääras, siis järelikult perioodi eest kuni 31.12.2012 alammäär 145 eurot hageja kulutusi ei katnud. Küll aga teeb seda alates 01.01.2013 kehtiv alammäär 160 eurot kuus. Seega peab järgnevalt analüüsima, kas kostja varaline seisund võimaldas tal perioodil 12.12.2011 kuni 31.12.2012 maksta elatist 155 eurot kuus. Kolleegium on kostja poolt esiletoodu alusel seisukohal, et kostjal selline võimekus oli olemas.
45. Kostja on esile toonud, et töötas kuni juunini 2012 Soomes kaugsõiduautojuhina, siis oli kuni septembrini töötu, ajutiselt töötas septembris-oktoobris (tasu 670 eurot brutos), uuesti jäi töötuks novembrist (t lk 34). Jaanuarist kuni aprillini 2013 töötas kostja uuesti Soomes autojuhina (tasu 1050 eurot) ja alates 13.05.2013 on tasuks 14.49 eurot tunnis (t lk 117). Perioodi 01.01.2012 kuni 31.12.2012 kohta on kostja esitanud väljavõtte pangakontost (t lk 55-59), millest nähtub, et sel perioodil laekus tema kontole kokku 6579.32 eurot, seega kuus keskmiselt 548.28 eurot. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 selgitanud, et PKS § 105 lõike 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel hinnata muuhulgas selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Alates 01.01.2013 töötasu asjasse ei puutu, sest seaduses sätestatud elatise miinimumsuuruses tasumise võimekust tuleb eeldada.
46. Eeltoodu alusel tuleb muuta maakohtu otsust selliselt, et mõista elatis välja alates 12.12.2011 summas 155 eurot kuus kuni 31.12.2012 ning alates 01.01.2013 seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tekkinud võlgnevus (12x155)-260= 1600 eurot.
47. Kolleegium määrab uuesti tsiviilasja hinna maakohtus, sest otsuses märgitud 1450 eurot ei ole kooskõlas TsMS § 129 lõikes 2 märgituga. Viidatud sätte kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid see ei saa olla suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu 9 eest saadav summa. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagiavalduse esitamise aeg. Hagiavalduses soovis hageja elatist 250 eurot kuus. Seega oli hagihinnaks maakohtus 9x250=2250 eurot.
48. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda. Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu