← Eesti

3-13-1998/6

3-13-1998 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1998 Haldusasi T. A. kaebus Raasiku Vallavalitsuse 08.0

) § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. 25.09.2013 määruses märkis kohus, et kaebaja on küll tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot, kuid esialgse õiguskaitse taotluselt on riigilõiv tasumata ning andis puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Riigilõiv oleks tulnud tasuda hiljemalt 11.10.2013. Kaebaja ei ole riigilõivu juurde tasunud ja ta ka ei ole teatanud, kas tasutud riigilõiv tuleks lugeda tasutuks kaebuselt või EÕK taotluselt. Kohus loeb, et kaebaja ei ole kohtu andmetel käesoleva seisuga esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja sai kohtu 25.09.2013 määruse kätte samal päeval. Seega oleks kaebaja pidanud kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 11.10.

  1. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega ka menetlustähtaja pikendamist taotlenud.
  2. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebuse puudused takistavad asja menetlemist. Kaebaja on esitanud teiste külaelanike volituse, mille kohaselt annavad külaelanikud talle kui külavanemale volituse enda esindamiseks kohtumenetluses. Kohus selgitas, et sellist esindusõigust oleks võimalik aktsepteerida juhul, kui oleks moodustatud seltsing, ja kui kaebus oleks esitatud seltsingu kaebusena, mida aga kaebusest ei nähtunud; ühtegi selgitust ega lisadokumenti kaebaja ei ole esitanud.

§ 121

lg 1 p-st 5 tuleneb, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Käesoleval juhul nähtub kohtule, et kaebuse tagastamiseks võib lisaks muule ka see alus esineda. Samuti ei nähtu kaebusest, kuidas riivavad vaidlustatud korraldused (projekteerimistingimuste määramine ja ehitusloa andmine) kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjaolust, et kaebaja on selle küla külavanem, kus korralduste alusel toimub ehitamine, ei tulene kaebajale kaebeõigust. Ehitusseadus ei näe erinevalt planeerimisseadusest ette nn populaarkaebuse esitamise võimalust.

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse ka juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Lisaks ei ole kaebaja esitanud piisavalt selgeid andmeid, millest lähtudes saaks kohus lahendada kaebetähtaja ennistamise taotluse. Arvestada tuleb sellega, et vaidlustatakse kahte haldusakti, mis on antud eri aegadel. Kaebusest võib aru saada, et nendest oldi teadlik juba varasemalt, kuid kohtusse ei pöördutud, kuna loodeti leida kohtuväline lahend. Seega ei ole antud juhul seadusega ette nähtud kohtueelse lahendamise kohustuslikkust ja see ei oleks ka ennistamiseks mõjuv põhjus, kui loodeti asi lahendada kohtuväliselt. Kuivõrd ka kaebaja isikus on jäänud ebaselgused, puuduks 2 3-13-1998 selliselt võimalus kontrollida, miks ja kes ei esitanud kaebust kohtusse ehkki oleks pidanud esitama ja tähtaegu jälgima. 7.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel, tuleb riigilõiv kaebajale tagastada.

Selleks tuleb kaebajal esitada taotlus riigilõivu tagasisaamiseks, kuhu tuleb märkida kellele ja millisele arvelduskontole (konto nr) riigilõiv tagasi tuleb kanda. Riigilõiv tagastatakse, kui käesolev määrus on jõustunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.