Obsah (4)

§ 1361§ 130§ 136§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1420 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmi

§ 1361lg 4).

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel 01.07.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes juhindudes HKMS § 264 lg-st 1,

§ 1361

lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 51 rahuldada taotlus ning anda luba hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) järgmisele Artneks OÜ-le kuuluvale kinnisasjale: registriosa numbriga 15967901, elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Lõime 20, summas 29 570,06 eurot.

1. Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses Kopra Trade OÜ (registrikood 10957957) maksuvõla sissenõudmine. Äriühingu maksuvõlg seisuga 25.06.2013 on 25 713,1 eurot, millest põhivõlg on 13 530,11 eurot ning arvestuslik intress seisuga 25.06.2013 on 12 182,99 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Kopra Trade OÜ ettevõte on üle läinud Artneks OÜ-sse. Maksuhalduri järeldus tuleneb eelkõige asjaoludest, et: 1) Kopra Trade OÜ endine ja Artneks OÜ praegune tegevusvaldkond ning aadress on kattuvad; 2) Kopra Trade OÜ omanik ja juhatuse liige oli Nikolai Skvortsov, Artneks OÜ ainuomanik ja juhatuse liige on Nikolai Skvortsovi abikaasa Raissa Skvortsova; 3) Artneks OÜ alustas majandustegevusega vahetult peale Kopra Trade OÜ majandustegevuse lõpetamist; 4) Kopra Trade OÜ ja Artneks OÜ maksustatavad käibed on sarnastes suurusjärkudes; 5) Kopra Trade OÜ kolm endist töötajat asusid tööle Artneks OÜ-sse. Maksuhaldur on teinud Kopra Trade OÜ maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil hulgaliselt toiminguid, kuid mis on suures osas osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Registervarasid (kinnistuid, sõidukeid, väikelaevu) Kopra Trade OÜ-le ei kuulu (vt ka tl 2940). Viimane äriühingu enda initsiatiivil tehtud ülekanne maksuhalduri poolt hallatavale ettemaksukontole, eesmärgiga tasuda riigimakse, toimus 17.11.2009 summas 2000 krooni. Peale nimetatud kuupäeva laekus 26.11.2009 ettemaksukontole äriühingu enda poolt 2010 augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibemaksu enammakse kokku summas 777 krooni. Alates
2. aastast kuni tänaseni ei ole ettemaksukontole toimunud ühtegi laekumist (ei äriühingu enda initsiatiivil ega ka krediidiasutustesse edastatud korralduste alusel).
3. Käesoleva taotluse esitamisega algatab maksuhaldur menetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas Kopra Trade OÜ ettevõte on üle läinud Artneks OÜ-sse (haldusmenetluse seadus § 35 lg 1 p 3). Eelnevalt kirjeldatud asjaolud viitavad üheselt sellele, et suure tõenäosusega on ettevõtte üleminek toimunud ning seega oleks Artneks OÜ pidanud üle võtma ka Kopra Trade OÜ ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustuse. Kuna ettevõtte varjatud üleminekuga kahjustatakse teadlikult võlausaldaja(te) huve ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Kopra Trade OÜ on ettevõtte üle andnud Artneks OÜ-le, eksisteerib reaalne oht, et isik kahjustab võlausaldajate huve ka edaspidi. Võttes arvesse Kopra Trade OÜ senist käitumist, kus maksuvõlgades ettevõtte tegevus on sisuliselt üle läinud Artneks OÜ-le (jätkati tegutsemist samal tegevusalal; võeti üle töötajaskond; kattuv juriidiline aadress; äriühingute juhatuse liikmete seotus, kusjuures Kopra Trade OÜ endine juhatuse liige N. Skvortsov jätkab töötamist Artneks OÜ-s) ning varatu ja võlgades Kopra Trade OÜ on peale makseraskustesse sattumist võõrandatud, peab maksuhaldur antud olukorras hädavajalikuks Artneks OÜ suhtes

§ 130lg 1 p-s51 nimetatud meetme (ehk hüpoteegi seadmist kinnisasjale) kasutamist.

1. Maksuhaldur on analüüsinud Artneks OÜ varalist seisu ning tuvastanud, et: Kinnistusregistri andmetel kuulub Artneks OÜ-le Tallinna linnas Lõime tn 20 asuv kinnistu registriosa numbriga
2. Artneks OÜ-le kuulub nimetatud kinnistust 121/19400 mõttelist osa ja reaalosa eluruum nr 322 üldpinnaga 12,1 m
3. Avalikust internetist kättesaadavate kinnisvara kuulutuste andmeil võib nimetatud kinnistu turuhind olla minimaalselt ca 500 eurot/m
4. Seega võib Artneks OÜ-le 2 kuuluva kinnistu väärtus olla minimaalselt 6000 eurot. Kinnistu tegeliku seisukorra kohta, millest sõltub tegelik kinnisvara turuväärtus, puudub maksuhalduril täpsem informatsioon. Arvestades Kopra Trade OÜ varasemat tegevust (makseraskuste tekkimisel võõrandas N. Skvortsov äriühingu osad ning jätkas senist tegevust vastloodud Artneks OÜ-s, mille juhatuse liikmeks ja omanikuks on N. Skvortsovi abikaasa), siis on maksuhalduril põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub Artneks OÜ tema suhtes algatatava menetluse tulemusel võõrandama talle kuuluvat vara. Haldustoiminguks loa andmata jätmisel eksisteerib reaalne oht, et selleks ajahetkeks, kui maksuhaldur tuvastab ettevõtte ja seega ka maksukohustuse ülemineku, on Artneks OÜ tõenäoliselt oma ainukese registervara võõrandanud, mistõttu jääks ka maksuvõlg sisse nõudmata. Ettevõtte varjatud üleminekuga saavutatav rahaline võit võib pahauskse ettevõtja jaoks olla väga oluline (antud juhul vabanemine 25 713,10 euro suurusest võlanõudest). See omakorda võib tingida varjatud tehingu põhjaliku kavandamise ning erinevate meetmete rakendamise, eesmärgiga raskendada ettevõtte ülemineku tuvastamist. Maksuhaldur märgib, et üheks selliseks meetmeks on praktikas kujunenud olukord, kus omandaja juhatuse liikmeteks ei ole üleandja juhatuse liikmed, vaid nendega seotud isikud. Selle eesmärgiks on luua näiliselt olukord, millest ei nähtuks äriühingute omavaheline seotus, kuid tegelikkuses juhitakse äriühingut juhatuse liikmete seotusest tulenevalt ühesuguselt.
5. Maksuhaldur leiab, et hüpoteegi seadmine Artneks OÜ kinnistule on antud juhul

§ 130

lg-s 1 loetletud täitetoimingutest sobivaim ega takista Artneks OÜ igapäevase majandustegevuse jätkamist. Arvestades maksumenetluse ning sellele suure tõenäosusega järgneva kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist Artneks OÜ-le kuuluvale Lõime tn 20 kinnistule registriosa numbriga 15967901 selliselt, et oleks tagatud Kopra Trade OÜ maksuvõlg 25 713,1 eurot ning eeldatavad sundtäitmiskulud 20 % sissenõutavast maksuvõlast ehk lisaks 5142,62 euro suuruses. Kuivõrd

§-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 25 713,1 eurot 9% nõude summast ehk 2314,18 eurot. KTS § 32 lg 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (15,97 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (2314,18 eurot) 20% käibemaksu, moodustades kokku kulu 2796,18 eurot. Ainuüksi juba nimetatud kulud moodustaksid 10,87% maksuhalduri nõudelt. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Käesolevas taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava korteriomandi turuväärtuseks hinnatud maksimaalselt 6 000 eurot, millest 3% moodustaks 180 eurot. Arvestades ka võimalikke TMS §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi (teadete avaldamine, vara hindamine jms), ei saa sundtäitmise kulud käesoleval juhul mõistlikult ületada 15% nõude suurusest. Seega peab 3 maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 29 570,06 eurot (25 713,1 eurot + 15% ehk 3856,96 eurot täitmiskulude katteks). Kuna käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus maksuhalduril ei ole õnnestunud Kopra Trade OÜlt maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on asunud läbi viima ettevõtte ülemineku menetlust ning leidnud, et tulenevalt Kopra Trade OÜ varasemast käitumisest võib menetluse tulemusel koostatava haldusakti täitmine osutuda võimatuks ning seega on õigustatud täitetoimingute sooritamine, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Seega on ettevõtte ülemineku toimumise juures määravaks ettevõtte nn raskuspunkti koos koostisosadega, mis kokku moodustavad ettevõtte, ülemineku aeg. Kopra Trade OÜ-st tehti endistele töötajatele viimased väljamaksed oktoobrikuus 2009, uues äriühingus asusid töötajad tööle jaanuaris 2010, samuti hakkas Artneks OÜ käibeid deklareerima samuti alates jaanuarist 2010, siis on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Kopra Trade OÜ ettevõte on Artneks OÜ-sse üle läinud hiljemalt 01.01.2010. Eelnevast tulenevalt kuulub ettevõtte ülemineku tuvastamisel Artneks OÜ-lt sissenõudmisele Kopra Trade OÜ maksuvõlg summas 25 713,1 eurot. Nimetatud summa koosneb põhivõlast 13 198,86 eurot, koostatud intressinõudest summas 331,25 eurot ning arvestuslikust intressist seisuga 25.06.2013 summas 12 182,99 eurot. Eelnimetatud põhivõlgnevus on tekkinud enne oletatavat ettevõtte üleminekut (st enne 01.01.2010), maksustamisperioodidel alates oktoober 2008 kuni oktoober 2009. 6. Maksuhaldur selgitab taotluses, et tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Artneks OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 29 570,06 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Maksuhaldur on selgitanud, et maksuhaldur lõpetab

§ 136

¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 8.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, 4 et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale (

§ 130lg 1 p 51).

9.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 10.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 11. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud esitatud taotlusega Artneks OÜ suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas Artneks OÜ on omandanud Kopra Trade OÜ ettevõtte. Kohus on seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et käesoleval juhul on toimunud ettevõtte varjatud üleminek eesmärgiga maksvõla tasumise kohustusest hoiduda ning taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et ettevõtte varjatud üleminek oleks välistatud või võimatu. Ettevõtte mõiste on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 661, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lg-st 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki - üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil. Maksuhaldur on taotlusega seonduvalt tuvastanud, et Kopra Trade OÜ töötajad on üle läinud Artneks OÜ-sse, Artneks OÜ majandustegevust juhib Kopra Trade OÜ endise juhatuse liikme abikaasa, Kopra Trade OÜ endine juhatuse liige töötab samuti Artneks OÜ-s, äriühingute tegevuskoht ja tegevusala on samad ning äriühingute maksustatava käibe analüüsimise tulemus viitab käibe kandumisele ühest äriühingust teise. Kõik eelnev viitab sellele, et maksuhalduri kahtlused ettevõtte üleminekust on põhjendatud. 5 Ka ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada, eelkõige pidades silmas äriühingu juhatuse liikmega seotud isiku senist käitumist, maksuhalduri kartust, et maksumenetluse tulemusel antava haldusakti täitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, nt võib hakata äriühingu seaduslik esindaja ettevõtte likviidset vara (kinnisvara) võõrandama, et vältida taas maksuvõla tasumise kohustuse täitmist.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumises kõrvalehoidmine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et maks jääb tasumata. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga ja arvutuskäiguga Artneks OÜ omandis oleva kinnisasja väärtuste osas. Kohus, arvestades maksvõla suurust, peab põhjendatuks anda luba kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks. Kohus on seisukohal, et kinnisasjale hüpoteegi seadmine pole äriühingut sedavõrd koormav, et ta ei saaks jätkata oma igapäevase majandustegevusega. Maksuhaldur on ka selgitanud, et tagatise esitamisel lõpetab ta konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud vastavalt

§ 1361lg 2 p 3 sätestatule.

12. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi, leiab kohus, et taotlus on piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13.

§ 1361

lg 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 265 lg 3 lausest 3 jõustub loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Seega tehakse vastav jõustumismärge kohtu infosüsteemis viivitamatult pärast määruse kättetoimetamist MTA-le, kuid viidatu ei mõjuta kuidagi Artneks OÜ edasikaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 6