← Eesti

2-13-4367/26

Obsah (10)§ 403§ 5§ 231§ 442§ 238§ 330§ 331§ 386§ 134§ 162

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. mai 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei

) nõuetele. Kohus pidas otstarbekaks, et hageja esitab oma nõuded ja põhjendused ühes menetlusdokumendis. Kohus selgitas hagejale erinevate nõuete esitamise võimalusi ja sellega seonduvat. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et TVK-le esitatud avalduse lisad on osaliselt võõrkeelsed ja andis tähtaja tõlgete esitamiseks. 2

(6)2-13-4367
  1. Hageja esitas
  2. veebruaril 2013 kohtule hagiavalduse viie nõudega. Esiteks nõuab hageja töölepingu kehtivuse tuvastamist; teiseks töölepingu
  3. novembril 2012 lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamist; kolmandaks töötasu maksmist 648 eurot; neljandaks
  4. novembril 2012 alanud töövõimetuslehe hüvitist ja viiendaks kahju hüvitamist töölepingu seaduse (TLS) § 108 lg 1 alusel. Kahe viimase nõude puhul ei nimetanud hageja nõude summat.
  5. Kohus jättis
  6. märtsi
  7. aasta määrusega hagiavalduse korduvalt käiguta ja andis pooltele tähtajad erinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas tuli hagejal oma nõudeid täpsustada ja täiendavalt põhjendada, kostjal aga esitada senise lepingulise esindaja toimingute kohta heakskiit.
  8. Kostja esitas
  9. märtsil 2013 kohtule senise lepingulise esindaja toimingute heakskiidu.
  10. Hageja kõrvaldas hagiavalduse puudused osaliselt ja esitas
  11. märtsil 2013 kolme dokumentaalse tõendi tõlked eesti keelde.
  12. Kohus võttis hagiavalduses märgitud esimese ja kolmanda nõude
  13. aprilli
  14. aasta määrusega menetlusse ja keeldus sama määrusega hageja ülejäänud nõuete menetlusse võtmisest. Hagejal oli võimalus menetlusse võtmisest keeldumise peale esitada määruskaebus, aga kohtumäärus on edasi kaebamata ka selles osas jõustunud.
  15. Kostja esitas
  16. aprillil 2013 vastuse hagile, milles vaidles mõlemale menetlusse võetud nõudele vastu. Hageja esitas
  17. mail 2013 arvamuse kostja vastuse kohta ning taotles tunnistajate ülekuulamist ja täiendavate tõendite vastuvõtmist. Samal päeval esitas hageja avalduse täiendavate nõuetega.
  18. Kohus määras
  19. mai
  20. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja täiendavad nõuded eraldas kohus lahendamiseks eraldi tsiviilasjana. Kohus pikendas pooltele määratud tähtaega
  21. mai
  22. aasta määrusega kuni
  23. maini
  24. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks kokkuvõtvad seisukohad. Kostja esitas
  25. mail 2013 taotluse ja seisukohad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Hageja väited
  26. Hageja nõuab kostjalt töölepingu kehtivuse tuvastamist ja töötasu maksmist summas 648 eurot. Hagi alusena ja oma nõuete põhjenduseks märgib hageja järgmist: − hageja asus esialgse tööandja juures tööle valvurina
  27. veebruaril 2010, töötasuks lepiti 27 krooni (1,73 eurot) tunnis; − esialgse tööandja liikmed asutasid
  28. veebruaril 2012 kostja kui korteriühistu, kes pidi üle võtma juba alates
  29. novembrist 2007 likvideerimisel oleva esialgse tööandja dokumentatsiooni ja arhiivi. Kostja kanti registrisse
  30. septembril 2012; − esialgse tööandja likvideerimiskomisjon andis
  31. septembril 2012 hageja ja kahe teise valvuri töölepingud
  32. septembri 2012 seisuga üle kostjale; − kostja jätkab esialgse tööandja tegevust ja hageja jätkas oma tööd valvurina. oktoobris 2012 töötas hageja kümme 24-tunnist vahetust, st 240 tundi ja novembris viis vahetust ehk 120 tundi. Kostja juhatuse liige teatas aga
  33. novembril 2012 hagejale, et hageja on jätkuvalt esialgse tööandja töötaja ja et tema asemele võeti kostja juurde valvuriks teine töötaja; − esialgne tööandja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest
  34. novembri 2012 seisuga; 3
(6)2-13-4367 − hageja leiab, et tööleping on esialgselt tööandjalt läinud üle kostjale, kes kannab vastutust selle täitmise eest edaspidi. oktoobri ja novembri eest nõuab hageja töötasu kokku 648 eurot, st vastavalt palga alammäärale 1,80 eurot tunnis.
  1. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − hageja ja esialgse tööandja vaheline tööleping oli sõlmitud tähtajalisena alates
  3. veebruarist 2010 kuni „uue KÜ loomiseni“. Tegemist on töölepinguga, milles on sätestatud lepingu kehtivuse lõppemise tingimus, mida tuleb käsitleda äramuutva tingimusena ja selline lepinguline suhe ei saa üle minna ega teda pole võimalik ühepoolselt üle anda; − TLS § 80 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel, st tingimuse saabumisel loetakse leping lõppenuks ilma täiendava avaldusteta; − kostja ja esialgne tööandja on kaks erinevat juriidilist isikut. Esialgne tööandja tegutseb jätkuvalt ja teda juhivad kolm likvideerijat, kes esindavad likvideeritavat ühistut ainult ühiselt. Kostjale ei ole hageja töölepingu üle läinud ega seda ei ole ka kehtivalt üle antud; − kostja ei ole tegelik kostja. Kõik hageja nõuded tuleks esitada ja suunata esialgse tööandja vastu.
  4. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. 17.

§ 403

lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja esialgne tööandja (tlk 96) sõlmisid
  2. jaanuaril 2010 töölepingu (TVK tlk 11), mille alusel hageja asus esialgse tööandja juures
  3. veebruaril 2010 tööle valvurina. Samuti ei ole vaidlusalune kostja moodustamine
  4. veebruari 2012 otsusega (TVK tlk 20–25 ja kohtutoimiku lk 93–95) ning kandmine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
  5. septembril 2012 (TVK tlk 26).
  6. Vaidlus taandub peamiselt küsimusele, kas tööleping on kostjale üle läinud ja vaatamata tähtajalisusele veel kehtiv. Kohus kontrollib esmalt, kas töölepingust tulenevate õiguste ja kohustuste esialgselt tööandjalt kostjate ülemineku eeldused on täidetud.
  7. TLS § 112 lg 1 sätestab, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS), kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 alusel ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
  8. Kohus leiab, et esialgse tööandja ja kostja tegevust tuleb pidada „ettevõtteks“ ja „majandustegevuseks“ eelviidatud sätete tähenduses vaatamata sellele, et esialgne tööandja ja kostja mõlemad on mittetulundusühingud. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on majandustegevus igasugune tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval 4

(6)2-13-4367 turul (vt
  1. jaanuari
  2. aasta otsus kohtuasjas C-218/00: Cisal, EKL 2002, lk I-691, p 23) ja näiteks liidu konkurentsiõiguse kontekstis hõlmab mõiste „ettevõtja“ mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist (vt
  3. aprilli
  4. aasta otsus kohtuasjas C-41/90: Höfner ja Elser, EKL 1991, lk I-1979, p 21, ning
  5. detsembri
  6. aasta otsus kohtuasjas C-280/06: ETI jt, EKL 2007, lk I-10893, p 38). Sellest järeldab kohus, et ka mittetulunduslikul eesmärgil viljeldav tegevus, millega kaasneb töölepingute sõlmimine ja töö tegemine, on ettevõtlus ja majandustegevus TLS § 112 lg 1 tähenduses ning sellise tegevuse raames sõlmitud töölepingud saavad viidatud sätte alusel üle minna.
  7. Hageja väidab sisuliselt, et kostja jätkab esialgse tööandja tegevust Tallinnas aadressil XXXasuva garaažihoone majandamisel. Kostja ei ole hageja sellele väitele vastu vaielnud.

§ 5

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 231

lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt

§ 231

lg-le 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega saab kohus lähtuda eeldusest, et kostja jätkab esialgse tööandja tegevust. Järelikult on täidetud hageja töölepingu kostjale muutumatul kujul üle minemise eeldused.

  1. Kostja on esitanud vastuväite, et tööleping on selle tähtajalisuse või tingimuslikkuse tõttu lõppenud. Kohus kostja selle vastuväitega ei nõustu. Tegemist ei ole tingimusliku lepinguga TsÜS § 102 lg 3 tähenduses. TsÜS § 110 näeb ette, et tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt VÕS
  2. ptk-s edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut. VÕS § 110 on erinorm § 102 suhtes. Hageja ja esialgne tööandja sõlmisid tähtajalise töölepingu, sellise võimaluse näeb ette TLS § 6 lg
  3. Töölepingu kohaselt saabus selle tähtaeg kostja „loomisega“. Kostja kui korteriühistu osas tuleb korteriühistuseaduse § 1 lg 2 alusel kohaldada mittetulundusühingute seaduse sätteid, mille § 2 lg 1 teine lause kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Vastav kanne kostja kohta tehti
  4. septembril 2012 (TVK tlk 26), mis oli töölepingu kohaselt lepingu lõppemise tähtpäev. Siiski näeb TLS § 80 lg 3 ette, et kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Hageja väitel ja TVK-le esitatud töögraafikute kohaselt (TVK tlk 14–19) on ta jätkanud samal kohal töötamist ka pärast
  5. septembrit
  6. Töögraafikutest nähtub, et hageja töötas
  7. aasta oktoobris kümme 24-tunnist vahetust, st 240 tundi ja novembris viis vahetust ehk 120 tundi. Hageja töötasu kokkuvõtvast arvestusest (TVK tlk 34 ja kohtutoimiku lk 56, tõlge lk 60) saab kohus järeldada, et hagejale arvestati palka ka pärast
  8. septembrit
  9. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema või esialgne tööandja oleks hagejale teatanud soovist töölepingu lõpetamiseks enne
  10. novembrit 2012 (TVK tlk 12 pöördel, kohtutoimiku lk 57 ja tõlge lk 58). Viidatud avaldus ei ole tehtud TLS § 80 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Eelneva põhjal on tööleping muutnud tähtajatuks, on seega kehtiv ja kostjale üle läinud. Seega on hageja esimene (tuvastus)nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulenevalt

§ 442

lg 8 viimase lause mõttest ei käsitle kohus hageja alternatiivset väidet töölepingu kostjale üleandmise kohta ega kostja sellekohaseid vastuväiteid.

  1. Hageja teine nõue on töötasu nõue, selle õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koosmõjus TLS § 1 lg 1 teise lause ja § 28 lg 2 p-ga
  2. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse või töö tegemise osas. Kui töötaja nõuab töölepingujärgset või õigusaktidest tulenevat tasu, siis peab tööandja tooma esile ja vaidluse korral tõendama asjaolud, miks ei peaks töötajale palka maksma või miks tuleks seda maksta ettenähtust väiksemas summas. Eespool p-des 22 ja 23 5

(6)2-13-4367 märgitust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal on õigust nõuda kostjalt tasu
  1. aasta oktoobris 240 tunni eest ja novembris 120 tunni eest – kokku seega 360 tunni eest. Töölepingu tingimustel oli hageja tunnitasu 27 krooni ehk alates
  2. jaanuarist 2011 vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 5 sätetele 1,73 eurot. Tulenevalt TLS § 29 lg-st 6 ei tohi töötajale maksta alammäärast madalamat töötasu ja
  3. aastal oli töötasu alammäär Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri 2011määruse nr 169 § 1 kohaselt 1,80 eurot tunnis. Kohus rahuldab eelneva põhjal hageja teise nõude summas 648 eurot ( = 360 × 1,80). Otsuse resolutsiooni selguse ja täitmise lihtsustamise huvides märgib kohus, et tegemist on sama nõudega, mille TVK juba rahuldas. 25.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (järgnevas p 26), samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused (p 27).

  1. Hageja esitas
  2. mail 2013 taotluse kahe tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtu eelnevatest põhjendustest tuleneb, et hageja väited on niigi piisavalt tõendatud. Seega jäävad tunnistajate ülekuulamise taotlused

§ 238lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Kostja esitas oma seisukohad ja taotlused 30. mail 2013, st üks päev pärast kohtu määratud seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamise tähtaja möödumist.

§ 330

lg 3 näeb ette, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse sama seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda vastavalt

§ 331

lg-le 1 üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul põhjustaks kostja hilinenud taotluse lahendamine asja lahendamise viibimist ja kostja ei ole kohtule teatanud hilinemise põhjust. Neil kaalutlustel jätab kohus kostja hilinenud avalduse läbi vaatamata. 27. Vastavalt

§ 386lg-le 4e tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

Käesoleval juhul on TVK-s lahendatud töövaidluse eripära tõttu tagamist rakendatud kostja taotlusel. Kuna kohus hagi rahuldab, st teeb kostjale mittesoodsa otsuse, siis tuleb kostja taotlusel rakendatud hagi tagamise abinõu tühistada. 28. Kohus jätab otsuse tegemiselt

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata hageja IDkaardi ärakirja (tlk 40), kirjade edastamist puudutavad tõendid (tlk 41–43 ja 47–48), töövõimetuslehed (tlk 44–45), puhkusepäevade arvestuse (TVK tlk 27–28) ja hagi täiendamise avalduse lisad (tlk 85–89) , sest neist ei nähtu asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti ei arvesta kohus hageja töölepingu väidetava üleandmise dokumendiga (TVK tlk 29) eespool p 23 viimses lauses märgitud põhjusel. Lisaks jäävad arvestamata võõrkeelsed tõendid (TVK tlk 13 ja 30–33), mille tõlkeid ei ole kohtule esitatud. 29. Tsiviilasja hind on

§ 134lg 3 ja § 124 lg 1 alusel 648 eurot.

30. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.