Obsah (5)

§ 63§ 51§ 9§ 58§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-987 Haldusasi Õ.V.’i kaebus Õ.V.’i poolt

) § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Seega juhul kui kohus tuvastab erastamisest keeldumise otsuse tühisuse, siis on vastav haldusakt kehtetu algusest peale ja vastustajal on kohustus teha uus ja eelneva põhjal kaebajale positiivne otsustus maariba kaebajale erastamise kohta. 8.3. Kaebaja hinnangul on TLPA 24.03.2009 väidetav otsus tulenevalt

§ 63lg 2 tühine, sest: 8.3.1.

Seda ei ole andnud pädev haldusorgan – erastamise otsustuse tegemine on Tallinna Linnavaraameti pädevuses, samuti ei ole otsustust tehtud maavanema poolt. Õ.V. peab vajalikuks märkida, et maa erastamise korraldamine on Tallinna Linnavaraameti põhimääruse (§ 6 lg 19) kohaselt Tallinna Linnavaraameti pädevuses, milline amet ei ole Õ.V.´i taotlustele aga vastust esitanud. Õ.V. rõhutab, et vaidlust ei ole selles, et maavanem , kes erastamise korra § 2 kohaselt annab loa ja korraldab maa erastamist, ei ole teinud otsustust anda luba või keelduda loa andmisest Xxxxxxx ja Sügislase tn 14 vahelise 343 m2 suuruse maariba erastamiseks. 8.3.

1. See kohustab toime panema õigusrikkumise – selle kohaselt peetakse vajalikuks maariba munitsipaalomandisse taotlemise toimingute alustamist, olukorras, kus mitte ühtegi õiguslikku alust maa munitsipaalpandisse taotlemiseks ei esine, mida on kaebuse vastuses kinnitanud ka vastustaja ise. 8.3.
2. Seda ei ole objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita – vaidlust ei ole selles, et vaidlusalust maariba ei saa taotleda munitsipaalomandisse ja seda tegelikkuses ka ei tehta. 3 8.
3. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma seisukohtade juurde ja möönis, et ilmselt ta eksis Tallinna Linnavaraameti põhimäärusele viidates vastava dokumendi jõustumise aja määratlemisel8.
4. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1994,21 eurot, mis koosnevad menetluses tasutud riigilõivudest summas 31,94 , õigusabikuludest kokku summas 1828, 05 eurot ja 11.09.2013 kohtuistungiga seotud kuludest summas 134,22 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5. Vastustaja Tallinna linn palub jätta kaebaja taotlus - Xxxxxxx ja Sügislase tn 14 vahelise 343 m² suuruse maariba erastamise taotluse ning Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes tehtud keelduvate otsustuste, sealhulgas TLPA otsuse tühisuses tuvastamiseks – rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 9.
6. Vastustaja selgitab, et Õ.V.i taotlustele on vastanud TLPA kahel korral keelduvalt – esimesel korral 24.03.2009 kirjaga nr 2-1/973, mida hoolimata vormivigadest (vaidlustamisviite puudumine) tuleb lugeda haldusaktiks ja teisel korral 12.04.2012 kirjaga nr 3-2/404, millega keeldus haldusmenetluse uuendamisest. Mõlemad eespoolnimetatud kirjad on koostatud TLPA poolt endise Tallinna Maa-ameti (nüüd Tallinna Linnavaraamet) teadmisel ja kokkuleppel, et mõlema taotluse osas vastab taotlejale TLPA, kuna tulenevalt haldusmenetluse läbiviimise eesmärgipärasuse ja efektiivsuse, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt menetlemise põhimõttest tulenevalt, ei ole mõistlik vastata ühe avaldaja seotud taotlustele kahel erineval ametil. 9.
7. Vastustaja on seisukohal, et keelduvad otsustused on õiguspärased ja kehtivad. Tühisus on haldusakti automaatne kehtetus oluliste puuduste korral haldusmenetluse seaduses sätestatud juhtudel.

§ 63

lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. 9.3. Haldusotsuse võib teha ja eelneva menetluse läbi viia vaid pädev haldusorgan. Ülesannete andmine haldusorganile toimub seaduse, seaduse alusel antud määruse või halduslepinguga. Pädevus jaguneb välis- ja sisepädevuseks. Välispädevus määrab, kas haldusorgan tervikuna on pädev küsimust lahendama või mitte ja sisepädevusest sõltub, milline ametiisik võib haldusorganit menetluses esindada. Haldusorgan tähistab konkreetse menetluse läbiviijat ja haldusmenetluse tulemusena otsust langetavat üksust. See, kes on ühel või teisel juhul haldusorganiks, ei sõltu mitte

-st, vaid eriseaduste regulatsioonist. Haldusorganiks võib olla avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (linn), omavalitsusasutus, kollegiaalorgan või üksik ametnik. Milline üksus on konkreetsel juhul haldusmenetlust läbiviivaks asutuseks, sõltub sellest, kellele on vastavad ülesanded seadusega pandud. Kaebaja taotluste osas on eriseadusteks, mille alusel selgub haldusorgan, kes võib menetlust läbi viia planeerimisseadus (PlanS) ja maareformiseadus (MaaRS). PlanS § 4 lg 2 tulenevalt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sellest nähtuvalt on haldusorganiks linn tervikuna. PlanS § 5 tulenevalt kehtestab kohalik omavalitsus linna ehitusmääruse valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks ja kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Tallinna linna ehitusmääruse kohaselt on detailplaneeringute menetlemise korraldaja TLPA. Eespooltoodust tulenevalt on pädev isik Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes TLPA. 4 9.

1. MaaRS § 222 lg 1 alusel korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Tulenevalt Tallinna Linnavaraameti põhimäärusest on tema üheks põhiülesandeks maa erastamise ja korteriomandi seadmise korraldamine ja maa munitsipaalomandisse taotlemise dokumentatsiooni koostamine ja otsustamiseks esitamine. Kui seadus või selle alusel antud määrus volitab haldusülesannet täitma kohalikku omavalitsusüksust tervikuna – linna, kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, siis määrab omavalitsusüksuse sisepädevuse kindlaks volikogu. Nii Tallinna linna ehitusmäärus, kui ka Tallinna Linnavaraameti põhimäärus on volikogu määrused. Isegi juhul, kui kohus leiab, et otsuse maa erastamisest keeldumise kohta oleks pidanud eraldi tegema Tallinna Linnavaraamet, siis on rikutud ainult sisemise pädevuse norme. Haldusvälise isiku jaoks on mõlemad otsused tehtud pädeva haldusorgani poolt, kuigi rikkuda võidi sisepädevust. Erinevalt välispädevuse rikkumisest ei too sisepädevuse rikkumine kaasa haldusakti automaatset tühisust. On välistatud, et otsustamine vale ametiasutuse poolt võis mõjutada otsuse sisu, kuna samasisuline otsustus on tehtud kahel korral. Veelgi enam – vastustaja on Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsusega nr 25 alustanud maade munitsipaalomandisse taotlemist Kloostrimetsa tee T9 osas. Sellest nähtub, et kaebuse edasine menetlemine on ilmselgelt eesmärgipäratu kuna kaebuse tegelikku eesmärki – maatüki erastamist – kaebaja ei saavuta ja vastustaja peaks otsustuse tühisuse tuvastamisel tegema uue otsuse erastamistaotluse rahuldamata jätmise kohta. 9.
2. Kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. 9.
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluses toodud menetluskulud on ebamõistlikult suured ja vastustaja leiab, et mõislikud menetluskulud on maksimaalselt 600 eurot välja arvatud istungiga seotud kulud. Istungiga seotud kulude osas vastustaja seisukohta ei avaldanud. Vastustaja palus menetluskulud jätta kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
5. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 11.
6. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 24.03.2009 kirjaga nr 2-1/973 on keeldutud kaebaja maa erastamise taotluse edasisest menetlemisest ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest (tl 48). 11.
7. Vaidlust ei ole enam, et tegemist on haldusaktiga (vt käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2013 määruse p 13). Olenemata sellest, et vaidlusalusel aktil on mitmed puudused on tegemist kehtiva haldusaktidaga, kuna haldusakti õiguspärasus ei ole haldusakti kehtivuse eelduseks (haldusmenetluse seadus (

) § 61 lg 1). Haldusakti oluliseks tunnuseks on regulatiivsus - isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus (

§ 51lg 1).

Selline otsustus on 24.03.2009 kirja esimeses lõigus selgelt väljendatud. Vaidlustatud akti ei ole haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud ega kohtu poolt tühistatud. 11.

1. Vaidlust ei ole ka selles, et 24.03.2009 TLPA kiri on antud TLPA poolt ning selle on allkirjastatud TLPA juhataja Toomas Õispuu.
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et TLPA 24.03.2009 kiri nr 2-1/973 on tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 12.1.

§ 63

lg 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. 5 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Käesolevas asjas on vaidluse all TLPA 24.03.2009 haldusakt. Vastustaja viitab õigesti, et planeerimisseaduse (PlanS) (sh 24.03.2009 kehtinud redaktsiooni) § 4 lg 2 tulenevalt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sellest nähtuvalt on haldusorganiks linn tervikuna. PlanS § 5 tulenevalt kehtestab kohalik omavalitsus linna ehitusmääruse valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks ja kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Vaidlusaluse haldusakti andmise ajal tuli sisepädevuse määramisel juhinduda 24.03.2009 seisuga kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35) § 5 lg 1 ja selle alapunktidest, millest nähtub, et TLPA pädevuses on detailplaneeringute menetlemise korraldamine. Järelikult on õige vastustaja seisukoht selles, et pädev isik Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes oli TLPA. 12.

1. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kuna erastamise otsuse tegemine on Tallinna linnavaraameti pädevuses, samuti ei ole otsust tehtud maavanema poolt, siis ei ole otsust teinud pädev haldusorgan. 12.
2. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebaja väite osas, et vaidlustatud otsuse oleks pidanud tegema maavanem. Maareformiseaduse (MaaRS) 222 lg 1 (nii vaidlusaluse akti vastuvõtmise ajal kehtinud kui ka täna kehtiv redaktsioon) sätestab, et maa erastamist korraldab maavanem. Kui riigivara erastamise käigus on erastataval maal asuvad ehitised võõrandanud Eesti Erastamisagentuur või need kuuluvad juriidilisele isikule, kelle aktsiad või osad on müünud Eesti Erastamisagentuur, korraldab kuni
3. aasta
4. novembrini Eesti Erastamisagentuur selle maa erastamist, mille erastamise toimikud on talle esitatud
5. aasta
6. juuniks, ülejäänud maade erastamist korraldab maa asukoha järgne maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. 24.03.2009 seisuga kehtinud MaaRS § 22 lg 12 redaktsioon nägi ette, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel selle lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kehtestatud Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra (erastamise kord) § 3 lg 1 näeb ette, et linna- või vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Erastamise korra § 4 näeb ette, et linnavalitsus esitab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani ja loataotluse erastamise korraldajale maavanemale, kes alustab erastamise korra § 5 lg 1 kohaselt menetlust ja otsustab loa andmise kahe kuu jooksul linnavalitsuselt dokumentide saamisest arvates. 6 Eeltoodust nähtuvalt toimub kinnisasjaga piirneva iseseisva kasutusvõimaluseta maatüki erastamine mitmes etapis: kõigepealt algatab kohalik omavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise haldusmenetluse, mille käigus selgitatakse välja, kas maatükk on iseseisva kasutusvõimaluseta (erastamise korra § 1 lg 2), kas see on vaba ostueesõigusega erastamise, munitsipaliseerimise või riigi omandisse jätmise taotlustest ja kas kaitserežiim võimaldab selle erastamist ning määratakse kindlaks piirid. Maavanema juures toimub menetluse järgmine etapp üksnes kohaliku omavalitsuse taotluse alusel. Kohus nõustub siinkohal täielikult Tallinna Ringkonnakohtu poolt 05.04.2013 määruses avaldatud seisukohaga, et erastamise korrast ei selgu, mida peab kohalik omavalitsus tegema siis, kui ta alustas menetlust eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kuid selgub, et taotletud maatükk ei vasta erastamise korra § 1 lg 2 tingimustele ega ole sobiv kinnisasjaga liitmiseks. Mõistlik pole eeldada, et ka kinnisasjaga liitmiseks mittesobiva maatüki puhul peaks kohalik omavalitsus menetluse selle etapi lõpuni viima, selgitama välja erastamise võimalikkuse, koostama plaani ning saatma loataotluse maavanemale, kuigi ise on veendunud, et maatükki erastada ei saa. Erastamise korra § 5 lg-tes 1 ja 2 rõhutatakse, et maavanem kontrollib, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa vastab seaduses sätestatud tunnustele. Kõik eeltoodu annab pigem aluse arvamuseks, et linnavalitsus ei esita loataotlusi maatüki osas, mille osas ta on ise väljaselgitatud mittevastavuse erastamise korras nõutud tingimustele. Järelikult ei pidanudki antud juhul kohalik omavalitsus loataotlust maavanemale otsuse tegemiseks esitama ja võis ise taotluse menetluse lõpetada, millest tulenevalt ei pidanud maavanem ka vaidlustatud otsust tegema. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlustatud haldusakt tühine põhjusel, et seda ei ole andnud maavanem. 12.
7. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas selle otsuse oleks pidanud tegema Tallinna Linnavaraamet või võis selle anda ka TLPA, kas sellega rikuti pädevusnorme ning kas see toob kaasa haldusakti tühisuse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 (nii vaidlusaluse akti vastuvõtmise ajal kehtinud kui ka täna kehtiv redaktsioon) sätestab, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kohus juba märkis eespool, et MaaRS 222 lg 1 volitatakse kohalikku omavalitsust kui omavalitsusüksust tervikuna (so vald a või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut) tegema maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Sellest tulenevalt peab lähtudes KOKS §-st 22 lg 2 omavalitsuse üksuse sisepädevuse määrama kindlaks volikogu või viimase volitusel valitsus. Kohtule nähtub Tallinna õigusaktide registrist, et Tallinna Linnavaraameti põhimäärus (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 43), mille § 6 p 19 ja 20 kohaselt on mh ameti ülesandeks erastamise korraldamine ja maa munitsipaalomandisse taotlemise dokumentatsiooni koostamine ja otsustamiseks esitamine, jõustus alles 01.04.2009 ehk peale vaidlusaluse haldusakti vastuvõtmist, mistõttu sellele ei saa antud asja lahendamisel tugineda. Kohtuistungil möönis kaebaja, et ta võis viidata valele pädevust selgitavale dokumendile. Kohus, kontrollinud Tallinna linna õigusaktide registrist asjakohaste õigusaktide kehtivust, leidis, et vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 30.11.2000 määrus nr 49 „ Tallinna linna ametiasutuste ümberkorraldamine, Maa-ameti struktuuri ja teenistujate 7 koosseisu ning põhimääruse kinnitamine,“ mille lisana 2 kinnitati Tallinna Maa-ameti põhimäärus. Nimetatud Tallinna Maa-ameti põhimääruse punkti 2.1.
8. kohaselt on Maaameti põhiülesandeks omandireformi läbiviimine Tallinnas, millele järgneb lahtine loetelu. Kohus leiab, et maa erastamise taotluse lahendamine on üks omandireformi toimingutest, millest tulenevalt oli vastav pädevus Tallinna Maa-ametil, mitte Tallinna Linnavaraametil. Järelikult võib olla vaidlustatud akti andmisel rikutud sisepädevust. 12.
9. Kohus, nõustudes vastustajaga, on käesoleva asjaga seotud asjaolude ja kohtupraktika uurimise järel seisukohal, et erinevalt välispädevuse ületamisest ei too sisepädevuse rikkumine kaasa haldusakti automaatset tühisust. Tühisuse toob

§ 63

lg 2 p 3 kohaselt kaasa vaid haldusakti andmine ebapädeva haldusorgani, mitte organi nimel tegutseva ameti või ametniku poolt. Kuna maareformiseadus määras kindlaks välispädevuse ehk selle, et erastamise eeltoimingud teeb kohaliku omavalitsuse üksus, kuid ei määranud kindlaks konkreetset kohaliku omavalitusüksuse organit, ning otsus on langetatud kohaliku omavalitsuse välispädevuse piires, siis puuduvad alused TLPA 24.03.2009 kirja nr 2-1/973 tühisuse tuvastamiseks

§ 63lg 2 p 3 alusel.

Lisaks märgib kohus, et

§ 9

lg 1 kohaselt, kui sama haldusmenetluse asi on mitme haldusorgani pädevuses, viib haldusorganile taotluse esitamisega algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kellele on esimesena esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks. 12.6. Lisaks eelnevas punktis toodule on kohtupraktikas asutud ka seisukohale, et tühisuse toob kaasa ainult olukord, kus viga on ilmselge. Olukorras, kus on eksitud sisepädevuse vastu, tuleb pädevusvea hindamisel arvestada ka

§ 58

, mis näeb ette, et vormivigade vastu eksimine ei too kaasa sisuliselt õige haldusakti tühisust, kusjuures siinkohal tuleb lähtuda menetlusökonoomika ja efektiivsuse põhimõttest.

§ 5

lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebuse esitaja esitas antud juhul vaidlusaluse TLPA 24.03.2009 kirja nr 2-1/973 aluseks oleva avalduse TLPA-le ja Tallinna Linnavalitsusele 18.02.2009 (tl 45). Avaldus sisaldas kahte taotlust 1) Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestatud Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa tee 41a vahelise ala detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamist ja 2) vastavalt oma varasematele avaldustele ennistada olukord, kus jätkuvalt riigi omandis oleva maariba sihtotstarve ei ole määratud, võimaldamaks riba suhtes kohaldada maaribade erastamise regulatsiooni, omistada ribale elamumaa sihtotstarve ning maariba erastada ja külgneva alaga liita. Kuna peamiseks taotluseks oli detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise taotlus, alles mille suhtes positiivse otsuse tegemise korral oleks sisuliselt võimalik astuda järgmisi samme erastamise toimingute tegemiseks, on kohtu arvates põhjendatud, et taotluse lahendas TLPA, kes omab pädevust planeeringute küsimuse otsustamisel. Arvestada tuleb ka sellega, et kuna planeeringu kehtetuks tunnistamisest keelduti, siis oleks olnud ebamõistlik saata taotlust lahendamiseks veel teisele linna ametile ehk siis antud juhul Tallinna Maa-ametile, kes ei saanuks tulenevalt eelmisest otsusest teha muud kui samuti keelduda. Kohus märgib, et käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub ka üheselt, et mõlemad asjaomased Tallinna haldusorganid tegid vaidlustatud haldusakti väljaandmisel omavahel koostööd. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul arvestades TLPA sisepädevusega ning ka

§ 9

lg 1 ja § 5 lg 2 ja sätestatud põhimõtetega oli põhjendatud, et otsuse tegi TLPA otsust ei saa tühiseks tunnistada ka tulenevalt

§ 58regulatsioonist.

8 13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et TLPA 24.03.2009 kiri nr 2-1-/973 on tühine, kuna kohustab toime panema õigusrikkumise. Kaebaja viitab küll õigesti, et

§ 63

lg 2 p 4 sätestab, et haldusakt on tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise, kuid kaebaja on eksinud õigusrikkumise määratlemisel. Kohus on seisukohal, et viidatud

§ 63

lg 2 punktis 4 ei peeta silmas mitte igasugust haldusakti, mis ei ole õigusnormidega isiku arvates kooskõlas, vaid üksnes sellist, mis sunnib akti adressaati rikkuma seadusest tulenevat kohustust, s.t tegema midagi, milleks haldusaktiga ei saa luba anda - näiteks iseäranis panema toime kuri- või väärtegu. Samuti peab olema ilmselge, et vastav kohustus aktist tuleneb. Vaidlusalusest aktist midagi sellist ei nähtu. Asjaolu, et kaebaja leiab, et vaidlusaluse maariba munitsipaalomandisse taotlemise toimingute alustamiseks kohustamise näol on tegemist õigusrikkumisega, kuna kaebaja arvates puudub vastavate toimingute tegemiseks seaduslik alus, ei ole kindlasti akti tühisuse aluseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et vaidlustatud akt kohustaks toime panema õigusrikkumise, siis puuduvad alused TLPA 24.03.2009 kirja nr 2-1/973 tühisuse tuvastamiseks

§ 63lg 2 p 4 alusel.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et TLPA 24.03.2009 kiri nr 2-1/973 on tühine, kuna seda ei ole objektiivsel põhjusel võimalik kellelgi täita, sest vaidlusalust maariba ei saa taotleda munitsipaalomandisse ning seda ka ei tehta.

§ 63

lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtule esitatud andmete põhjal on Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsusega nr 25 otsustatud muuhulgas taotleda Tallinna linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tallinna linna munitsipaalomandisse avalikult kasutatava juurdepääsutee ehitamiseks Kloostrimetsa tee T9 maatükk Pirita linnaosas, ligikaudse pindalaga 343 m2, vastavalt otsuse lisas 6 olevale asendiplaanile. Seega ei ole õige kaebaja väide, et vaidlustatud otsust ei ole võimalik täita ning seda ei hakata ka tegema. Kaebaja ei ole ka kuidagi sisuliselt põhjendanud, miks ei saa vaidlusalust maariba taotleda munitsipaalomandisse. Kui ta leidis selleks olevat õigusliku aluse puudumise, siis on see eelpool viidatud otsuse vaidlustamise aluseks juhul, kui sellega rikutakse kaebaja õigusi, mitte aga käesolevas asjas vaidluse all oleva TLPA 24.03.2009 kirja nr 2-1/973 tühisuse tuvastamise aluseks. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune haldusakt ei saanud oma sisust tulenevalt olla suunatud õigusliku aluse loomiseks vaidlusaluse maariba munitsipaalomandisse taotlemiseks ja ainuüksi sellest tulenevalt ei ole objektiivse täitmise võimatus käesoleval juhul asjakohane alus selle tühisuse tuvastamisel 15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et TLPA 24.03.2009 kiri nr 2-1/973 on antud pädeva haldusorgani poolt, see ei kohusta toime panema õigusrikkumist, samuti puuduvad objektiivsed põhjused, miks seda ei ole võimalik kellelgi täita, mistõttu ei ole tegemist tühise haldusaktiga

§ 63lg 2 p 3-5 alusel.

9 16. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 10