KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2210 Haldusasi L S i kaebus S
§ 124lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- L S esitas 22.10.2008 SA-le Erametsakeskus metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutaotluse nr 7-7/08/
- SA Erametsakeskus juhatuse liige Eve Rebane tegi 16.11.2011 käskkirja nr 7-1/11/370 „Lõpliku otsuse tegemine L S i taotluse nr 7-7/08/2 osas ja ettepanek toetuse osaliseks maksmiseks“, millega jäeti rahuldamata L. Si poolt 22.10.2008 esitatud taotlus suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks tehtud investeeringu osas.
- L. S esitas 19.12.2011 vaide SA Erametsakeskus juhatuse liikme 16.11.2011 käskkirja nr 7-1/11/370 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja toetusraha väljamaksmiseks täies ulatuses. 19.01.2012 teatas SA Erametsakeskus L. Sile, et vaide läbivaatamise tähtaega on pikendatud 20 päeva võrra tingimusel, et L. S esitab nõutud vastused 10 päeva jooksul.
- SA Erametsakeskus rahuldas 22.02.2012 vaideotsusega nr 7-7/08/2-37 L. Si vaide osaliselt, muutes käskkirja nr 7-1/11/370 ja lisades sellesse põhjendused suitsetamis- ja lõkketegemiskoha hinnavõrdluse kohta (p 1) ning kohustas SA Erametsakeskus Euroopa Liidu toe- 3-12-2210 tuste üksust täiendama vastavalt vaideotsusele käskkirja lisaga (p 2). 23.03.2012 võttis SA Erametsakeskus vastu käskkirja nr 7-1/12/236 "Käskkirja nr 7-1/11/370 muutmine", milles täpsustati käskkirja põhjendusi. Selle käskkirja kättetoimetamine väljastusteatega ebaõnnestus samuti (vt tl 124-125p).
- L. S esitas 19.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Erametsakeskus juhatuse liikme 16.11.2011 käskkirja nr 7-1/11/370 osaliseks tühistamiseks. Seoses kaebetähtajaga märkis L. S kaebuses, et ta sai 22.02.2012 vaideotsuse esmakordselt kätte 19.09.
- Vastuseks Tallinna Halduskohtu 23.10.2012 kohtunõudele esitas SA Erametsakeskus kohtule teabe L. Si poolt 22.02.2012 vaideotsuse kättesaamise kohta (tl 60-62). SA Erametsakeskus edastas vaideotsuse 22.02.2012 L. Si e-postile XXXXXXXX ning vaideotsus tuleb lugeda kättesaaduks 22.02.
- Ajavahemikul 22.02.2011-27.02.2012 on nimetatud e-posti aadressil peetud L. Siga kirjavahetust kokku üle 25 e-kirja ning ühegi kirja puhul ei ole L. S teatanud, et ta ei ole kirja kätte saanud. Nimetatud e-posti aadressile on L. S viidanud ka oma vaides. Vaideotsus edastati 22.02.2012 ka väljastusteatega tähitud kirjaga L. Si poolt näidatud kontaktaadressil XXXXXXXXXXX, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel. SA-le Erametsakeskus edastatud toetuse taotluses on L. S näidanud oma kontaktaadressiks XXXX XXXXXXXXXXX. Muudatusest kontaktaadressi osas ei ole L. S ühtegi teadet esitanud. Põllumajandusministri 14.02.2008 määrusega nr 10 ja 20.05.2010 määrusega nr 61 sätestatud „Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus) § 14 lg 2 p 1 sätestab muudatustest teatamise nõude, L. S ei ole SA Erametsakeskus teavitanud eposti aadressi XXXXXXXX.ee sulgemisest või e-posti aadressi muutmisest ega postiaadressi muutusest. Samuti on L. S ise kinnitanud vaideotsuse kättesaamist 25.04.2012 keskkonnaministrile edastatud kirjas, mis kinnitab samuti, et L. S sai vaideotsuse kätte varem, kui ta kaebuses märgib. Juhul, kui kohus leiab, et 22.02.2012 vaideotsus pole L. Sini jõudnud, on vaideotsus edastatud täiendavalt 09.05.2012 kolmele kaebaja poolt vastustajale edastatud kirjades olevale e-posti aadressile (XXXXXXXXX). Ka seda tähtaega arvestades on 30 päevane kaebetähtaeg möödunud. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-100-
- Analoogselt viidatud lahendiga lasus L. Sil kohustus tagada vastustajale edastatud aadressi andmete õigsus ja vastutus andmete kättesaamise tagajärgede eest. Samuti tugineb vastustaja avaliku teabe seaduse (AvTS) analoogiale. AvTS kohaselt peab teabenõudja nimetama teabenõudes oma sideandmed, kuhu ja millisel viisil vastus edastada. Teabe valdaja ei vastuta teabenõudele vastuse kättesaamise/vastuvõtmise eest, nende kättesaamise riisiko lasub teabenõude esitajal endal. Teabevaldajal pole õigusaktides sätestatud kohustust kontrollida, kas kiri jõudis teabenõudjani või mitte. Seda toetab ka AvTS §
- Tallinna Halduskohus võttis 03.12.2012 määrusega L. Si kaebuse menetlusse ning kohustas kaebajat esitama 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast põhjendused kaebuse tähtaegsuse kohta ühes neid põhjendusi kinnitavate tõenditega.
- L. S esitas 17.12.2012 halduskohtule oma seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas. Vastustaja poolt esitatud vastusest selgub, et SA Erametsakeskus on kaebajale adresseerinud 22.02.2012 väljastusteatega tähitud kirja, mille sisu on kaebajale teadmata, sest ta ei ole eespool nimetatud kirja kätte saanud ning see on väljastajale tagastatud. Vastustaja oleks pidanud kirja mõne aja pärast uuesti seaduses nõutud viisil edastama. Vastustaja poolt kohtule edastatud vastusest selgub, et vastustaja jättis vaide lahenduse dokumendid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-s 2
(7)3-12-2210 2 nõutud viisil edastamata ja kasutas talle teadaolevaid kaebaja meiliaadresse ning saatis kaebaja jaoks olulise otsuse nendele aadressidele. Kaebaja pole soovinud vaideotsust meiliaadressile saada. Vastustaja poolt talle teatavaks saanud kaebuse esitaja meiliaadressidele edastatud kaebaja õigusi piiravate otsuste saatmine on vastuolus ELÜPS § 11 lg 2 sätestatud dokumentide edastamise nõuetega ja seega õigustühine. Kaebaja on vastustajale saatnud mitmeid nõudekirju (e-kirjaga ja tähitult), paludes vaideotsus saata kaebajale tähitud kirjaga. Vastustaja saatis ja kaebaja sai vaideotsuse kätte alles 19.09.2012. Kaebus esitati kohtule 19.10.2012, seega tähtaegselt. Vastustaja on ületanud vaide lahendamise tähtaega enam kui 30 päevaga, mis näitab, et vastusaja ei suuda kinni pidada seaduses sätestatud nõuetest ja tähtaegadest. Pöördumises riigikogu liikme poole on kaebaja eksinud sõnakasutusega ning on „vaide“ asemel ekslikult kasutanud sõna „vaideotsus“. 9. Tallinna Halduskohus lõpetas
§ 124
lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel 28.01.2013 määrusega haldusasja nr 3-12-2210 menetluse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2).
§ 46
lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
§ 46
lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtutoimiku lk-lt 87 nähtub, et L. S on ise 03.05.2012 esitanud vastustajale teabenõude ka vaideotsuse kohta ning palunud selle edastada tähitult ja täiendavalt elektrooniliselt aadressile XXXXXX. 09.05.2012 on vastustaja vastanud järelepärimisele ja edastanud ka vaideotsuse. Kuna käesoleval juhul oli tegemist vaideotsusega ning vaide esitaja ise oli vaides näidanud eposti aadressi hansutalu@hot.ee (tl 123), ei ole vaideotsuse saatmine osundatud e-posti aadressile õigusvastane vaatamata ELÜPS § 11 lg-s 2 sätestatule. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 6 näeb ette, et haldusmenetluses on elektrooniline asjaajamine võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Asja materjalidest ei nähtu, et L. S oleks vaidemenetluse läbiviimise ajal muutnud oma aadressi või taotlenud vastustajalt talle dokumentide saatmist vastustajale teadaolevast erineval aadressil. Kui kaebaja, olles teadlik tema vaide alusel toimuvast vaidemenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada vastustaja dokumente kätte mõnel teisel aadressil, oleks ta pidanud esitama vastava taotluse. HMS § 26 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Seega tuleb lugeda, et kaebaja on vaideotsuse kätte saanud juba 22.02.2012, mitte aga 19.09.2012. Isegi kui eeldada, et kaebaja ei saanud vastustaja poolt edastatud kirju kätte, on kaebus siiski esitatud tähtaja ületamisega. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt sai kaebuse esitaja vaidlustatud haldusaktist teada ka 05.03.2012, kui SA Erametsakeskus edastas L. Si järelepärimisele vastuse, mille p 2 (toimiku lk 93 pöördel) sisaldas viidet 22.02.2012 vaideotsusele nr 77/08/2-37. Samuti nähtub toimiku lk 90, et SA Erametsakeskus on 09.05.2012 kirja ühe lisana edastatud L. Si järelpärimises nõutud 22.02.2012 vaideotsuse. Seega on tõendatud ka asjaolu, et kaebaja oli vaidlustatud haldusaktist teadlik hiljemalt 09.05.2012. Lähtuvalt eeltoodust oli sellisel juhul kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks 08.06.2012. Kaebus on kohtule esitatud alles 19.10.2012, seega ligi 4 kuud hiljem ning pärast
§ 46lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. 3
(7)3-12-2210 Riigikohus on korduvalt leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda vaideotsusest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Kuna kaebaja on kohtumenetluse vältel jäänud seisukohale, et kaebus on tähtaegne ning ta ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitanud ega välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
- L. S esitas 18.02.2013 avalduse (haldusasja nr 3-12-2210 uuendamise taotluse), mida halduskohus käsitas kui määruskaebust Tallinna Halduskohtu 28.01.2013 määruse peale. Halduskohus võttis 20.02.2013 määrusega määruskaebuse menetlusse, 04.03.2013 määrusega jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- L. S palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 28.01.2013 määrus tühistada. Kaebaja helistas vastustaja esindaja Tiina Mittile
- aasta alguses enam kui 30 päeva pärast vaide esitamist ning talle öeldi, et tema vaide menetlemisega läheb rohkem aega. Seetõttu polnud kaebajal ootust vaideotsuse valmimise osas. Kaebaja töö on seotud metsakasvatamise- ja majandamisega, mistõttu ei viibi ta päevasel ajal oma elukohas. Tähtkirjale järgi minnes on juhtunud, et kohalik sidejaoskond on olnud ajutiselt suletud ja kiri on asunud hoopis teises postiasutuses. Kaebuses vaidlustatud dokumendid sai kaebaja esmakordselt kätte 19.09.2012 vastuseks järelepärimisele, mille tegi 02.08.
- Usaldusväärne ei ole SA Erametsakeskus väide, nagu oleks ta juba 05.03.2012 kaebajale teada andnud vaideotsusest ja 09.05.2012 vaideotsuse edastanud. Menetluse ajal on juhtunud, et SA Erametsakeskus on kaebajale väljastanud valeinformatsiooni ja hoidnud kinni teabenõudena küsitud lihtsat informatsiooni, seepärast ei ole võimalik vastustaja vastuses (tl 93p) tehtud viidet vaideotsusele ja 09.05.2012 e-kirja lisana vaideotsuse saatmist (tl 90) käsitleda tegelikkuses toimununa. Kui dokumendid on edastatud muul viisil, kui ELÜPS § 11 lg-s 2 nõutud, ei oma need antud menetluses õiguslikku mõju. Need pole kaebajani jõudnud.
§ 72
lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga õigel ajal tutvuda. Võttes arvesse, et kaebaja sai vastustajalt kõik menetluses olulised dokumendid kätte 19.09.2012 ning esitas kaebuse seaduses sätestatud 30 päeva jooksul, palub kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. 12. SA Erametsakeskus palub vastuses määruskaebus rahuldamata jätta. 4
(7)3-12-2210 Asjaolu, et kaebajal puudus vaideotsuse valmimise osas ootus, ei oma asjas tähendust, sest HMS sätestab selged reeglid vaidemenetlusele ja selle tähtaja pikendamisele. Vastustaja edastas 19.01.2012 kirja nr 7-7/08/2-28 (tl 175-178) ning sama kirja tähituna, mis saadeti tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu. Kirjas teatas vastustaja, et vaidemenetluse tähtaega pikendatakse HMS § 85 lg 2 kohaselt 20 päeva võrra, eeldusel, et L. Si poolt laekuvad vastused 10 päeva jooksul. Selle e-kirja sai kaebaja kätte ja saatis vastuseks 23.01.2012 kirja nr 7-7/08/2-30 (tl 179-180). Pärast seda vaidemenetlust enam ei pikendatud. Kaebaja tihe töögraafik, mis ei võimalda tal kaebuse kohaselt tähitud kirju vastu võtta, ei ole tal siiski takistanud pidada pidevat kirjavahetust vastustajaga. Kaebaja vastab valikuliselt nendele kirjadele, millele ta soovib, ja eirab neid, mida ta ei soovi. Kuna tähitud kirjadel on viide saatja aadressile, pole neid keeruline eirata. Asjaolud, mida kaebaja käsitleb väärinformatsioonina, nõuavad sisulist analüüsi ning ei tõenda ega lükka ümber neid asjaolusid, mis tingisid kaebetähtaja rikkumise. Enamus kaebaja edastatud teabenõudeid eeldasid andmete analüüsimist ja pigem oli nende puhul tegemist selgitustaotlustega, mistõttu polnud vastustajal võimalik kaebaja poolt nõutud informatsiooni 5 päeva jooksul edastada. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema meiliaadressid pole olnud kasutuses või et ta on viibinud oma elukohast pikalt eemal. Kolme tähitud kirja tagastamine toetuse taotluses märgitud aadressilt (19.01.2012 kiri täiendavate selgituste nõudmiseks, 22.02.2012 vaideotsuse saatmiseks ja 26.03.2012 käskkirja nr 7-/12/236 saatmiseks) on piisav tõend selle kohta, et otsida teisi teid vaideotsuse saatmiseks. Vastustaja on edastanud vaideotsuse mitmeid kordi erinevatele kaebaja poolt näidatud e-posti aadressidele (XXXXXXXXXXXXX), seega pidi kaebaja vaideotsuse kätte saama teisel viisil. Tähtaja ületamine pole praegu vabandatav. Toetuste puhul ei ole üldiselt tegemist inimese põhiseadusliku õigusega. Toetuste taotlemisel on tegemist isiku privileegiga saada riigi poolt abi oma tegevuste finantseerimisel, seega eeldatakse ka isiku suuremat aktiivsust taotluste menetlemisel. 13. L. S esitas 25.03.2013 täiendavad seisukohad määruskaebusele. HMS § 26 lg 1 kohaselt saadetakse postiga kättetoimetamise korral dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Kuna kaebaja märkis taotluses oma postiaadressi, oleks vastustaja pidanud vaideotsuse kätte toimetama tähtkirjaga. Vastustaja väide, et seda on eelnevalt kaks korda tehtud, ei tulene tõenditest. Vastustaja on väitnud, et postitas vaideotsuse teistkordselt 27.03.2012, kuid märgib samas, et sellega edastati hoopis SA Erametsakeskus juhatuse liikme käskkiri nr 7-1/12/236. Ka seda tähtkirja, mis väidetavalt sisaldas nimetatud käskkirja, ei saanud kaebaja kätte. Haldusasutus peab edastama dokumendid nõutud viisil, ükskõik kui kaua see aega võtab. Kaebaja ei saanud väidetavalt koos vaideotsusega saadetud kirju kätte (tal puudus võimalus vaideotsusega tutvuda) enne kui 19.09.2012 ning seega on kaebus esitatud tähtaegselt 19.10.2012. Vastustaja esitatud ühestki dokumendist ei nähtu, et kaebaja oleks saanud vaideotsuse kätte enne 19.09.2012. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-100-10 puhul oli tegemist juriidilise isikuga, kaebaja on aga füüsiline isik, kellele ei saa kohaldada samasuguseid nõudmisi juriidilise isikuga. Sarnane praktika tuleneb ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-19-09 (p 15). Kaebaja ei ole andnud nõusolekut dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks (HMS § 27 lg 2) ja on oma vaidemenetlust puudutavates teabenõuetes märkinud, et soovib saada vaideot5
(7)3-12-2210 sust tähtkirjana. Asjaolu, et kaebaja on palunud teiste teabenõuete puhul infot e-postile, ei ole antud asjas asjakohane. Antud vaideotsus tuli saata tähitult ning selle nõude rikkumine on oluline haldusmenetluse normi rikkumine. E-kirja teele panek ei tähenda saaja poolt e-kirja kättesaamist ja võimalust selle sisuga tutvuda. Vastustaja esitatud väidetavad tõendid e-kirjade kohale toimetamisest on ebaselged, need ei näita tegelikult kirja ega selle sisu jõudmist isiku kirjakasti. Tavaliselt nõutakse e-kirja kättesaamise kohta saajalt kinnitust. Antud juhul sellist kinnitust ei ole. Teada on, et hot.ee postkast on tundlik mahu osas ja maht täitub kiiresti, samuti on teada Elioni probleemid hot.ee postkastiga. 19.09.2012 kätte saadud vaideotsus oli väga mahukas (18 lehekülge, lisaks pildid), mille puhul ei ole tegemist nn tavapärase e-kirjaga. Vastustaja on väidetavalt edastanud 09.05.2012 e-kirjaga vastuse teabenõudele, mille hulgas oli ka vaideotsus. E-kirja manusest vaideotsust ei nähtu. Kaebaja viitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-75-07 p-le
- Antud juhul ei nähtu tõenditest, et e-kirjaga väidetavalt saadetud vaideotsuse dokument oleks digitaalselt allkirjastatud. Väidetavast haldusakti tegemisest teadlik olemine ei ole õiguspärane teatavakstegemine ning sellest ei alga vaidlustamistähtaeg. See hetk on oluline selleks, et teha kindlaks, kas isik on mõistliku aja jooksul teinud pingutusi haldusakti saamiseks. Vaidlustamistähtaeg algab haldusakti kättesaamisest. Kaebaja on saatnud mitmeid teabenõudeid nii e-posti teel kui tähtkirjaga, saamaks infot vaidemenetluse staatuse kohta (27.02.2012, 05.03.2012). Kaebaja on veel 23.04.2012, 30.05.2012, 21.06.2012 e-kirjana ja tähitult edastatud teabenõuetes märkinud, et ta pole vaideotsust saanud ja soovib seda saada tähtkirjana. Kaebaja ei ole teabenõuete esitamisega põhjendamatult kaua venitanud, need on esitatud mõistliku aja jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja kinnitab, et sai vaideotsuse kätte 19.09.2012 ning 19.10.2012 esitatud kaebus selle vaidlustamiseks on tähtaegne. Vastustaja ja kohus leiavad, et kaebaja sai vaideotsuse kätte 22.02.2012 e-kirjaga või hiljemalt koos 09.05.2012 e-kirjaga saadetud vastusega kaebaja teabenõudele ning kaebus on esitatud hilinemisega.
- Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaideotsus tuli kaebajale kätte toimetada ELÜPS § 11 lg 2 sätestatud korras: kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Samas ei seo
§ 46
lg 1 tühistamiskaebuse kaebetähtaega sellega, kas haldusakti teatavaks tegemine on toimunud seaduses sätestatud viisil või mitte.
§ 46
lg 1 näeb ette, et tühistamiskaebus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- märtsi
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 13). Haldusakti teatavakstegemise vorminõuete rikkumine ei pruugi haldusakti kehtima hakkamist ja kaebetähtaja kulgema hakkamist välistada, kuid käesolevas asjas ei ole ka haldusakti elektrooniline edastamine usaldusväärselt tõendatud. Kaebaja väitel pole ta vaideotsust enne 19.09.2012 kätte saanud. HMS § 26 lg 3 näeb ette, et dokument loetakse menetlusosalisele postiga kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Haldusakti teatavaks tegemise tõendamine on vastustaja ülesanne ja selliseid tõendeid pole vastustaja kohtule esitanud. Vastustaja on esitanud e-kirja jälituse aadressil XXXXXXX, mille kohaselt on vaideotsus 22.02.2012 kell 18.20 Tiina Mitti aadressilt kohale toimetatud (tl 103), kuid tegemist pole usaldusväärse infoga selle kohta, et kaebaja vaideotsusega tutvuda sai. 6
(7)3-12-2210 16.
§ 46
lg 7 näeb ette, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.
- Kaebaja esitas vaide 19.12.2011, seega lõppes vaide läbivaatamise tähtaeg 19.01.
- 19.01.2012 teatas SA Erametsakeskus L. Sile, et vaide läbivaatamise tähtaega on pikendatud 20 päeva võrra tingimusel, et L. S esitab nõutud vastused 10 päeva jooksul. Kuigi ka seda teadet sisaldav tähtkiri tagastati vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu, sai kaebaja kätte samasisulise e-kirja ning esitas tähtaegselt nõutud selgitused. Eelnevast tulenevalt oli mõistlikul isikul alust vaideotsust oodata alates veebruari keskpaigast
- Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et kaebaja pidi olema vaideotsuse olemasolust teadlik
- aasta veebruari lõpus ning pidi mõistliku aja jooksul astuma samme, et vaideotsus vaidlustada. Riigikohus on 29.04.2009 määruse nr 3-3-1-19-09 punktis 19 leidnud, et soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata. Samas lahendis viidatud Riigikohtu 09.05.2008 määruse nr 3-3-1-22-08 punktis 14 märgiti, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu, arvestades ka vaide läbivaatamiseks antud tähtaega.
- Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui kaebajale pole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta mõistliku aja jooksul selle välja nõudma ning 30 päeva jooksul akti kätte saamisest selle vaidlustama (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Riigikohtu 18.04.2013 määruse nr 3-3-1-3-13 p-s 16 märgiti veel, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne.
- Ringkonnakohtu arvates on kaebaja ebamõistlikult viivitanud kohtusse pöördumisega. Kaebaja pidi alates veebruari keskpaigast 2012 olema teadlik vaideotsuse olemasolust. Vaideotsusest teada saamisest kuni käskkirja vaidlustamiseni kulus seitse kuud, mis on vaidlustamise üldisi tähtaegu arvestades ebamõistlikult pikk aeg. Kõigepealt viivitas kaebaja põhjendamatult vaideotsuse nõudmisega veebruarist kuni maikuuni (esimest korda nõudis kaebaja vaideotsuse saatmist 03.05.2012 e-kirjas) ning kuigi väidetavalt ei saanud ta vastuseks sellele pöördumisele saadetud vaideotsust kätte, ei olnud ta edaspidi piisavalt aktiivne vaideotsuse nõutamisel. Kaebaja kirjutas vastustajale veel mõned nõudekirjad, kuid vastustajale ei pruukinud olla arusaadav, miks kaebaja lisaks e-kirjaga saadetud dokumentidele soovib saada samu dokumente uuesti tähitud kirjaga. Kaebusest selgus, et enne vaideotsuse tegemist helistas kaebaja T. Mittile ja uuris vaidemenetluse käigu kohta. Vaideotsuse saamiseks oleks olnud mõistlik kasutada samasugust aktiivset tagasisidet võimaldavat suhtlemisviisi. Kuna kaebaja on kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud, on kohus õigesti lugenud kaebetähtaja möödunuks ning menetluse lõpetanud. Seega pole alust määruskaebuse rahuldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 7
(7)