3-13-488/18

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. mai 2013, Tartu Haldusasi Edgar Mengeli kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Jõgeva arestimajas perioodil
2. detsember 2008 kuni
3. veebruar 2009 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3 000 eurot Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a määrus Edgar Mengeli määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Edgar Mengel Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-488 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Edgar Mengel viibis vahistatuna Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas
9. detsembrist 2008 kuni
10. veebruarini
11. E. Mengeli sõnade kohaselt hoiti teda ebasanitaarsetes oludes. Kambris puudusid laud, isted, nagid, voodi ning aken. Kambris puudus ka korralik ventilatsioonisüsteem. E. Mengelit ei lubatud kordagi värske õhu kätte õue jalutama. Oma loomulikke vajadusi pidi E. Mengel rahuldama teiste nähes, mis oli äärmiselt alandav. E. Mengel esitas halduskohtusse kaebuse. Tartu Ringkonnakohtu
12. septembri
13. a otsusega haldusasjas nr 3-11-647 rahuldati kaebus ning tunnistati õigusvastaseks Lõuna Prefektuuri toiming, mis seisnes E. Mengeli hoidmises ajavahemikul
14. detsembrist 2008 kuni
15. veebruarini 2009 Jõgeva arestimaja mittenõuetekohastes tingimustes.
16. E. Mengel esitas
17. märtsil
18. a Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuvastati Tartu Ringkonnakohtu
19. septembri
20. a otsusega, et kaebajat hoiti eelpool mainitud perioodil Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et talle on tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju. Jõgeva arestimajas viibides alandati kaebaja inimväärikust.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. märtsi
23. a määrusega E. Mengeli kaebuse käiguta, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 4 kohaselt tuleb kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebaja oli teadlik arestimaja ebasanitaarsetest ja tervist kahjustavatest tingimustest juba arestimajas viibimise ajal. Kaebetähtaeg hakkas kulgema arestimajast vabanedes ja kaebus halduskohtule või taotlus haldusorganile kahju hüvitamiseks oleks tulnud esitada hiljemalt
24. veebruaril
26. E. Mengel esitas
27. märtsil 2013 halduskohtule taotluse. E. Mengeli arvates on halduskohus valesti arvestanud kaebetähtaja kulgemise algust ning jätnud seejuures tähelepanuta Tartu Ringkonnakohtu
28. septembri
29. a otsuse ja sellest tulenevalt materiaalõigust vääralt tõlgendanud. Kaebaja hinnangul on kahju hüvitamise kaebus esitatud tähtaegselt. Riigikohtu halduskolleegium on
30. detsembri
31. a määruses nr 3-3-1-71-09 märkinud, et kinnipidamisasutuse poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks võib kinnipeetav esitada esmalt halduskohtule kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul, kui kohus õigusvastasuse tuvastab, on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Kaebaja hinnangul tuleb käesoleval juhul lugeda kaebetähtaja alguseks
32. oktoober 2012, mil jõustus Tartu Ringkonnakohtu
33. septembri
34. a otsus haldusasjas nr 3-11-
35. Kaebaja leiab, et ta sai talle tekitatud kahjust teadlikuks alles seejärel, kui Tartu Ringkonnakohus oli selle enda otsusega tuvastanud.
36. Tartu Halduskohus lõpetas
37. aprilli
38. a määrusega E. Mengeli kaebuse menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaega ületades. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud vääriti. Tuvastamiskaebuse esitamine enne kahju hüvitamise kaebust on küll lubatav, kuid ei peata kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Riigikohtu halduskolleegium on
39. juuni
40. a lahendis nr 3-3-1-35-08 märkinud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka selle tekitaja varasemalt teada, ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Halduskohtu hinnangul oli E. Mengel teadlik talle tekitatud kahjust ja selle tekitajast juba enne Tartu Ringkonnakohtu
41. septembri
42. a otsust haldusasjas nr 3-11-
43. Kuna kaebaja ei esitanud halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust, ei hinda halduskohus ka tähtaja möödalaskmise põhjuseid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
44. E. Mengel esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
45. aprilli
46. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistada ja kaebust menetleda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab E. Mengel, et halduskohus on jätnud kaebaja ilma õigusest kohtulikule kaitsele rikkumise eest, mis on leidnud tuvastamist Tartu Ringkonnakohtu
47. septembri
48. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-11-
49. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebetähtaja kulgemise algust tuleb arvestada eelnimetatud kohtuotsuse jõustumisest. Alles Tartu Ringkonnakohtu
50. septembri
51. a otsusega tuvastati haldusorgani poolt tekitatud kahju 2 kui selline, kahju põhjustaja, kahju suurus ja olemus ning alates
52. septembrist 2012 sai kaebaja kahjust teada. Kaebaja on seisukohal, et tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile on piiratud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ta oli teadlik nii inimväärikust alandavatest kui ka tervist kahjustavatest tingimustest, millega talle kahju tekitati juba arestimajas viibimise hetkel.
53. PPA vastuses E. Mengeli määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on PPA seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu
54. septembri
55. a otsusega haldusasjas nr 3-11-647 ei tuvastatud hüvitamisele kuuluvat kahju kui sellist, vaid otsusega tehti kindlaks, et PPA toiming, mis seisnes kaebaja hoidmises Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes
56. detsembrist 2008 kuni
57. veebruarini 2009, on olnud õigusvastane. PPA hinnangul oli kaebaja teadlik kahjust ja selle tekitajast juba Jõgeva arestimajas viibides. PPA sellekohast veendumust kinnitavad Tartu Halduskohtule ja Tartu Ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-11-647 esitatud kaebus ja apellatsioonkaebus, kus kaebaja üksikasjalikult kirjeldab arestimaja tingimusi. Järelikult on kahju hüvitamise kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Alusetu on E. Mengeli väide tema kaebeõiguse rikkumise osas. Tartu Halduskohus andis kaebajale võimaluse käiguta jätmise määruses esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuid kaebaja ei esitanud vastavat taotlust, mistõttu võttis ta ise halduskohtult võimaluse kaebust edasi menetleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
58. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
59. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õiguspäraselt asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetanud, kuna hüvitamiskaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
60. Ringkonnakohus ei nõustu E. Mengeli väitega, et kaebaja sai talle tekitatud kahjust teada alles
61. septembri
62. a Tartu Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-11-647, millega tuvastati, et kaebajat hoiti Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes
63. detsembrist 2008 kuni
64. veebruarini
65. Sellest tulenevalt hakkas kaebaja hinnangul kaebetähtaeg kulgema mainitud otsuse jõustumisest lähtudes RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st
66. Kaebaja esitas
67. märtsil 2011 haldusasjas nr 3-11-647 halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Lõuna Prefektuuri toimingu õigusvastasuse, mis seisnes kaebaja hoidmises nõuetele mittevastavates tingimustes Jõgeva arestimajas juba eelpool nimetatud ajavahemikul. Lisaks on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses maininud, et tuvastamisnõude esitamise põhjendatud huviks on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine talle tekitatud kannatuste eest (haldusasja nr 3-11-647 tl 3). Nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule toona esitatud kaebuses (haldusasja nr 3-11-647 tl 2–3p) ja apellatsioonkaebuses (haldusasja nr 3-11-647 tl 52–53p) on E. Mengel väitnud, et ebainimlikes tingimustes hoidmisega alandati tema inimväärikust ning põhjustati hingelist ja füüsilist piina. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab eelpool öeldu seda, et kaebaja oli talle tekitatud kahjust teadlik vähemalt halduskohtusse vastavasisulist kaebust esitades ning kindlasti enne Tartu Ringkonnakohtu
68. septembri
69. a otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-11-
70. Järelikult ei päde kaebaja väide, et kaebus on esitatud tähtaegselt, mistõttu oli halduskohtul õigus asja menetlus haldusasjas nr 3-13-488 lõpetada, seda enam, et E. Mengel ei esitanud halduskohtule ka kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi halduskohus talle vastava võimaluse andis. 3 Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile on piiratud. Ringkonnakohus märgib, et tõhusa õiguskaitsevahendi võimaluse kaotuse on tinginud kaebaja enda hooletus, sest juba haldusasja nr 3-11-647 kaebusest nähtuvalt oli kaebaja teadlik, et talle on tõenäoliselt tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju, mistõttu oleks kaebaja saanud esitada kahju hüvitamise nõude ka tähtaegselt, kui ta oleks oma õiguste kaitsel olnud tähelepanelikum. Madis Ernits Tiina Pappel 4 Einar Vene