Obsah (5)
§ 37§ 31§ 38§ 40§ 35KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3
) §-le 37 tasuma maksuvõla 62 108, 36 eurot. Maksuvõlg tekkis OÜ-l Fraagos Grupp (kustutatud), mille ettevõtte OÜ Haapsalu Restauraator üle võttis, 2010 augustis tasumisele kuulunud käibemaksu ning 2010 detsembris ja 2011 jaanuaris tasumisele kuulunud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse ja käibemaksu tasumata jätmise tulemusena. Maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Fraagos Grupp (kustutatud) ei ole võimalik kinnitatud maksegraafikut ta ei täitnud, pangakontode arestimise tulemusena raha maksuvõla katteks ei laekunud, Harju Maakohtu 28.03.2011 määrusega lõpetati äriühingu enda pankrotiavalduse alusel 07.02.2011 alustatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise 3-11-2756 tõttu ning OÜ Fraagos Grupp kustutati äriregistrist 03.06.2011. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõtte läks hiljemalt 01.04.2011 üle OÜ-le Haapsalu Restauraator, mida kinnitavad järgmised asjaolud: - osapoolte seotus (OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) juhatuse liikmeteks olid R. O ja R. P, kes on alates 13.04.2011 ka OÜ Haapsalu Restauraator juhatuse liikmed); - OÜ Haapsalu Restauraator majandustegevus on analoogne OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) majandustegevusega; - perioodil 29.09.2010 kuni 31.12.2010 tegutsesid äriühingud samal aadressil Pärnu mnt 154, Tallinn ning alates 01.01.2011 hakkas OÜ Haapsalu Restauraator samadel tingimustel üürima ruume ja laopinda, millest OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) loobunud oli; - OÜ Haapsalu Restauraator võttis üle OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töötajad. 2010 detsembris oli OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) teinud väljamakseid 31-le töötajale ja alates 2011 jaanuarist äriühing väljamakseid töötajatele ei deklareeri. OÜ Haapsalu Restauraator oli 2010 detsembris deklareerinud sotsiaalmaksu maksmist 13 töötaja eest, 2011 jaanuaris 21 töötaja, veebruaris 33 töötaja, märtsis 41 töötaja ja aprillis 47 töötaja eest. Detsembris 2010 OÜ-ga Fraagos Grupp (kustutatud) töölepingu lõpetanud 32-st töötajast asus jaanuaris/veebruaris 2011 OÜ-sse Haapsalu Restauraator tööle 29 töötajat ning neist 14 sisuliselt samade tööülesannetega; - OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) maksustatava käibe vähenemine ja OÜ-l Haapsalu Restauraator analoogses mahus maksustatava käibe tekkimine. OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) deklareeris maksustatavat käivet kuni detsembrini 2010 (ka). OÜ Haapsalu Restauraator maksustatav käive kasvas järsult alates jaanuarist 2011, olles oluliselt suurem kui 2010 vastavatel kuudel, ning saavutas 2011 esimeste kuudega OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) eelneva käibega sarnase mahu; - OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) on andnud OÜ-le Haapsalu Restauraator üle oma varad. Tööriistade ja 12 sõiduki üleminek toimus OÜ Solvency Plus vahendusel – 17.03.2010 müüs OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) OÜ-le Solvency Plus 36 tööriista ja 12 sõidukit ning võttis samal päeval sõlmitud teise lepinguga need samad tööriistad ja sõidukid rendile; rendileping lõpetati 23.12.2010 ning 04.01.2011 võõrandas OÜ Solvency Pluss kõnealused tööriistad ja sõidukid OÜ-le Haapsalu Restauraator. Samuti on OÜ-le Haapsalu Restauraator üle antud OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) liisingvarad – sõidukid Toiota Land Cruiser, Renault Kangoo, Renault Master ja Jeep Grand Cherokee Overland (OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) sõlmis liisingulepingud AS-ga Swedbank Liising aastatel 2006-2009 ning 28.12.2010 sõlmiti liisinguandjaga viidatud lepingute lisa 1, millega anti liisinguesemed üle OÜ-le Haapsalu Restauraator). Lisaks on OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) 20.12.2010 väljastanud OÜ-le Haapsalu Restauraator arve kahe sõiduki Volkswagen LT35 ja Renault Trafic müügi kohta. Seega kogu OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) vara, sealhulgas registervara, kuulub OÜ-le Haapsalu Restauraator; liisingvara võeti üle liisinglepingus märgitud jääkväärtuse alusel, hüvitamata OÜ-le Fraagos Grupp (kustutatud) liisingulepingutest tulenevat jääkväärtuse ja sõidukite turuväärtuse vahet; - OÜ Faagos Grupp (kustutatud) ja OÜ Haapsalu Restauraator tarnijate ja klientide osaline kattuvus. Maksuhalduri päringule vastanud 16-st tarnijast kinnitas 13, et nende koostöö OÜga Haapsalu Restauraator algas perioodil, kui äriühing oli kolinud OÜ-ga Fraagos Grupp (kustutatud) samadesse ruumidesse, ning 8-st vastanud kliendist kinnitasid 6, et koostöö OÜ-ga Haapsalu Restauraator algas perioodil, mis järgnes osaühingu kolimisele Pärnu mnt 154 kontoriruumidesse. OÜ Haapsalu Restauraator kaebuses paluti maksuhalduri korraldus tühistada. OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõte ei ole OÜ-le Haapsalu Restauraator üle läinud, mistõttu ei ole üle läinud ka maksuvõlg
§ 37koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 2 alusel. 2
(11)3-11-2756 Ettevõtte ülemineku, sh ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamine eeldab poolte tahteavalduste sisulist hindamist. Maksuhaldur ei ole ettevõtte üleandmise lepingu ükskõik mis vormis sõlmimist välja selgitanud. Maksuotsuses osundatud erinevate üksikute tehingute tegemine oli tingitud üksnes soovist kasutada ära kaebaja jaoks majanduslikult otstarbekat või muul moel äriliselt põhjendatud võimalust ja soodsat turusituatsiooni. Samuti ei näita ettevõtte üleminekut kaebaja tarnija- ja kliendibaasi laienemine ja käibemahu suurenemine. Asjas võib leida üksikuid asjaolusid, mis võiksid formaalselt ettevõtte üleminekule viidata, kuid neid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, samuti arvestades poolte tegeliku tahte, turusituatsiooni, ehitusvaldkonna eripära ning kaebaja tehtud tehingute üleüldise majandusliku loogikaga ei ole võimalik ettevõtte üleminekut järeldada. Kaebaja ning OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) endiste juhatuse liikmete R. Oi ja R. P vahel puudub ettevõtte üleminekule viitav seos. OÜ Haapsalu Restauraator oli OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) jaoks väiketellija ja muid seoseid polnud. OÜ Haapsalu Restauraator juhatuse liige alates
- a M. O selgitas, et otsis endale partnereid ja pidas läbirääkimisi erinevate inimestega juba oktoobris 2010 ning ettepaneku R. Oile ja R. Ple tegi ta pärast teistega peetud läbirääkimiste ebaõnnestumist. Maksuhaldur pole arvestanud ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete majandustegevuse eripäradega. OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) põhitegevusalaks oli betoonpõrandate valamine, kaebajal aga elamute ja mitteeluhoonete teenused. Samas tegi kaebaja ka betoonitöid ning perioodil 01.01.2011-31.05.2011 moodustas betoonitööde käive 38% kogukäibest. Betoonitööd erinesid valdavas osas OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) poolt tehtud betoonitöödest (ulatus oli laiem ega piirdunud ainult põrandate valamisega). Kaebaja selgitas maksumenetluses, mis põhjusel otsustas ta alates
- a algusest hakata ise betoonitöid teema, selle asemel, et need nagu varem allhanke korras sisse osta – betoonitöödega alustati juba septembris 2010, kui võideti riigihange, millega tuli juurde palju vundamenditöid, samuti oli osaühingul
- aastaks planeeritud suuremad betoonitööd sisaldavad projektid. Kuna
- a lõpus oli selge, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) otsustas oma majandustegevuse lõpetada, siis tuli betoontööde teostamiseks uus allhankija otsida või hakata ise neid töid tegema. Uue usaldusväärse hankija leidmine võtab aega ning kaebaja loomulik valik oli oma majandustegevust laiendada ja alustada iseseisvalt betoontööde teostamisega. Väär on maksuhalduri väide, et kaebaja jätkas lõpetamata tööde tegemist objektidel, kus OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) oli kaebaja alltöövõtjaks. Tegelikkuses oli OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) kõikide projektide osas kokkulepitud mahud
- a lõpuks täitnud. Korraldusest ei selgu, milline õiguslik tähendus on sellel, et kaebaja tegutseb samades ruumides, kus varasemalt toimus OÜ Fraagus Grupp (kustutatud) majandustegevus. Kaebajal oli äriline vajadus uute ja suuremate äriruumide järele, OÜ-l Fraagos Grupp (kustutatud) oli aga majanduslikust olukorrast tulenevalt ilmselge vajadus esialgu rendipinna vähendamiseks ja
- a lõpus rendilepingu lõpetamiseks. Tähenduseta on tõik, et M. O sai vabanevast rendipinnast teada oma endiselt koolivennalt R. Oilt. Mõistlik ja loogiline on oskustöölisi värvata selle asemel, et neid ise koolitada. Kuna kaebajal oli betoonitööde teostamise vajadus, siis pole midagi ebaharilikku selles, et mõnede endiste OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töötajate töö sisu kaebaja juures ei muutunud. M. O selgitas, et projektijuhtideks ja teisteks ehitusvaldkonna spetsialistideks oli tark palgata endisi OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töödejuhatajaid ja töölisi, kellega kaebaja oli alltöövõtu korras varasemalt edukalt koostööd teinud. Samuti oli kaebaja palgatud projektijuhtidel õigustatud huvi töö jätkamiseks juba varasemalt nende alluvuses edukalt tööd teinud inimestega. Enamik töömeestest kutsutigi kaebaja juurde tööle OÜ-s Fraagos Grupp (kustutatud) nende ülemuseks olnud projektijuhtide poolt. OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) tahteavaldus töötajate üleandmiseks puudus. Kaebaja palgatud töötajate (nii projektijuhtide kui ka töömeeste) näol ei olnud tegemist OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõtte võtmetöötajatega, samuti ei ole nende näol tegemist kaebaja võtmetöötajatega. Ka olid töötajate töövaldkonnad ja ülesanded kaebaja juu3
(11)3-11-2756 res tunduvalt laiemad kui OÜ-s Fraagos Grupp (kustutatud). Arvestades ehitusturul pidevalt muutuvat nõudlust ja pakkumist ei ole midagi tavapäratut selles, et
- a lõpus oli kaebajal tunduvalt vähem töötajaid kui 2011 alguses. Kaebaja töötajaid tuleb käsitleda koos kaebaja tarnijate ja klientidega, sest ehitusvaldkonna spetsiifikat arvestades on ilmne, et üldreeglina on ehitusettevõtte tarnijad ja kliendid otseses ja vahetus seoses projektjuhtidega, mitte ehitusettevõtte endaga. See tähendab, et kui projektijuht otsustab ühe ehitusettevõtja juurest teise juurde lahkuda, võtab ka reeglina kaasa oma töömehed ning reeglina ka oma kliendi- ja tarnijabaasi. Kaebaja maksustatava käibe tõus
- a alguses on seotud mitte OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõtte väidetava ülevõtmisega, vaid peaasjalikult kaebaja muu majandustegevustegevusega, sh fassaadi- ja restaureerimistöödega. Perioodil 01.01.2011-31.07.2011 oli kaebaja betoonitööde käive kogukäibest küll 37%, kuid see hõlmas valdavas osas selliseid betoonitöid, milleks kaebajal olid tellimused olemas juba
- a ja milliseid OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ei osutanud. Maksuhaldur on sisuliselt leidnud, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ja OÜ Solvency Plus vahel 17.03.2010 sõlmitud 36 tööriista ja 12 sõiduki ostu-müügi (summas 845 600 kr + käibemaks) ja seejärel nende rendile võtmise lepingud ning OÜ Solvency Plus ja kaebaja vahel
- a alguses sõlmitud samade tööriistade ja sõidukite ostu-müügitehing on näilikud ja tehtud üksnes eesmärgiga varjata OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) poolt vara üleandmist kaebajale. Kontekstiväliselt ja tehingute tegelikku sisusse süüvimata võib see tõepoolest võimalikule ettevõtte üleminekule viidata, kuid samas kohtupraktika kohaselt näiliku tehingu tuvastamise vältimatuks eelduseks on osapoolte tegeliku tahte väljaselgitamine. Käesoleval juhul selgitas OÜ Fraagos Plus (kustutatud) juhatuse liige R. P, et tööriistad ja sõidukid müüdi ja võeti need samas kohe rendile põhjusel, et äriühingul oli raha vaja ja sellisel viisil toimetades sai raha kasutada ja kulusid hajutada, ning et kokkulepe oli, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ostab kahe aasta pärast tööriistad ja seadmed tagasi. Seega OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) huvi antud tehingutes seisnes üksnes selles, et saada raha oma majandustegevuse jätkamiseks ja igakuiste kulutuste katmiseks. Maksuhalduri viidatud asjaolust, et käibevahendite puudujääke oleks saanud katta ka
- a jaotamata kasumi arvel, ei ole võimalik järeldada, et vara võõrandamine ja rendile võtmine ei olnud tingitud käibevahendite nappusest. OÜ-l Fraagos Grupp (kustutatud) oli OÜ-ga Solvency Plus sõlmitud rendilepingu lisa nr 4 p 6 järgi kohustus otsida kõnealuste tööriistade/sõidukite müümise/rentimise võimalusi ja sellest oma kõiki koostööpartnereid teavitada, mida ta ka tegi. Seega kaebaja polnud ainuke, kellele OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) tööriistu ja sõidukeid pakuti. Asjaolust, et kaebajal tekkis hea võimalus soetada ühe tehinguga enamus betoontööde osutamiseks vajalikest töövahenditest ja sõidukitest, oli majanduslikult soodne ega näita ettevõtte üleminekut. Ka OÜ-lt Fraagos Grupp (kustutatud) sõidukite Volkswagen LT35 ja Renault Trafic ostmine ning nelja varasemalt OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) valduses olnud sõidukite liisimine oli tingitud üksnes kaebaja soovist kasutada ära tema jaoks majanduslikult otstarbekaid ja muul moel äriliselt põhjendatud võimalusi ning soodsat turusituatsiooni. OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ajutine pankrotihaldur ei leidnud juhtimisviga ega selle seost äriühingu maksejõuetusega, samuti ei ole ajutise pankrotihalduri aruandes ühtegi viidet ettevõtte üleminekule. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet. Vahetult pärast OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) äriregistrist kustutamist (03.06.2011) ja enne vaidlusaluse korralduse tegemist seati kaebaja registervarale käsutamise keelumärked ilma, et selle kohta oleks kaebajale selgitust antud ja õiguslikku alust (haldusakti) esitatud. Maksukohustused lõppevad
§ 31
lg 3 p-des 1-5 nimetatud alusel ning samuti sama lõike p 6 kohaselt ka muudel seadusega sätestatud juhtudel. Kui maksuhaldur soovib rakendada
§-st 38 koosmõjus VÕS § 183 lg-ga 1 tulenevat ettevõtte omandaja vastutust, tuleb ettevõtte üleandja maksuvõlg ettevõtte omandajale üle kanda ning korraldus maksuvõla tasumiseks teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõlg soovitakse üle 4
(11)3-11-2756 kanda ja ettevõtte omandajalt sisse nõuda. Seda käsitlust toetab Riigikohtu 04.12.2009 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-75-09 p-s 11 esitatud seisukoht seoses
§-st 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse rakendamisega. Pärast ettevõtte üleandja õigusvõime lõppemist puudub kehtiv maksuvõlg, mida maksuhaldur ettevõtte üleandjalt sisse nõuda saaks ning juba seetõttu on vaidlusalune korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada. PMTK vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja kordas vaidlusaluses korralduses toodud seisukohti ja järeldusi ning leidis meelevaldse ja ebaõige olevat kaebaja seisukoha, et temalt maksuvõla sissenõudmine on välistatud asjaolu tõttu, et ettevõtte üleandja on kustutatud äriregistrist 03.06.2011, so enne kaebajale maksuvõla tasumiseks korralduse andmist. Kaebaja viidatud kohtuasjas oli tegemist vastutusotsusega, mille eesmärgiks oli kolmanda isiku vastutusele võtmine teise isiku maksukohustuse eest. Käesoleval juhul tuvastas maksuhaldur, et sisuliselt eksisteerib OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) kui majandusüksus edasi OÜ Haapsalu Restauraator osana ning kaebajale on OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõte ja maksukohustus üle läinud hiljemalt 01.04.2011, so enne üleandja äriregistrist kustutamist ja tema õigusvõime lõppemist. Ettevõtte üleminekuga kaasnevat kohustuste üleminekut ja vastutusotsusega määratava vastutuse kohaldamise tingimusi ei saa samastada. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2012 otsusega OÜ Haapsalu Restauraator kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil. Kohtupraktikas on ettevõtte ülemineku hindamisel arvesse võetavad kriteeriumid olnud järgnevad: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis ka katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtte puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtte omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, samuti juhtorganite liikmete kattuvus. VÕS § 180 lg 1 järgi läheb ettevõte üle kas seaduse või tehingu alusel ning lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Kohtupraktikas on selgitatud, et ettevõtte üleminekus ei teki ilmselt vaidlust siis, kui see toimub seaduse alusel või leiab see lepingus sõnaselgelt äramärkimist või kui ettevõtte ülemineku kõik asjakohased kriteeriumid on kergelt tuvastatavad. Välistatud pole aga ka ettevõtte varjatud üleminek, kus vara müüakse eri äriühingutele eri aegadel, lepitakse kokku lepingute lõpetamises ja uute sõlmimises, muudetakse majandustegevuse asukohta, uues äriühingus tegeletakse mõne muu lisategevusega jms, ning et sellisel juhul tuleb hinnata majandusüksuse identiteedi säilimist ja üleminekuks vajalike kriteeriumite täitumise hindamisel vaadelda, kas ettevõtte varad/olulised töötajad/lepingud/kliendid on omandajale üle läinud ning kas jätkatav majandustegevus sarnaneb varasemalt läbiviidud tegevusele. Praktikas on ettevõtte ülemineku varjamiseks kasutatud koos või eraldi peamiselt järgmisi samme: äriühingu vara müüakse eri äriühingutele (seejuures on võimalik, et hiljem müüvad need ostjad vara edasi ühele ühingule, kuid see ei pruugi alati nii olla); vara müüakse eri aegadel; lepingupartneritega lepitakse kokku, et ettevõtte toimimise jaoks olulised lepingud ei lähe mitte üle, vaid vormistatakse uued lepingud; töötajad sõlmivad samuti uued töölepingud, seejuures on võimalik, et uues äriühingus jätkavad vaid üksikud töötajad (eelkõige võtmetöötajad, kelleks võivad eelkõige olla spetsialistid, keskastme- või tippjuhid); muudetakse majandustegevuse elluviimise peamist asukohta; uues äriühingus tegeletakse ka mõne lisategevusega või lõpe- 5
(11)3-11-2756 tatakse osaliselt mõni vana tegevus; vara müük toimub osaliselt täitemenetluse kaudu (vt Juridica III 2009, Martin Tamme). Ettevõtte ülemineku üks olulisi kriteeriume on töötajate üleminek. Käesoleval juhul on tuvastatud, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) 32-st töötajast asusid kaebaja juurde tööle 29, sh projektijuhid, keda võib käsitleda võtmetöötajatena. Ükski OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) endisest töötajast, kes kaebaja juurde tööle asus, polnud ennast vahepeal töötuna arvele võtnud. Tuvastatud on ja pole vaidlust selle üle, et OÜ Haapsalu Restauraator kasutab oma majandustegevuses varem Fraagos Grupp OÜ (kustutatud) kasutuses olnud ruume sarnaste tingimustega üürilepingu alusel. Maksumenetluses tuvastati, et OÜ-le Haapsalu Restauraator läks üle laenujääkide eest OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) poolt liisitud 6-st sõidukist 4, samuti omandas OÜ Haapsalu Restauraator müügilepingute alusel kaks OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) omandis olnud sõidukit. Lisaks sellele omandas kaebaja varem OÜ-le Fraagos Grupp (kustutatud) kuulunud 36 tööriista ja 12 sõidukit. Viimatimainitud vara ülevõtmine toimus läbi OÜ Solvency Plus ning asjakohane on maksuhalduri selgitus, et skeem, kus varade ülevõtmise puhul pannakse vahele kolmas isik, on tavaline praktika ettevõtte varjatud ülemineku puhul, kuna just niiviisi üritatakse jätta mulje, et kõik toimus seaduslikult. Maksumenetluses küsitletud 8-st kaebaja kliendist kinnitasid 6, et nendel oli varasem kliendisuhe OÜ-ga Fraagos Grupp (kustutatud), alates
- aastast aga OÜ-ga Haapsalu Restauraator. Seejuures selgus OÜ Krive Ehitus vastuskirjast maksuhalduri järelepärimisele, et OÜ Haapsalu Restauraator töötas edasi OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) poolt koostatud hinapakkumiste alusel. Samuti kinnitas AS ABB maksuhalduri päringule saadetud vastuses, et veel märtsis 2011 toimus suhtlus kaebajaga uute töötellimuste vormistamisel endiselt läbi eposti aadressi fraagos@fraagos.ee ja hiljem ka läbi e-posti aadressi XXXXXXX. Viidatust võib järeldada, et toimus OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) klientide üleminek OÜ-le Haapsalu Restauraator mahus, mis võimaldas jätkata senist majandustegevust. Kaebaja väide, et klientide kattuvus võis olla vähem kui 10%, on paljasõnaline ja tõendamata. Maksuhalduri küsitletud 16-st kaebaja tarnijast kinnitasid 13, et nendel oli varem ärisuhe OÜga Fraagos Grupp (kustutatud), kuid alates
- aastast OÜ-ga Haapsalu Restauraator. Seega on toimunud ka tarnijate üleminek kaebajale mahus, mis võimaldas jätkata senist majandustegevust. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja väited tarnijate ja klientide küsimuses on vastuolulised ja otsitud. Ühelt poolt kirjeldab kaebaja pikalt projektijuhtide olulisust ärisuhete loomisel klientide ja tarnijatega, teisalt aga eitab projektijuhtide käsitlemist võtmetöötajatena. OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) tegeles peamiselt vundamendi- ja betoonitöödega ning OÜ Haapsalu Restauraator alustas samade tööde tegemisega, kusjuures vahepealset tööseisakut polnud. Majandustegevuse ilma katkestuseta ühest äriühingust teise üleminek on samuti üks oluline asjaolu ettevõtte ülevõtmise hindamise juures. Üheks ettevõtte ülemineku kriteeriumiks on juhatuse liikmete kattuvus. Käesoleval juhul on OÜ Haapsalu Restauraator juhatuses Fraagos Grupp OÜ (kustutatud) endised juhatuse liikmed R. O ja R. P. Asjaolu, et viidatud isikute juhatuse liikmeks vormistamine toimus mõningase ajanihkega, so 13.04.2011, on loomulik nähtus varjatud ettevõtte ülemineku puhul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Haapsalu Restauraator (uue ärinimega OÜ HR Restauraator) apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, samuti mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kõik tema poolt asja kohtuliku menetlusega seotud menetluskulud, so riigilõiv ja esindajatasu. 6
(11)3-11-2756 Apellant jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et ettevõtte omandaja solidaarne vastutus ettevõtja üleandja maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus. Seetõttu saab
§ 38
alusel ettevõtte omandaja vastu esitada nõude üksnes seni, kuni sama nõudega saab
alusel pöörduda ettevõtte üleandja vastu. Vaidlusalune korraldus on kaebajale tehtud pärast OÜ Fraagos Grupp äriregistrist kustutamist. Pärast OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) õigusvõime lõppemist tema maksuvõla ülekandmine kaebajale kui ettevõtte väidetavale ülevõtjale, on õigusnormidega vastuolus ja lubamatu. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme sellega, et tugines otsuse tegemisel valikuliselt üksnes maksuhalduri tõenditele ja meelevaldsetele järeldustele, jättes kaebaja esitatud tõendid ja väited eluliste asjaolude ja sündmuste kohta analüüsimata ja hindamata. Kohus jõudis veendumisele, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõte on OÜ-le Haapsalu Restauraator üle läinud, kuid kohtuotsusest pole taolise siseveendumuse kujunemine jälgitav. Kohtu viidatud direktiivi art 1 lg 1 p-st a tuleneb üheselt, et kui ettevõte üleminek ei toimunud seaduse alusel, pidi olema see toimunud lepingu alusel. Viidatud direktiiv ei ole käesoleva vaidluse puhul ka asjakohane, kuna reguleerib üksnes töötajate õiguste kaitset tööandja vahetumise korral. Seisukoht, et maksuasjas ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleks kasutada peaasjalikult tööõiguse valdkonnas kujunevat praktikat, ei ole õige. Hea halduse põhimõtte vastaselt on maksuhaldur olnud passiivne OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) pankrotimenetluses ja lasknud pankrotil raugeda, et siis oma nõudeid hiljem maksma panna teise isiku vastu, vältides võimalike tehingute tagasivõitmiste alusel saadud rahasummade jagamist teiste võlausaldajatega. Asjas nr 3-2-1-122-09 märkis Riigikohus, et maksuhalduri eelistamiseks saneerimismenetluses puudub objektiivne õigustus. Viidatud põhimõte on kohaldatav ka käesoleval juhul. Maksuhalduril oli võimalik kõik oma väited ettevõtte väidetavast üleminekust esitada OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) pankrotimenetluses, mida ta ei teinud. Kui nõustuda maksuhalduriga, et maksuvõla tasumise nõue kolmandale isikule on võimalik esitada ka pärast ettevõtja üleandja äriregistrist kustutamist, siis see õigustaks maksuhalduri prioriteeti pankrotimenetluses ja motiveeriks teda loobuma pankrotimenetlustes osalemast selleks, et esitada nõuded nende vastu, kelle juurde lähevad pankrotivõlgniku osa töötajaid, kliente ja hankijaid. Asjas nr 3-08-657 leidis Tallinna Halduskohus, et ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldab pooltel selleks vastava tahte olemasolu tuvastamist, ning ringkonnakohus nõustus halduskohtu selle järeldusega, öeldes muu hulgas, et VÕS § 180 lg 1 järgi läheb ettevõte üle kas seaduse või tehingu alusel. Käesolevas asjas on aga kohus asunud väärale seisukohale, justkui neile kahele alternatiivile (lepinguline ja seadusest tulenev) lisaks on olemas veel võrdsetel alustel ettevõte varjatud üleminek. Kohus ei saa ettevõtte ülemineku tuvastamisel piirduda üksnes võimalike ettevõtte üleminekule viitavate näitajate formaalse loetlemisega, vaid peab neid seostama väidetava ettevõte varjatud üleandmise tehingu poolte tahtega. Kohus pole seda teinud. Ühtlasi on kohus jätnud arvestamata ja hindamata poolte tahet erinevate üksikute tehingute tegemisel ega süüvinud nende tehingute sisusse. Kohus ei arvestanud ka ajutise pankrotihalduri aruandega, milles pole viiteid ettevõtte üleminekule. Ettevõtte ülemineku puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus ühe äriühingu ettevõtte kui tervikliku majandusüksuse identiteet on säilinud ning avaldub mõnes teises äriühingus. Käesoleval juhul midagi sellist toimunud pole. Kohus viitas sellele, et enamus OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töötajatest asus tööle OÜ-sse Haapsalu Restauraator, jättes arvesse võtmata ja hindamata uue töösuhte loomise asjaolud. Kaebaja on käesolevaks ajaks ka teisi varem muu tööandja juures töötanud töötajate brigaade enda juurde tööle võtnud ning ehitusturul on ettevõtjate vahel töötajate nn brigaadide kaupa liikumine tavapärane. Maksejõuetust äriühingust oskustööliste värbamisest ettevõtte üleminekut automaatselt ei järeldu. Halduskohus on väidetava ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamisel tuginenud mh asjaolule, et kaebaja on OÜ Solvency Plus kaudu üle võtnud OÜ-le Fraagos Grupp (kustutatud) kuulu7
(11)3-11-2756 nud 36 tööriista ja 12 sõidukit, kuid pole põhistanud oma seisukohta, et tegemist on tavalise praktikaga varjatud ülemineku puhul, kus varade ülevõtmisel pannakse vahele kolmas isik. Kohus ei hinnanud kaebuse põhjendusi ega R. P ja OÜ Solvency Plus juhatuse liikme M. Pi maksumenetluses antud seletusi kõnealuste tööriistade ja sõidukite müümise/ostmise/ rendile andmise asjaolude kohta. Kohus jättis hinnanguta ja vastuseta kaebaja väite, et seoses OÜ Fraagos Invest (kustutatud) endiste projektijuhtide OÜ-sse Haapsalu Restauraator tööle tulekuga lisandus kaebaja betoonitöödega seotud klientide hulka üksnes 21% OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) endistest klientidest ja vaid 9 % tarnijatest. Kohus ei arvestanud sellega, et betoonitarnijaid ei saagi Eestis palju olla ning nende kattuvus on loogiline. Ehitusvaldkonnas ei ole ka püsivaid kliente, ehitustegevus on alati projektipõhine. Kohtu viidatud AS ABB puhul oleks pidanud uurima, kuivõrd olulise kliendiga OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ja kaebaja jaoks tegemist oli. Tegelikult oli AS ABB 2011 tellimuse maht kaebajalt 0,079 % kaebaja
- a käibest. Kaebaja selgitas halduskohtu istungil, et betoontöödega seotud tarnijate osas võiks kattuvus olla kuskil 10 % ja betoontöödega seotud klientide puhul 20 % kandis. Kaebaja pole väitnud, et klientide kattuvus oli alla 10%, mistõttu ei saanud ka maksuhaldur ega kohus öelda, et kaebaja see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Halduskohus on ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamisel tuginenud mh äriühingute majandustegevuse sarnasusele, jättes hindamata kaebaja väited ja tõendid selle kohta, et kaebaja tegi ka selliseid betoonitöid, mida OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ei teinud. Samuti jättis kohus tähelepanuta kaebaja selgitused selle kohta, miks otsustas ta hakata
- a iseseisvalt betoonitöid tegema. Kaebaja ei ole üle võtnud OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) turupositsiooni betoonpõrandate turul – kaebaja 2011 betoonpõrandate käive moodustas OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) perioodi 2006-2010 betoonpõrandate keskmisest aastakäibest vaid 40%. Kuna Baltimaade ehitusturg langes 2009 majanduskriisi tõttu madalseisu, siis kaebaja 2011 alguse ja OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) 2010 käivete omavaheliseks võrdluseks ei ole alust. Meelevaldne ja põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et OÜ-le Haapsalu Restauraator läksid üle OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) võtmetöötajad, so projektijuhid. Kohus ei põhjendanud, miks ei arvesta kaebaja väidetega selle kohta, et ehitusvaldkonna eripärast tulenevalt ei moodusta konkreetsed isikulised projektijuhid sellist olulist ressurssi, mis oleks ehitusettevõtte tegevuseks vältimatult vajalik ja mida on raske asendada. Arusaamatuks jääb, millise õigusliku tähenduse on halduskohus omistanud asjaolule, et ükski OÜ-sse Haapsalu Restauraator tööle tulnud endistest OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töötajatest ei võtnud ennast vahepeal töötuna arvele, et äriühingute juhatuse liikmed kattuvad ja kaebaja majandustegevus toimub samades ruumides, kus varem tegutses OÜ Fraagos Grupp (kustutatud). Asjas puudub vaidlus selle üle, et endised OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töötajad pidasid kaebajaga läbirääkimisi juba enne OÜ-st Fraagos Grupp (kustutatud) lahkumist, mis on iseenesest ka loogiline, kuna töötajatele oli teada, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ei suuda neile enam tööd pakkuda. Kuna läbirääkimised olid edukad ja kaebaja pakkus endistele OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) töötajatele tööd, siis polnud viimastel vajadust ennast vahepeal töötuna arvele võtta. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei arvesta kohus M. O selgitustega partnerite otsimise ja kaebaja selgitustega vastava rendipinna üürimise ärilise vajaduse kohta. Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmanda isiku vastutust võõra maksuvõla eest (
§ 40
lg 1) ja ettevõtte ülevõtja vastutus üleläinud maksuvõla eest (
§ 37) on oma olemuselt erinevad. Nii erialakirjanduses (Ts
ÜS § 6 komm p 3.1.1 alap a) kui ka Riigikohtu praktikas (nt lahendi nr 3-2-1-131-11 p 13) valitseb arvamus, et ettevõtte ülemineku näol on tegemist üldõigusjärglusega ning selline käsitlus on kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 2.
§-i 37, mis sätestab maksukohustuste ülemineku koos ettevõttega, tuleb tõlgendada koos
§ 35
lg-ga 1, mis sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik 8
(11)3-11-2756
§ 31lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused.
Ettevõtte ülevõtmisega muutus OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) sisuliselt OÜ Haapsalu Restauraator osaks ning üleandja maksuvõlg läks koos majandusüksusega üle õigusjärgluse teel omandajale ja eksisteerib sel kujul edasi seotuna üleläinud majandusüksusega. Seetõttu pole õiguslikku tähendust sellel, et OÜ Fraagos Grupp kustutati äriregistrist enne kaebajale vaidlusaluse korralduse tegemist. Kuna apellatsioonkaebuse argumendid Fraagos Grupp OÜ (kustutatud) ettevõtte ülemineku väidetava tõendamatuse osas kattuvad apellandi varasemate väidetega, jääb maksuhaldur maksuotsuses ja kaebusele esitatud vastuväidetes toodud seisukohtade juurde. Apellandi kriitika halduskohtu otsuse koostamise osas ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis vaidlusaluse korralduse õiguspärasust ja leidis, et see on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. HKMS § 165 lg 2 lubab kohtul mitte korrata vaidlustatud haldusakti põhjendusi, kui kohtumenetluses esitatud väiteid ja tõendeid on haldusaktis hinnatud ja kohus haldusorgani põhjendustega nõustub. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur asjas väljaselgitatud faktiliste asjaolude ja kogutud tõendite põhjal OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) betoonitöödega tegelenud ettevõtte ülemineku OÜ-le Haapsalu Restauraator veenvalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseks ja maksuotsuse ega halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Asjaolu, et halduskohus ei vastanud üksikasjaliselt igale kaebajale väitele, ei ole käesoleval juhul selline menetlusviga, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ettevõtte üleminekut puudutavalt ei ole apellatsioonkaebuses uusi seisukohti esitatud ning nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
§ 37
sätestab maksukohustuste ülemineku ettevõtte või selle osa üleandmise korral ning sama seaduse § 38 näeb ette, et ettevõtte või selle osa üleandnud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt VÕS-s sätestatule. Kaebaja väidab, et ettevõtte omandaja solidaarne vastutus ettevõtte üleandja maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus. Ringkonnakohus nõnda ei leia ning nõustub maksuhalduri käsitlusega, et seadusliku esindaja vastutus
§ 40
lg 1 alusel erineb põhimõtteliselt ettevõtte omandaja vastutusest.
§ 40
lg-s 1 nimetatud juhul on tegemist kolmanda isiku vastutusega võõra maksuvõla eest, mis eeldab juhatuse liikme süülise kohustuste rikkumise tuvastamist. Ettevõtte ülemineku korral läheb maksuvõlg koos majandusüksusega üle õigusjärgluse teel ja eksisteerib sel kujul edasi seotuna üleläinud majandusüksusega. Seetõttu pole asjakohane kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-75-09 ning ekslik on kaebaja arusaam, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane seetõttu, et kaebaja kui ettevõtte ülevõtja vastu on nõue esitatud pärast ettevõtte üleandja äriregistrist kustutamist ja sellega viimase õigusvõime lõppemist. Kuna vaidluse all ei ole juhatuse liikmele tehtud vastutusotsus, siis on tähenduseta kaebaja viide sellele, et ajutine pankrotihaldur OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) juhatuse liikmete tegevuses juhtimisvigu ei tuvastanud. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasust ei mõjuta ka maksuhalduri tegevus/tegevusetus OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) pankrotimenetluses, mistõttu on asjasse puutumatud ja ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-122-09 (milles leiti mh, et maksuhalduri eelistamiseks saneerimismenetluses puudub objektiivne õigustus) ja kaebaja väited selle kohta, et maksuhalduril oli võimalik esitada kõik oma väited ettevõtte väidetava ülemineku koha osaühingu pankrotimenetluses. VÕS § 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Nagu halduskohus põhjendatult sedastas, ettevõtte ülemineku üle ei teki vaidlust ilmselt siis, kui üleminek toimub seaduse alusel või kui pooled on ettevõtte või selle osa üleminekus sõnaselgelt kokku leppinud. Välis9
(11)3-11-2756 tatud pole aga olukord, kus ühest äriühingust viiakse majandustegevus üle teise äriühingusse ilma, et ettevõtte üleandmise tahe oleks konkreetses kirjalikus lepingus fikseerimist leidnud. Tõendamaks, et ettevõte on tegelikult siiski üle läinud ning nn kestavahetus oli võlgnikule vajalik üksnes olemasolevatest võlgadest vabanemiseks, peab maksuhaldur näitama, et sama tegevust jätkatakse teises ettevõttes. Ettevõtte varjatud üleminek tuvastatakse eri kriteeriumite kogumi ja nende koosmõju kaudu ning nii halduskohtu viidatud Euroopa Liidu direktiivis kui ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsust asjas nr 3-3-1-20-11) on välja toodud põhilised, kuid mitte ainukesed kriteeriumid, mida ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnata tuleb - ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete ja omanike (osanikud, aktsionärid) ringi kattuvus; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendija hankijasuhete jätkuvus; töötajate üleminek; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; ettevõtte omandaja varasem tegevus (nt juhul kui omandaja alustab omandamise ajal või selle järgselt sellist tegevust, mida tal varem ei olnud, võib see viidata ettevõtte üleminekule); majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg. Kaebaja väidab õigesti, et ettevõtte ülemineku puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus ühe äriühingu ettevõtte kui tervikliku majandusüksuse identiteet on säilinud ning avaldub mõnes teises äriühingus. Käesoleval juhul ongi maksuhaldur lähtunud majandusüksuse identiteedi põhimõttest ja hinnanud kompleksselt ettevõtte majandustegevust, üleandjal käibe (põhiliselt betoonitööd) vähenemist/lõppemist ning ülevõtjal sama tegevuse osas käibe tekkimist, lepingupartnereid (kliendid, hankijad, kelle kattuvust 10-20% ulatuses ka kaebaja tunnistab), vara koosseisu (sõidukid, tööriistad – nt betoonisegistid), töötajate (keda kaebaja ise väljaõppinud ja kvalifitseeritud oskustöölisteks peab) liikumist üleandjalt ülevõtjatele, üleandja ja ülevõtja tegevuskoha kattuvust ning äriühingute juhtorganite liikmete omavahelisi seoseid. Ettevõtte omandaja ja üleandja tegevuskoht ning juhtorganite liikmete kattuvus on ettevõtte ülemineku tuvastamise seisukohalt kriteeriumid, mis üksikfaktina ei pruugi ettevõtte varjatud üleminekut näidata, kuid koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega võivad olla ettevõtte üleminekut kinnitavateks argumentideks. Seetõttu on maksuotsuses ja ka kohtuotsuses põhjendatult osundatud sellele, et kaebaja kasutab sarnaste tingimustega üürilepingu alusel samu ruume, millele sõlmitud üürilepingu OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ennetähtaegselt lõpetas. Kaebaja väidetud asjaolu, et üheks ruumide ülevõtmise põhjuseks oli tööde kasvu maht, kinnitab tema majandustegevuse laienemist ning ringkonnakohtu hinnangul mitte ei lükka ümber, vaid toetab maksuhalduri seisukohta ettevõtte varjatud üleminekust. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Fraagos Grupp, millel oli palju kõrvaltegevusi, kuid orienteeritud oli ta vundamendi- ja betoonitöödele, sisuliselt lõpetas selles valdkonnas tegutsemise 2010. a lõpus. Kaebajal, kelle põhitegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus (fassaadi- ja restaureerimistööd), tekkis 2011 alguses käive ka betoonitööde osas. Et varasematele üldehitustöödele lisandusid 2010 lõpust betoonitööd, kinnitas maksuhaldurile ka kaebaja juhatuse liige M. O. Vastuseks kaebaja väitele, et tema majandustegevus seisneb mitte üksnes betoonitööde teenuse osutamises ja betoonitöödega alustamine oli majanduslikult põhjendatud valik, on maksuhaldur asjakohaselt ja põhjalikult selgitanud, et oma majandustegevuses varasema tegevusvaldkonna säilitamine ja sellise tegevuse kasumlikkus ettevõtte üleminekut ümber ei lükka. Varasem müügikäive betoonitööde valdkonnas kaebajal puudus, kuid kaebaja enda väitel 2011. a moodustas betoonitööde maht juba 37 % tema käibest. Ka see näitab, et üleantud varakogum võimaldas omandajal varakogumit kasutada varasemaga samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks ja suurendada ettevõtte omandaja kogukäivet enam kui kolmandiku võrra. Põhjendatud pole kaebaja väide, et maksuhaldur ja halduskohus on ületähtsustanud asjaolu, et Fraagos Grupp OÜ (kustutatud) töötajad asusid kaebaja juurde tööle. Töötajad koos oma oskustega ja teadmistega kuuluvad ettevõtte varakogumisse ning nende ülevõtmine on üks olu10
(11)3-11-2756 line kriteerium ettevõtte ülemineku hindamisel. Maksuotsuse lisast 1 nähtub, et OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) 32-st töötajast üks töötaja (autojuht-varustaja) vabastati töölt 30.11.2010 ja kaebaja juurde asus ta tööle 01.12.2010; 8 töötajat (üks projektijuht ja 7 betoneerijat) vabastati töölt 10.12.2010 ja kaebaja juurde asusid nad tööle 13.12.2010; 14 töötajat (kõik betoneerijad) vabastati töölt 17.12.2010 ja kaebaja juurde asus neist 17.01.2011 ja 01.02.2011 tööle 13 (betoneerijana või ehitustöölisena); 23.12.2010 vabastati töölt teine autojuhtvarustaja ja eelarvestaja, kes asusid kaebaja juurde tööle 03.01.2011; 23.12.2010 vabastati ka kolm projektijuhti, kes asusid kaebaja juurde tööle 17.01.2011 ning kaebaja juhatuse liikmeks olnud ehitusdirektor R. O ja R. P, kes asusid kaebaja juurde tööle 01.04.2011; 31.12.2011 vabastati töölt raamatupidaja, kes pole kaebaja juurde tööle asunud. Eeltoodu alusel ja arvestades ka kaebaja enda väidet, et tal oli huvi jätkata koostööd juba tuntud ja nö läbiproovitud inimestega, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kahtlust ei saa olla selles, et kaebaja soovis betoonitööde teostamisel näha just neid töötajaid, kes enda kompetentsi ja meeskonnaga moodustasid väga olulise osa OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) ettevõttest. Kuna kaebaja väitis korduvalt, et tal tekkis palju tellimusi betoonitöödele juba 2010 sügisel ja seni tegi neid töid allhanke korras OÜ Fraagos Grupp (kustutatud), siis selgusetuks jääb, miks ei saanud kaebaja OÜ-d Fraagos Grupp (kustutatud) jätkuvalt allhankijana kasutada, vaid pidi OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) omandis või valduses olevad varad (sõidukid, tööriistad) omandama ja praktiliselt kõik teise äriühingu töötajad enda juurde tööle võtma. Olukorras, kus OÜ Fraagos Grupp (kustutatud) esitas pankrotiavalduse veebruaris 2011, so pärast olemasolevate varade müümist, kõigi töötajate töölt vabastamist, neile lõpparvete väljamaksmist ja kaebaja juurde tööle asumist, on asjakohatu kaebaja väide oskustööliste värbamisest maksejõuetust äriühingust. Eeltoodu alusel jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning vastavalt HKMS § 108 lgle jäävad kaebaja mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuna maksuhaldur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ega vastavaid kuludokumente esitanud, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 11
(11)