Jätta riigilõivu täismäära ja www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivumäära vahe 50 (viiekümne) euro osas riigilõivu AS Transcom kanda. Määrata kostja AS A & O hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) eurot ning mõista nimetatud summa AS-lt A & O AS Transcom kasuks välja. Menetluskulud tuleb kanda AS Transcom arveldusarvele nr 221011813450, Swedbank. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Tsiviilasi nr 2-12-54033 Sisulised asjaolud 28.02.2013 esitas hageja, AS Transcom, kohtule avalduse hagist loobumiseks ning palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Hagist loobumine on tingitud asjaolust, et kostja AS A & O on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud, esitades nõutava dokumendi (aktsiate müügilepingu). Kostja AS Pärnu Sadam, loobumise avaldusele oma 19.04.2013 seisukohas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja AS A & O on 19.04.2013 esitatud vastuses teatanud, et temal ei ole vastuväiteid seoses menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, kuid AS A & O esitas kohtule vastuväited seoses menetluskulude kindlaksmääramisega. Kostja, AS A & O palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui kohus ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda, esitas AS A & O kohtule vastuväited seoses hageja menetluskulude suurusega. AS A & O hinnangul on tegemist põhjendamatute ja ebavajalike kulutustega, mille täieliku hüvitamise kohustust ei saa panna AS-le A & O. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada
Menetluskulud Hageja on esitanud taotluse paludes kohtul mõista kostjalt AS A & O välja hageja menetluskulud summas 4610.70 eurot. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna vastuväited menetluskulude suuruse osas on esitanud üksnes kostja AS A & O, siis peab kohus alljärgnevalt nimetuse all „kostja“ silmas just seda isikut.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui menetluses on mitu kostjat, võib kohus nimetatud sätte ja
Kohus märgib, et kostja põhjendused jätmaks menetluskulusid poolte endi kanda ei ole asjakohased. Seaduse mõttes ei ole alust keelduda aktsiate müügilepingu väljaandmisest ostueesõigust omavale isikule põhjusel, et väidetavalt on see isik ise oma aktsiad võõrandanud. Vastavat kannet ei olnud ega ole hageja aktsiate osas väärtpaberite keskregistris ega aktsiaraamatus tehtud. Kuna kostja keeldus aktsiate müügilepingut (sõlmitud 29.11.2012) hagejale kohtuväliselt väljastamast, pöördus hageja põhjendatult kohtu poole ning menetluse käigus on kostja lepingu hagejale ka väljastanud (kohtutäituri abiga). Seega on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda
lg 5 alusel, kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaks kohaldada käesoleval juhul
lg 4 sätteid ehk puudub kostja osas selline äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik olukord, mis võimaldaks menetluskulude osalist või täielikku jätmist poolte endi kanda. Küll aga saab kostja käitumist arvestada allpool menetluskulude kindlaksmääramise juures.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 2
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kulutused lepingulise esindaja õigusabile on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus on allpool õigusabi- jm kulude vähendamisel arvestanud asjaolu, et mitme esindaja kasutamine hageja poolt ei olnud arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu vajalik. Samuti tuleb võtta arvesse, et käesolev tsiviilasi ei jõudnud eelmenetlusest kaugemale. Arve nr 21237 osas leiab kohus, et õigusabi eest nõutud summa 2076 eurot ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks tundide arvuks, mis kuluks esitatud hagiavalduse koostamisele, on 10 tundi. Arvel märgitud tunnihind 120 eurot on mõistlik, seda ei ole vaidlustanud ka kostja. Kohus nõustub kostja põhjendustega seoses registri väljatrükkidega ning ei pea põhjendatuks arvel nr 21237 märgitud kulutusi registriväljavõtetele summas 86.70 eurot. Hageja taotleb arve nr 21237 alusel kostjalt riigilõivu väljamõistmist summas 350 eurot, millest 300 eurot on tasutud hagiavalduse esitamise eest ning 50 eurot hagi tagamise taotluse eest.
lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt, kui tsiviilasja hind on kuni 3500 eurot on riigilõivu täismäär 300 eurot ning avalduse esitamisel www.e-toimik.ee kaudu 250 eurot. Seega riigilõivust 50 eurot tuleb jätta hageja enda kanda. Kohus on seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele pool hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 150 eurot (300:2=150). Poole riigilõivu (150 euro) tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus
Seega tuleb arve 21237 alusel kostjalt välja mõista 1200 eurot ning riigilõiv summas 150 eurot. Arve nr 1301036 alusel esitatud õigusabikulude taotlus summas 1536 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest hagi tagamise muutmise taotluse koostamisega/ülevaatamise/analüüsiga seotud kulud ei olnud vajalikud. Kohus arvestab siinjuures seda, et hagi tagamise muutmise taotluse koostamise hetkeks oli hagejale kätte toimetatud aktsiate müügileping ning aktsiate ostueesõiguse vaidluse reguleerimine hagi tagamise korras ja aktsiate müügilepingust tulenevate vaidluste lahendamine ei kuulu käesoleva tsiviilasja raamesse, mida on kohus märkinud ka hagi tagamise muutmise rahuldamata jätmise määruses 14.01.
lõike 6 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt
lg 4 tuleb koos menetluse lõpetamisega tühistada ka käesolevas asjas 18.12.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.