) § 203 lg 1 p 1 sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta
Kohus kohustas puudutatud isikut 07.02.2013.a määrusega esitama kohtule kirjaliku vastuse Osaühingu AS sundlõpetamise kohta 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. 10.05.2013.a esitas Osaühingu AS seaduslik esindaja N G kohtule oma seisukoha sundlõpetamise osas, milles märkis, et seoses osaühingu majandusliku seisu ja edasiste majandustegevuse võimalustega ning valitseva majandussituatsiooniga pole tal vastuväiteid Osaühingu AS sundlõpetamisele. Osaühingu tegevuskahjumi ja majanduslike raskuste esmaseks põhjuseks on ülemailmne majanduskriis ning sellest tulenev Eesti meelelahutusturu oluline kukkumine. Osaühingu AS majandustegevus seondus peamiselt elanikkonnale meelelahutusteenuste, eelkõige spordisaali ja sellega kaasnevate teenuste pakkumisega. N G palub ennast määrata Osaühingu AS likvideerijaks. Kohus, vaadanud läbi avalduse ning tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et Osaühing AS tuleb sundlõpetada ja tuleb läbi viia likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Kohtule esitatud registriosakonna kaaskirjast nähtub, et äriühing ei ole
sätestatut täitnud ega võtnud vastu ühtki selles sättes ettenähtud otsust.
lg 1 p 1 kohaselt osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
lg 2 kohaselt osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.
kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §des 602–606 sätestatut. TsMS § 602 alusel määrab kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral (
MS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Puudutatud isiku juhatuse liige N G on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on osaühingu juhatuse liige võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks N G . Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud
§-des 209-220. 2 TsMS 606 lg 1 järgi käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.