← Eesti

3-13-538/34

Obsah (5)§ 155§ 152§ 38§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-538 Haldusasi A.P. kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks k

§ 155lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna halduskohus võttis 01.08.2013 määrusega menetlusse A.P. kaebuse nõude – kohustada Eesti Advokatuuri käsitama kaebaja 19.12.2012 avaldust uue kaebusena vandeadvokaat Mati Senkeli tegevusele ning kaebust sisuliselt menetlema – menetlemiseks. 1
  2. 19.09.2013 teatas Eesti Advokatuur kohtule, et Advokatuuri aukohus arutas 15.08.2013 istungil A.P. kaebusega seonduvat ja Tallinna halduskohtu 01.08.2013 määrust ning asus seisukohale, et A.P. 19.12.2012 pöördumist saab käsitada uue kaebusena vandeadvokaat M. Senkeli tegevusele. Aukohtu 15.08.2013 otsusega on otsustatud algatada aukohtumenetlus M. Senkeli suhtes seoses tema tegevuses esinevate distsiplinaarsüüteo tunnustega. Kuna A.P. kaebuse nõue on rahuldatud, siis palus Advokatuur asja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohtule esitati nimetatud aukohtu 15.08.2013 otsus. 3. 04.10.2013 kohtunõudega küsis kohus kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise taotluse kohta. Kohus leidis, et olukorras, kus Advokatuuri aukohus on kohustamiskaebuses nõutud toimingud sooritanud, on sellega kaebuse eesmärk saavutatud ja kaebaja õigused taastatud. Kohus selgitas, et ei näe, et kaebajal võiks neil asjaoludel olla veel põhjendatud huvi kohtumenetluse jätkamiseks huvi (

§ 38lg 4).

Kohus selgitas kaebajale ühtlasi menetluse lõpetamise tagajärgi, märkides muu hulgas, et kui kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis kaebajal menetluskulunõuet ilmselt olla ei saa, sest kaebaja on suhelnud kohtuga iseseisvalt ilma lepingulise esindaja abita. Kui kaebaja taotleb aga riigilõivu tagastamist, siis tuleb teatada, millisele kontole võib riigilõivu tagastada. 4. A.P. on 21.10.2013 teatanud kohtule, et ta nõustub asja menetluse lõpetamisega. Kaebaja on taotlenud tasutud riigilõivu tagastamist. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 6. Et Advokatuuri aukohus on A.P. kohustamiskaebuses nõutud toimingu sooritanud, on sellega kaebuse eesmärk saavutatud ja kaebaja õigused taastatud. Samas kaebaja ei taotle ka menetluse jätkamist vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et asja menetlus tuleb lõpetada

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

7.

§ 108

lõike 6 kohaselt vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastavalt

§ 104

lõike 5 punktile 4 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Antud juhul kaebajal menetluskulunõuet ei ole, kuid A.P. palub tagastada talle kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. 8. Kohtutoimikus on tõend 11.03.2013 riigilõivu 15.00 euro tasumise kohta (tl 23). Riigilõivu on tasunud A.P. oma AS Swedbank arvelduskontolt xxxxxxxxx. Kaebaja taotleb kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist samale kontole - AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxx. Kohus leiab, et kaebaja on taotlenud riigilõivu tagastamist ettenähtud korras ja 2 seega kuulub riigilõiv tagastamisele kaebaja kohtule teatatud arvelduskontole, milliselt on riigilõiv ka tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.