Obsah (5)

§ 180§ 114§ 182§ 108§ 109

3-13-154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-154 Haldusasi MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste

§ 180lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas Ts

ÜS § 136 lg 8 on 11.11. 2013.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 1 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (HOL) esitas 23.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse , milles taotles:1) kohustada Eesti Keskkonnateenused AS-i (EKT) 18.11.2010 HOL-iga sõlmitud jäätmeveo lepingu täitmisel kogutud jäätmed viima OÜ-sse Hiiumaa Prügila; 2) mõista EKT-lt HOL-i kasuks välja: a)leppetrahv summas 3195 EUR; b) kahjuhüvitis 45 460,04 eurot ja c)viivis 8%-na põhinõudelt. Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2013 määrusega rahuldamata taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ( määruse p 1) ning eeltoodust tulenevalt lõpetas haldusasja menetluse kahju nõude osas, mis oli kaebuse väitel tekkinud seoses EKT poolt lepingu rikkumisega perioodil 01.06.2011 – 23.10.2012, kogusummas 41 084,74 eurot ning leppetrahvi nõudes summas 3195 eurot ( määruse p 2). Ülalmärgitud 26.06.2013 määrus on jõustunud, seega jätkus menetlus nõudes EKT kohustamiseks viia EKT ja HOL-i vahel18.11.2010 sõlmitud jäätmeveo lepingu täitmisel kogutud jäätmed OÜ-sse Hiiumaa prügila; mõista EKT-lt HOL-i kasuks välja kahjuhüvitis summas 4375, 30 eurot ( kahjuhüvitis, mis on tekkionud seoses lepingu rikkumisega perioodil 24.10.2012-31.12.2012), mõista EKT-lt HOL-i kasuks välja viivis 8%-na põhinõudelt. Alternatiivselt taotleb HOL juhul, kui kohus leiab, et kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks teha HOL-i esitatud meetodil ning mingil põhjusel ei ole võimalik välja selgitada EKT andmeid Hiiumaal kogutud jäätmete kohta, otsustada hüvitise suurus võlaõigusseaduse ( VÕS) § 127 lg 6 alusel. II KAEBUSE MOTIIVID 2.HOL on Hiiumaa kohalikke omavalitsusüksusi koondav mittetulundusühing, mille üheks eesmärgiks ja ülesandeks on Hiiumaa omavalitsusüksuste koostöö edendamine ja omavalitsusüksustele seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks paremate võimaluste loomine. Hiiumaa omavalitsusüksuste jaoks on koostatud vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 42 kohane jäätmekava. Lähtudes JäätS § 67 lg 2 on HOL volitatud korraldama Hiiumaal jäätmeveo riigihanget.18.11.2010 on HOL ja AS Veolia Keskkonnateenused sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingu tähtajaga 31.03.2014.a.Jäätmeveolepingust tulenevad kohustused ja nõuded on läinud üle EKT-le kui ühendavale ühingule. 3.Jäätmeveolepingu p.4.2 näeb ette, et EKT on kohustatud teostama korraldatud jäätmevedu muuhulgas vastavalt pakkumiskutse dokumentides sätestatud tingimustele. Pakkumiskutse dokumentide (PKD) p.6.2.8 kohaselt peab EKT-l olema võimalik kasutada vähemalt kahte jäätmeveokit, mis ei ole samaaegselt koormatud teiste jäätmeveo lepingutega. Samas ei ole graafikujärgne jäätmevedu leidnud aset põhjusel, et sõiduk on katki. PKD p.5.2 kohaselt on veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht Hiiumaa jäätmejaam, mille operaatoriks on Hiiumaa Prügila OÜ. EKT-l on kohustus viia jäätmed Hiiumaa prügilasse. Jäätmeveolepingu p.2.2.8, 3.2.1 ja 5 kohaselt on EKT-l aruandekohustus. Aruandluse kaudu saab HOL kontrollida, kas lepingut täidetakse kohaselt ehk kas jäätmed viiakse Hiiumaa prügilasse.EKT ei täida aruandekohustust kohaselt alates juunist

1. 2 4.HOL on esitanud Keskkonnaametile 02.09.2011 taotluse EKT-le väljastatud jäätmeloa kooskõlla viimiseks jäätmeveolepingu ja selle lisadega. Keskkonnamet muutis 16.03.2012 korraldusega jäätmeluba nii, et see oleks kooskõlas kõnealuse jäätmeveolepingu ja selle lisadega. EKT peab ka jäätmeloa kohaselt viima Hiiumaal kogutud jäätmed Hiiumaa prügilasse. 5.EKT ei täida aruandekohustust. HOL on EKT esitatud väheste andmete põhjal võrrelnud jäätmekoguseid enne ja pärast EKT jäätmekogumise alustamist. Selgub, et Hiiumaa prügilasse toodud jäätmekogus on ulatuslikult vähenenud. Kuni 2011 novembrini on keskmiseks olmejäätmete koguseks arvestatud 100 tonni. Alates 01.06.2011 kuni 01.11.2011 on ligikaudne Hiiumaa prügilasse toomata jäänud jäätmete kogus 210 tonni. Hiiumaa prügila on ka 2012.a. tekkinud kahju suuruse arvestamisel lähtunud eeldusest, et EKT kogub ühes kuus Hiiumaalt vähemalt 126,5 t jäätmeid. Hiiumaa jäätmekava p.3.-2 on arvestatud, et korraldatud jäätmeveo koguseks on arvestatud 2000-2500 tonni aastas. On võimalik, et toomata jäänud jäätmete arv on veel suurem. Aastal 2012 on Hiiumaa prügila kandnud kahju [arvestuslikust kogutud jäätmete arvust tonnides on lahutatud tegelikult Hiiumaa prügilasse toodud jäätmete mass ja tulem on korrutatud 31, 59-ga ( s.o. prügilasse toomata jäänud jäätmete hind)]. Eeltoodud viisil on lubamatu jäätmete väljaveo tõttu kandnud Hiiumaa prügila seoses lepingu rikkumisega perioodil 24.10.2012-31.12.2012 kahju 4375, 30 eurot . 6.Hiiumaa prügila ja HOL vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega HOL omandas kõik Hiiumaa prügila kahju hüvitamise nõuded EKT vastu, mis on tekkinud seoses jäätmete mittetoomisega Hiiumaa prügilasse. 7.EKT on aruandekohustuse täitmata jätmisega ja jäätmeveolepingu alusel jäätmete väljaveoga Hiiumaalt rikkunud lepingut. Kohustuse täitmise ja kahjuhüvitise nõudmisel tuleb lähtuda võlaõigusseadusest (VÕS).HOL-il on VÕS § 108 lg 2 tulenevalt õigus nõuda, et kohus keelaks jäätmete väljaveo Hiiumaalt ning kohustaks EKT-d viima kõik jäätmeveolepingu alusel kogutud jäätmed Hiiumaa prügilasse. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8.EKT vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. a)EKT on alates 2012 aprillist andnud kõik korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmed OÜ-le Hiiumaa Prügila, mistõttu kohustamiskaebusel puudub õiguskaitsevajadus. b)Lepingus sisalduv kohustus anda Hiiumaalt kogutud jäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila kaitseb üksnes antud äriühingut, mistõttu HOL ei saa nõuda selle kohustuse täitmist. c)Lepingus sisalduv kohustus anda kogutud jäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila on tühine e)HOL-i väited jäätmeveokite ja jäätmete kohta aruandluse mitteandmise kohta on tegelikkusele mittevastavad f)Kuna kõik korraldatud jäätmeveo raames Hiiumaalt kogutud olmejäätmed on alates aprillist 2012 antud üle OÜ-le Hiiumaa Prügila, on kahjunõue põhjendamatu. 9.EKT viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-3-1-56-08 p.22 ning märgib, et kohustamiskaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas kaebuse esitamise hetkel ( 23.01.2013) või sellele vahetult eelneval perioodil on EKT rikkunud kohustust anda kogutud olmejäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila. EKT väitel on alates Keskkonnaameti 16.03.20132 korralduse nr HLS 1-15/12/133 kätte saamisest kuni käesoleva ajani EKT viinud kõik Hiiumaalt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila. Eeltoodut kinnitavad vastustaja väitel HOL kaebuse p 33 näidatud andmed selle kohta, millised kogused andis EKT OÜ-le 3 Hiiumaa prügila üle jäätmeid 2012 aastal aprilli-detsembri lõikes. Seega puudub kaebajal õiguskaitsevajadus. 10.EKT on seisukohal, et kohustamiskaebus on paljasõnaline ja tõendamata. EKT on rikkunud kohustust viinud kõik Hiiumaalt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila üksnes juhul, kui EKT on tühjendanud ühe või teise korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmemahuti ning jätnud vastavad jäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila viimata. Leping ei sätesta EKT-le kohustust anda prügilale kindlaksmääratud kogus olmejäätmeid, EKT ei ole rikkunud lepingut, kui jäätmeveo raames kogutud jäätmete hulk ei vasta HOL-i või OÜ Hiiumaa Prügila eeldatud kogusele.HOL ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et EKT on jätnud OÜ-le Hiiumaa prügila üle andmata korraldatud jäätmeveoga liitunud milliselt jäätmevaldajalt kogutud olmejäätmed. 11.Lepingu lisaks olevast avaliku konkursi PKD p.4.3 järgi on eeldatav kodumajapidamistes tekkiv olmejäätmete kogus piirkonnas 1500 tonni. PKD p.4.4 sätestab, et p.4.3 toodud andmed on hinnangulised või arvestuslikud ja kajastavad andmeid konkursi väljakuulutamise aja seisuga, ainuõiguse andja ei garanteeri nimetatud andmete 100%-list vastavust piirkonna tegelikele andmetele. HOL ei saa nõuda p 4.3 näidatud koguse korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmete üleandmist. Vastupidisel juhul oleks tegemist olukorraga, kus EKT ei saaks HOL-i vastu tugineda osundatud punktis märgitud andmetele, kuid HOL saaks oma nõuetes neist lähtuda. 12.Ebaõige on kaebuse väide, milles OÜ Hiiumaa Prügila 2012 tekkinud kahju suuruse arvutamisel on lähtutud eeldusest, et EKT kogub ühes kuus Hiiumaalt kokku vähemalt 126, 5 tonni jäätmeid kuus. Muu hulgas ei arvestata siinkohal asjaoluga, et olmejäätmete kogus on nii ajaliselt kui sessoonselt muutuv, talvel tekkiv jäätmekogus on oluliselt väiksem seoses Hiiumaal üksnes suvel elavate inimeste arvuga. Hiiumaal korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete näol on tegemist segaolmejäätmetega ( jäätmekood 20 03 01). Keskkonnaministeeriumi haldusalas oleva Keskkonnateabekeskuse dokumendis „Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2008-2010“ lisa 7 tabelis „Olmejäätmete teke maakondades aastail 2008-2010“ nähtub, et juba 2009 ja 2010 tekkis Hiiumaal vähem olemjäätmeid kui HOL-i kaebuses viidatud kogus1518 tonni aastas või PKD p.4.3 näidatud kogus 1500 tonni aastas. Dokumendist nähtub, et jäätmete kogused Hiiumaal aja jooksul vähenevad. Puudub alus eeldada, et 2011 ja 2012 ei ole nimetatud tendents jätkunud. Jäätmete koguste vähenemist aja jooksul kinnitab ka keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud dokument „Jäätmed ja jäätmekäitlus“.HOL ei ole tekkivate jäätmekoguste suuruste arvutamisel arvestanud asjaoluga, et suvel on Hiiumaa elanike arv oluliselt suurem kui talvel. 13.EKT väitel kinnitavad EKT tegevuse õiguspärasust nii Keskkonnainspektsioon kui ka HOL-i tegevus.Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud 16.08.2013 kirja kohaselt EKT tegevuses jäätmeloa tingimuste eiramist. Ka HOL-i tegevus kinnitab, et EKT on andnud alates 2012 aprillist kõik lepingu alusel kogutud jäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila. Alates 2012 aprillist ei ole HOL esitanud pretensioone EKT-le selle pärast, et viimane ei anna üle kogutud olmejäätmeid OÜ-sse Hiiumaa prügila. Teisalt ei ole ka EKT pärast 2012 aprilli keeldunud lepingu alusel kogutud olmejäätmete OÜ-sse Hiiumaa Prügila üleandmisest. Seega on HOL minetanud õiguse sellise nõude esitamiseks ja teisalt puudub tal õiguskaitsevajadus.
2. HOL-il puudub õigus esitada nõue EKT kohustamiseks anda Hiiumaalt kogutud olmejäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila. EKT kohustus jäätmete üleandmiseks OÜ-le Hiiumaa Prügila tuleneb lepingu lisaks oleva PKD p.5.2., mille kohaselt mille kohaselt on piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht 4 Hiiumaa jäätmejaamas.HOL-i kaebusest ( p 25-34) nähtuvalt on prügilasse viimata või vähem viidud jäätmetega tekkinud kahju summas 39 972, 37 eurot. Nimetatud kahju ei ole tekkinud HOL-ile, vaid OÜ-le Hiiumaa Prügila.Seega on PKD p.5.
3. Hiiumaa prügilat soodustav või õigustav norm, millega on nõustunud ka HOL .Korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete OÜ-le Hiiumaa Prügila üleandmata jätmine rikub üksnes viimatinimetatu õigusi, ka ei ole HOL väitnud, et see tema õigusi rikuks.HOL-i õiguste rikkumise puudumist kinnitab ka nõude loovutamise leping,Kui olmejäätmete üleandmata jätmine puudutaks HOL-i õigusi, puuduks vajadus nõude loovutamise järele.Seega ei saa HOL esitada ka kohustamisnõuet, kuna lepingu lisa PKD p.5.
4. rikkumine tema õigusi ei kahjusta. 15.Lepingu lisa PKD p.5.2 HOL-i tõlgenduse kohaselt tekib olukord, kus OÜ Hiiumaa prügila omandab ainuõiguse Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmise kaubaturul.Konkurentsiamet(KA) on selliste olukordade kohta teinud erinevatele kohalikele omavalitsustele soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.KA on ka kõnealuse PKD p.5.2 õiguspärasuse ja kehtivuse kohta avaldanud seisukoha, avaldades kahtlust selle sätte seaduslikkuse ja täitmisele kuulumise kohta. Lisaks viitab kaebaja Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadele, et kohalik omavalitsus ei saa ilma avalikku konkursi või hanget korraldamata määrata, et kohaliku omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda ühele jäätmekäitluskohale. Seega leiab EKT, et kui HOL soovis anda OÜle Hiiumaa prügila ainuõigust Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmiseks, oleks HOL pidanud korraldama selleks avaliku konkursi.Kuivõrd sellist avalikku konkurssi korraldatud ei ole, siis on PKD p.5.2 kui lepingu osa tühine. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lisaks märgib EKT seoses kaebuse lisaks esitatud Tallinna Halduskohtu 04.10.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-631, et sellele viitamine kui seisukohale, et lepingu lisa PKD p.5.
5. on kehtiv on ekslik sest halduskohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas leping ja selle lisa PKD p.5.2 on kehtiv või mitte. Ka ei ole osundatud kohtuotsus jõustunud. Samuti ei muuda asjaolu, et EKT ei vaidlustanud PKD p.5.2, lepingu asjaomast punkti kehtivaks. 16.EKT leiab, et kohustamisnõue ei seondu lepingu täitmisel kasutatavate jäätmeveokite ja nende arvuga ega jäätmearuandlusega, mistõttu on EKT hinnangul küsimus jäätmeveokite arvust ja jäätmearuandlusest tõstatatud kunstlikult. Seoses jäätmeveokitega on EKT selgitanud, et korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmete maht ei vaja kahe jäätmeveoki üheaegset kasutamist. Vastavalt lepingule teenindab Hiiumaad üks jäätmeveok ning teine veok on varuks. Paljasõnaline ja tõendamata on väide, et EKT teostas jäätmevedu hilistel õhtutundidel ja nädalavahetustel. Seoses kaebuse väitega, et EKT ei täida aruandekohustust selgitab EKT, et ta on seda selgitanud juba 19.08.2011 vastuses HOL-i ettekirjutusele, märkides, et vaatamata lepingu lisa 8 puudumisele on ta saatnud Hiiumaa kohalike omavalitsustele vajalikud andmed veopiirkonna teenindamise kohta. EKT märgib, et kui HOL täpsustab, milles seisneb aruandekohustuse mittetäitmine ja andmete puudulikkus, saab EKT esitada täpsemad vastuväited. 17.Seoses HOL-i kahjunõudega leiab EKT, et alates aprillist 2012 on ta viinud kõik Hiiumaa korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila. Seetõttu puudub alus kahjunõude rahuldamiseks ja EKT-lt HOL-i kasuks kahjunõude väljamõistmiseks. IV KOHTU SEISUKOHT 5 18.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 19.Vaidlus puudub selles, et 18.11.2010 on HOL ja AS Veolia Keskkonnateenused sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingu tähtajaga 31.03.2014.a. ( I kd tl 71 jj).Samuti puudub vaidlus selle üle, et jäätmeveolepingust AS-le Veolia Keskkonnateenused tulenevad kohustused ja nõuded on läinud üle EKT-le tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 391 lg
6. 20.EKT väitel ei ole HOL-il õigus nõuda lepingus ( lepingu lisa PKD p-s 5.2.) sisalduva kohustuse - anda Hiiumaalt kogutud olmejäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila täitmist, sest osundatud säte kaitseb üksnes viimatimärgitud äriühingut. Samuti märgib EKT, et 08.02.2012 nõude loovutamise lepinguga ( I kd, tl 136-138) on HOL-ile loovutatud Hiiumaa Prügila OÜ-le tekkinud kahju nõudeõigus, mitte ei ole antud õigust esitada lepingu täitmise nõue. Kohus leiab, et EKT eeltoodud seisukohad on ekslikud ning HOL-il on õigus nõuda nii kohustuse täitmist viitega jäätmeveolepingu lisaks oleva PKD punktile 5.2 kui ka kahju hüvitamist. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule ( leping kolmanda isiku kasuks). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et jäätmeveoleping on leping Hiiumaa Prügila OÜ kasuks ehk leping kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes – EKT kohustub viima kogutud jäätmed Hiiumaa prügilale. Korraldatud jäätmeveo leping on 18.11.2010 sõlmitud HOL-i ja EKT vahel. Seega on HOL-i ja EKT vahel võlasuhe. HOL-i ja EKT vahel esinevat võlasuhet olukorras, kus kohustus, mille võlgnik peab täitma kolmandale isikule, on erialakirjanduses nimetatud kattesuhteks. HOL on põhjendatult leidnud, et tal on lepingupoolena alati õigus nõuda lepingu täitmist. HOL-i viimatimärgitud seisukohta toetab ka kaebaja viidatud erialakirjanduses avaldatud seisukoht , mille kohaselt saab täitmist alati nõuda kattesuhte võlausaldaja (Võlaõigusseadus I.Kommenteeritud väljaanne.Tallinn, Juura 2006.Lk 244). 21.EKT käsitlusega PKD p.5.2 kui jäätmeveolepingu osa tühisusest , millest tulenevalt ei saa HOL ( ega Hiiumaa Prügila OÜ) nõuda lepingu lisa PKD p.5.2 täitmist, kohus ei nõustu ja peab seda ekslikuks. Avaliku konkursi pakkumuse kutse dokumentides ettevõtja leidmiseks ja ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veoks Hiiumaa omavalitsusüksustes on sätestatud tingimused avaliku konkursi läbi viimiseks , muu hulgas on ühe põhitingimusena PKD p.5.2 ette nähtud, et piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Hiiumaa Jäätmejaamas. PKD p.5.3 kohaselt on täpsemad korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise tingimused sätestatud HOL-i ja vedaja vahelise lepingu projektis. Kohus nõustub HOL-iga, et konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saamiseks toimub kõigile pakkujatele võrdsete tingimuste alusel, mis on sätestatud PKD-s. EKT ei ole konkursi tingimusi vaidlustanud selleks sätestatud ajal ja korras , mistõttu eeltoodust järelduvalt on ta neid tingimusi aktsepteerinud, tehes omapoolse pakkumuse ning hiljem sõlminud lepingu . Korraldatud jäätmeveo lepingu p.4.2 ( (I kd tl 73) kohaselt on EKT kohustatud teostama korraldatud jäätmevedu muu hulgas vastavalt pakkumiskutse dokumentides (PKD) sätestatud tingimustele. Osundatud lepingu p.2.2.1 kohaselt on lepingu lahutamatuks lisaks avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid ilma lisadeta. PKD p.5.2 sätestab, et veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Hiiumaa jäätmejaam, mille operaatoriks on OÜ Hiiumaa Prügila. Eeltoodust tulenevalt ei reguleerinud PKD üksnes korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi läbiviimist kuni lepingu sõlmimiseni. EKT viitab HMS § 61 lg 2, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni“/../ haldusaktiga antud õiguste lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni“. Kohus leiab, et korraldatud jäätmeveo lepingu p.4.2 kaudu omab PKD jätkuvat regulatiivset mõju korraldatud jäätmeveo teostamise tingimuste suhtes.Seega on põhjendamatu EKT väide 6 PKD kehtivuse lõppemisest.Kohustus jäätmeveo teostamiseks muu hulgas PKD-s sätestatud tingimustel ei ole täidetud, sest jäätmeveoleping on sõlmitud tähtajaga kuni 31.03.2014.a. JäätS § 98 p 2 tulenevalt määratakse korraldatud jäätmeveo jäätmeloaga jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad. Keskkonnaamet muutis 16.03.2012 korraldusega 07.02.2011 EKT-le väljastatud jäätmeluba selliselt, et jäätmekäitluskohana ja isikuna, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, on Hiiumaa Jäätmejaam( I kd tl 100- 118). Seega on EKT-l ka jäätmeloast tulenevalt kohustus viia Hiiumaal kogutud jäätmed Hiiumaa prügilasse. 22.Kohustamiskaebusega taotleb HOL EKT kohustamist viia Hiiumaalt korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila. EKT on kirjalikus vastuses kaebusele märkinud:“ Kohustamisnõue ei seondu Lepingu täitmisel kasutatavate jäätmeveokite ja nende arvuga ega jäätmearuandlusega“ ( II kd tl 45 pöördel). HOL ei ole kirjalikes teesides ( II kd tl 120-124) ega ka asja arutamisel kohtuistungil, kus muu hulgas osundati samuti asjaolule, et HOL ei ole nõudnud korraldatud jäätmeveo lepingu täitmist osas, mis puudutab kasutatavate jäätmeveokite arvu ning jäätmearuandlust, avaldanud soovi ülalmärgitud osas kohustamisnõude täpsustamiseks/laiendamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus asuda lahendama küsimust, kas EKT on selles osas rikkunud korraldatud jäätmeveo lepingut. 23.HOL-i väitel on EKT poolt aruandekohustuse kohaselt täitmata jätmisest tingituna HOL-i käsutuses vähesed andmed, ent nende andmete põhjal , võrreldes jäätmekoguseid enne ja pärast EKT jäätmekogumise alustamist, on ta jõudnud järeldusele OÜ-sse Hiiumaa Prügila toodud jäätmekoguse ulatuslikust vähenemisest. EKT väitel on ta alates Keskkonnaameti 16.03.2012 korralduse kättesaamisest, millega Keskkonnaamet muutis 07.02.2011 väljastatud jäätmeluba selliselt, et jäätmekäitluskohana ja isikuna, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, on OÜ Hiiumaa Prügila, on EKT viinud kõik Hiiumaalt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila. HOL-i kaebuse kohaselt on ta võtnud kahju suuruse arvutamisel aluseks andmed EKT poolt 2011.a. IV kvartalis Hiiumaalt kogutud jäätmete koguse kohta ning on 03.09.2013 esitanud kohtule täiendava tõendi kinnitamaks kaebuse väiteid jäätmete üle andmata jätmisest ja sellega põhjustatud kahjust. Kohus nõustub siinkohal EKT-ga, et andmed, kinnitamaks HOL-i väiteid OÜ-le Hiiumaa Prügila üle andmata jäetud jäätmete kogustest ja seeläbi põhjustatud kahju suurusest on HOL-i poolt esitatud vastuoluliselt . HOL-i 03.09.2013 esitatud täiendava tõendiga (II kd tl 105-106) soovis HOL tõendada kahju suuruse arvutamisel aluseks võetud andmeid EKT poolt 2011.a. IV kvartalis Hiiumaalt kogutud jäätmete koguse kohta korraldatud jäätmeveo raames . Esitatud e-kirjavahetusest ja tabelist on HOL teinud järelduse, et omavalitsuste raportite kohaselt on EKT poolt esitatud andmete põhjal Tallinna Taaskasutuskeskusele antud IV kvartalis ladestamiseks üle 379,6 tonni jäätmeid, millest tulenevalt kogus EKT Hiiumaal ühes kuus 126, 5 tonni jäätmeid. Eeltoodust lähtuvalt on HOL teinud omapoolsed arvestused Hiiumaa Prügilasse viimata jäetud jäätmete koguste ja põhjustatud kahju kohta. Samast eeldusest, mille kohaselt on ETK poolt Hiiumaalt kogutavaks jäätmehulgaks 126, 5 t jäätmeid kuus, on lähtutud ka 2012.a. osas Hiiumaa prügilale üleandmata jäätmekoguse ja sellega põhjustatud kahju arvestustes. EKT poolt 04.09.2013 esitatud täiendava tõendi ( väljavõte EKT poolt 2011.a. kohta Hiiumaa maakonna tegevuse suhtes esitatud jäätmearuandest ( II kd tl 112-119) nähtub tabelist 1B, et EKT on andnud 2011.a. teistele ettevõtetele kokku 1008, 460 t segaolmejäätmeid ( II kd tl 114). Samuti nähtub jäätmearuande tabelist 4 „Teistele isikutele üleantud, sh eksporditud jäätmed“, et 2011.a. andis EKT Hiiumaa Prügila OÜ-le üle kokku 575, 760 t segaolmejäätmeid ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS-le 432, 700 t segaolmejäätmeid. EKT on põhjendatult märkinud, et seega kogus EKT aastas segaolmejäätmeid 1008, 460 t, mis moodustab 2011.a. ühe kuu keskmiseks segaolmejäätmete koguseks 84 t . Eeltoodu ei kinnita HOL-i väidete tõendatust 7 ja kinnitab EKT seisukohta, et ta on alates Keskkonnaameti 16.03.2012 korralduse kättesaamisest, millega Keskkonnaamet muutis 07.02.2011 väljastatud jäätmeluba selliselt, et jäätmekäitluskohana ja isikuna, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, on OÜ Hiiumaa Prügila, on EKT viinud kõik Hiiumaalt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila. Kohtu hinnangul on EKT juhtinud siinkohal põhjendatult tähelepanu kaebuse p 33 toodule, milles on kajastatud andmed Hiiumaa Prügila OÜ-le EKT poolt üle antud jäätmete koguste kohta kuude lõikes ning eelnevast tuleneb, et keskmiselt on nimetatud ajast antud ühes kuus prügilale üle 77, 78 t segaolmejäätmeid. Ülalmärgitu kinnitab muu hulgas EKT väidet , et HOL-i lähtumine segaolmejäätmete kogusest 126, 5 t on ebaõige. Kohus osundab siinkohal, et ka vastuses 30.05.2012 kahjunõudele on ETK pidanud jäätmekogust 126, 5 t ebaõigeks ning leidnud, et keskmiseks olmejäätmete koguseks on nende andmeil 74, 22 t. HOL-i 03.09.2013 eespoolnimetatud täiendava tõendina esitatud tabelist nähtuvalt on EKT andnud OÜ-le Hiiumaa Prügila 2011.a. IV kvartalis olmejäätmeid üle 65, 14 t, kaebuse p.26 kohaselt on OÜ-le Hiiumaa Prügila oktoobris 2011 antud üle jäätmeid 23, 5 tonni, novembrikuus 15,5 tonni ning detsembris kaebuse järgi EKT jäätmeid OÜ-sse Hiiumaa Prügila üle andnud ei ole (I kd tl 6). Seega on kaebuse kohaselt 2011.a. IV kvartalis Hiiumaa prügilale üle antud 39 tonni jäätmeid, osundatud täiendava tõendi andmeil aga antud 2011 IV kvartalis üle 65,14 t jäätmeid, millest järelduvalt on ilmselgelt tegemist vastuoluliste andmetega, mis ei veena kohut kaebuse väidete tõendatuses ja usaldusväärsuses. Kuna kaebuse väitel on EKT rikkunud korraldatud jäätmeveo lepingust tulenevat kohustust anda kogutud jäätmed üle OÜ-le Hiiumaa Prügila ning korraldatud jäätmeveo raames Hiiumaalt kogutud jäätmete OÜ-le Hiiumaa Prügila üle andmata jätmisega tekitatud kahju suuruse arvutamise aluseks on kaebuse kohaselt võetud andmed 2011 IV kvartalis kogutud jäätmete koguse kohta, need andmed on aga kaebaja enese poolt esitatud dokumentidest tulenevalt vastuolulised või EKT poolt esitatuga ümber lükatud,sealhulgas ka arvestuslikuks jäätmete koguseks võetud ühes kuus kogutavate olmejäätmete 126, 5 t osas, leiab kohus, et EKT seisukoht kaebuse väidete tõendamatusest on põhjendatud. Kohus jagab EKT seisukohta, et EKT ei ole rikkunud lepingut, kui jäätmeveo raames kogutud jäätmete hulk ei vasta HOL-i või OÜ Hiiumaa Prügila eeldatud kogusele. 24.Ehkki kaebaja on kaebuses viidanud võimalusele täpsustada kahjunõuet edaspidi, ei ole kaebaja pärast menetluse osalise lõpetamise määruse jõustumist pidanud vajalikuks täpsustada tema poolt kaebuses esitatud andmeid, muu hulgas ka arvestades, et kohtu menetlusse jäi kaebus osas, milles kaebaja taotles EKT kohustamist viia jäätmeveo lepingu alusel kogutud jäätmed OÜ-sse Hiiumaa Prügila ning sellise tegevusega alates 24.10.2012 põhjustatud kahju hüvitamist.Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on EKT juba 19.08.2011 vastuses HOL-i ettekirjutusele (I kd tl142-144) märkinud, et EKT on esitanud igakuiselt Hiiumaa omavalitsustele operatiivandmed veopiirkondade teenindamise kohta. Kirjalikus seletuses kaebuse kohta on vastustaja sellele kirjale osundanud ning kinnitamaks väidet, et on saatnud Hiiumaa kohalikele omavalitsustele möödunud kalendrikuus teostatud jäätmevedude kohta andmed, esitanud oktoobris 2012 saadetud e-kirjad koos andmetega ( eraldi köidetuna– vastustaja vastuse lisa nr 7). HOL ei ole täpsustanud andmete puudulikkust, samas ei ole ta väitnud, et teostatud jäätmevedude kohta ta kohalikelt omavalitsustelt andmeid ei saanud. 25.Kaebuse esitaja on osundanud Riigikohtu lahendile,milles on avaldatud seisukoht, et õiglane ei ole jätta kahjunõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud andmetele tuginevalt võimalik ka tõsikindlalt tuvastada EKT poolt lepingust tuleneva kohustuse - viia korraldatud jäätmeveo raames Hiiumaalt kogutud jäätmed Hiiumaa Prügila OÜ-sse rikkumist alates 24.oktoobrist
7. Lisaks rõhutab kohus, et ka kaebuses toodud arvestuslik kogutud jäätmete arv tonnides ühes kuus on vastustaja poolt ümber lükatud. Seega on kummutatud ka eeldus, millele kaebuses on rajatud väide lepingu rikkumisest ja eeltooduga tekitatud kahjust. Ülalloetletud põhjendustel ei ole 8 võimalik rahuldada ka alternatiivselt esitatud taotlust, milles HOL palus otsustada hüvitise suurus diskretsiooniliselt VÕS § 127 lg 6 alusel. V MENETLUSKULUD 26.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulu välja mõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. EKT taotleb menetluskulu, mis seisneb esindajakulus suuruses 2885 eurot ja 34 eurosenti HOLilt välja mõistmist. Ülalnimetatud menetluskulu kandmine EKT poolt on tõendatud Eversheds Ots &Co arvete ja nende tasumist tõendavate maksekorraldustega ( II kd tl 136-141). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et 26.06.2013 määruses , millega kohus jättis rahuldamata HOL-i taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning eeltoodust tulenevalt lõpetas haldusasja menetluse kahju nõude osas, mis oli tekkinud seoses lepingu rikkumisega perioodil 01.06.2011 – 23.10.2012, kogusummas 41 084,74 eurot ning leppetrahvi nõudes summas 3195 eurot, ei pidanud kohus selle kohtumäärusega menetluskulude jaotamise küsimuse lahendamist otstarbekaks, arvestades, et menetlus jätkub EKT kohustamisnõudes ja kahju hüvitamise nõudes summas 4 375,30 eurot ja viivise nõudes. Kohus leiab , et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. / allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 9