← Eesti

3-13-1353/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1353 Määruse kuupäev

  1. juuli 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Garri Graubergi kaebus Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9 kuni 16.9.46 vaidlustamiseks ning kahju hüvitamiseks Resolutsioon
  2. Tagastada Garri Graubergi kaebus.
  3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale.
  4. Kaebus tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
  5. G. Grauberg esitas 25.03.2013 vaide Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9-16.9.46 peale ning nõudis poelimiitide tühistamist, kuna nimetatud punktidest tulenevad poelimiidid piiravad kaebaja õigust teha ühes kuus sisseoste vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 11 nimetatud summa ulatuses ning kaebaja hinnangul on need vastuolus vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjadega.
  6. Tartu Vangla 03.06.
  7. a kirjaga nr 1-11/203-1 selgitati kaebajale, et vanglal ei ole võimalik hinnata kaebaja õiguste rikkumist ega vaide tähtaegsust, kuna vaidest ei selgu, kuna ja kuidas on vaidlustatud Tartu Vangla kodukorra punktid tema õigustele mõju avaldanud ning kuna ja millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale sellega kaasnenud. Kaebajale anti võimalus vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kiri toimetati kaebajale kätte 06.06.
  9. Tartu Halduskohtule saabus 20.06.2013 G. Graubergi kaebus Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9 kuni 16.9.46 vaidlustamiseks ning kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud Tartu Vangla kodukorra punktides märgitud poelimiidid õigusvastased ning need hakkasid kaebajale negatiivset mõju avaldama 01.03.2013, kuna kaebaja ei saa oma raha eest osta toiduaineid, mida ta soovib. Kaebaja soovib vanglalt moraalse kahju hüvitamist summas 1000 eurot ning käesolevas asjas tehtud kulutuste kandmist vangla poolt 500 euro ulatuses. Kaebaja väitel ei vastatud tema vaidele tähtaegselt.
  10. Tartu Vangla 26.06.
  11. a kirjaga nr 1-11/203-2 tagastati kaebaja 25.03.
  12. a vaie, kuna kaebaja ei esitanud talle määratud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamise avaldust.
  13. Tartu Vangla teatas 03.07.
  14. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses vaidlustatud kodukorra punktidega. Kohtu seisukoht
  15. Kaebusest nähtub, et esiteks soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkte 16.9 kuni 16.9.46, kuid selles osas ei ole kaebaja esitanud nõude liiki vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-le
  16. Siiski nähtub vanglale esitatud vaidest, et kaebaja eesmärgiks on poe limiitide tühistamine, mistõttu tõlgendab kohus kaebust vastavalt kaebaja tahtele esitada tühistamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le
  17. Teise nõudena soovib kaebaja esitada õigusvastaste poelimiitidega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le
  19. Kohus selgitab esmalt Tartu Vangla kodukorra vaidlustamise võimalusi punktide 16.9.1 kuni 16.9.46 näitel (I). Seejärel võtab kohus seisukoha, kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks käesolevas asjas esitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9 kuni 16.9.46 vaidlustamise osas (II) ning hüvitamisnõude osas (III). Viimaks selgitab kohus riigilõivu tasumisega seonduvat (IV). I
  20. Kohus selgitab, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus, mille vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju adressaadi õigustele. Kaebajal on õigus esitada kaebus üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.
  21. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7 ja 07.04.
  22. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 17).
  23. Tartu Vangla kodukorra konkreetne punkt avaldab kaebajale mõju siis, kui esineb kodukorras kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Tartu Vangla kodukorra punktid 16.9 kuni 16.9.46 ei mõjuta isiku õigusi vahetult, vaid tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mille mõju ilmneb alles siis, kui vastava punkti alusel sooritatakse kaebaja suhtes toiming või antakse haldusakt. Näiteks kui kaebaja avaldab tellimislehel soovi saada konkreetset kaupa enam kui mõnes Tartu Vangla kodukorra p 16.9 alapunktis on lubatud ning vangla keeldub sätestatust suuremat kogust kaebajale väljastamast, alles siis tekib kaebajal õigus pöörduda Tartu Vangla poole vaidega vastava kodukorra punkti tühistamiseks. Seejärel on kaebajal õigus halduskohtusse pöörduda vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 alles siis, kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. II
  24. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
  25. Kaebuse kohaselt hakkasid vaidlustatud Tartu Vangla kodukorra punktid avaldama kaebajale negatiivset mõju 01.03.2013, kuna ta ei saa oma raha eest osta soovitud toiduaineid. Kaebaja leiab, et kohtueelne menetlus on läbitud, kuna ta on esitanud 25.03.2013 vanglale vaide Tartu Vangla kodukorraga kehtestatud poelimiitide peale ning vangla ei ole talle tähtaegselt vastanud. 2 Kohtu hinnangul ületas vangla küll VangS § 11 lg-s 7 vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaega, kuid muus osas on kaebaja seisukoht ekslik. Eelnevalt selgitas kohus, kuidas vaidlustada üldkorraldust ning millal saab lugeda, et konkreetne üldkorralduse punkt on mõju avaldanud. Vangla on õigesti märkinud, et haldusakti väljaandmisega, mis võib tulevikus rikkuda vaide esitaja õigusi, ei ole veel toimunud õiguste rikkumist. Seega puudusid vaides andmed, mis kirjeldaksid kaebaja õigustele mõju avaldamist. Tartu Vangla 03.06.
  26. a kirjaga anti kaebajale võimalus vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning kaebajale toimetati nimetatud kiri kätte 06.06.
  27. Kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi, vaid pöördus selle asemel 20.06.
  28. a kaebusega ennatlikult halduskohtusse. Seejuures tagastati vaie puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu Tartu Vangla kirjaga 26.06.
  30. Vastavalt VangS § 11 lg-le 81, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Riigikohus on 20.06.
  31. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-34-13 rõhutanud, et haldusmenetluses esitatud taotluse, sh kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmiseks ei anna alust taotluse käiguta jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad taotluses ka tegelikult olema taotluse lahendamist takistavad puudused. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Käesolevas asjas esinesid vanglale esitatud vaides puudused, mis kohtu hinnangul takistasid taotluse lahendamist. Üldkorralduse vaidlustamisel tuleb vaide esitaja õiguste rikkumise ja vaide tähtaegsuse hindamiseks välja selgitada, millal ja kuidas on iga vaidlustatud punkt kaebaja õigustele mõju avaldanud, millised negatiivsed tagajärjed on vaidlustatud punktidega kaasnenud ning milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on iga vaidlustatud kodukorra punktiga rikutud. Esialgses vaides eeltoodud andmed puudusid ning ilma täpsustusteta ei olnud võimalik vaiet menetleda, kuna vaidest ei selgunud, kuidas vaidlustatud Tartu Vangla kodukorra punktid kaebaja õigusi väidetavalt rikkusid. Tartu Vangla andis kaebajale võimaluse vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning esitas seejuures konkreetsed küsimused, millele kaebajal tulnuks puuduste kõrvaldamiseks vastata. Kaebajal oleks tulnud vaidemenetluse korrektseks läbimiseks kõrvaldada vaidest puudused vangla määratud tähtaja jooksul. Kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puuduseid. Seega leiab kohus, et vangla on G. Graubergi vaide õiguspäraselt tagastanud haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 2 alusel, kuna vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Eeltoodud põhjustel on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9 kuni 16.9.46 vaidlustamiseks.
  32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Tartu Vangla kodukorra punktide tühistamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. III
  33. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud 3 riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
  34. Tartu Vangla kinnitas 03.07.
  35. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses vaidlustatud kodukorra punktidega. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et oleks käesolevas asjas esitatud kahjunõudega eelnevalt vangla poole pöördunud. Seega on kaebaja esitanud hüvitamisnõude esmakordselt alles kohtule ning kaebajal on läbimata VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks.
  36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ka hüvitamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. IV
  37. Kohus märgib, et vastavalt kaebaja 11.06.
  38. a avaldusele nr 6-24/4965-1 tasuti Tartu Vangla poolt riigilõiv summas 30 eurot Tartu Maakohtu viitenumbrile ning avalduses ei ole märgitud, millistes kohtuasjade eest sooviti riigilõivu tasuda. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud kaks kaebust, mis mõlemad olid esialgu ekslikult adresseeritud Tartu Maakohtule, kuid mis pädevuse järgi on antud lahendamisele Tartu Halduskohtus (haldusasjad nr 3-13-1353 ja 3-13-1212). Seega palus halduskohus kanda riigilõivu ümber Tartu Halduskohtu viitenumbrile
  39. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ja § 104 lg-le 8 õigus nõuda riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse Tartu Halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.