lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja tellis uksed koos paigaldamisega ja hageja teostas tööd ning tööd oli kostja üle vaadanud ja vastu võtnud. Kostja oli osa tööde eest eelnevalt tasunud, kuid jättis tasumata 31.08.2011 ja 27.10.2011 esitatud arved. Kohus leiab, et kostja on jätnud põhjendamatult oma lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud, et kostja tasub töö eest 21 päeva jooksul alates arve esitamisest. Teistsuguseid maksetingimusi kokkulepe ette ei näinud. Kostja väitis, et teavitas hagejat soojusmõõdistuste tulemustest ning tegi ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja seda ei kinnitanud. OÜ S poolt teostatud mõõtmise tulemustest nähtub, et potentsiaalsed külmasillad asuvad ka ukseavades. See aga ei tõenda, et hageja töös esinesid puudused. Lepingu kohaselt hageja valmistas kindla mõõduga uksed ning paigaldas valmis ehitusavasse ja valmis põrandale. Korrektsed ukseavad garanteeris kostja. 2 Hageja poolsete kohustuste rikkumise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Isegi, kui oleks leidnud tõendamist hageja poolne kohustuste rikkumine, ei oleks kostjal õigus keelduda, pärast tööde vastuvõtmist, tööde eest tasumisest. Sellisel juhul oleks tekkinud kostjal õigus kasutada
Kostja seda kasutanud ei ole. Eelnevast tulenevalt on hageja põhinõue summas 4 062 eurot põhjendatud ja tõendatud ning kuulub välja mõistmisele.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja poolt esitatud arvel on viivise määraks märgitud 0,2 % päevas tasumata summalt. Kostja ei ole viivisemäärale ega viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Vastavalt TsMS § 367 arvestab kohus viiviseid kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Alates 04.05.-19.10.2012 moodustavad viivised põhinõudelt 1 372,95 eurot. (4 062 x 0,2 % x 169 päeva). Kokku moodustab viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 2 845,51 eurot. Tuginedes TsMS § 367 on põhjendatud ka hageja nõue viiviste välja mõistmiseks 0,2 % põhinõudest, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole, millega tekkis tal kahju summas 438,70 eurot (teenustasu). Kohus leiab, et hageja nõue kahju väljamõistmiseks on tõendatud OÜ Incure Inkasso Agentuuri 19.01.2012 arvega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.