3-13-2126/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2013; Tallinn Haldusasja number 3-13-2126 Haldusasi A.P. esialgse õiguskaitse taotlus maksuvõla sissenõudmiseks tehtavate toimingute peatamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine

1. Jätta A.P. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
2. Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale ning teadmiseks Maksu- ja Tolliametile RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 09.10.2013 saabus Tallinna Halduskohtusse A.P. esialgse õiguskaitse taotlus. A.P. taotleb peatada esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks ja halduskohtus tehtava kohtuotsuse jõustumiseni Soome maksuameti kaudu sissenõudmine Maksu- ja Tolliameti poolt menetletava 26 673,95 euro suuruse maksuvõla suhtes. Avaldaja märgib taotluses, et vaidemenetluse ajal on võimalik maksuotsus täitmisele pöörata ning seega tekib ajavahemik, kus avaldaja on õigusliku kaitseta ning pangakonto arestimine koormab avaldajat. A.P. märgib, et Maksu- ja Tolliamet on esitanud sissenõudmiseks ka maksuvõla osas, mille kohta ei ole tehtud maksuotsust ja mille koosseis on avaldajale arusaamatu. Lisaks märgib avaldaja, et maksuotsus on sisult ebaõige ning selle alusel on juba võõrandatud metsakinnistu, mille Maksu- ja Tolliamet on realiseerinud. Avaldaja on seisukohal, et osaliselt on nõuded aegunud (taotlus, tl 1-4).
4. Tallinna Halduskohtu 10.10.2013 ja täiendavalt 16.10.2013 kohtunõuetega küsis kohus HKMS § 252 lg 1 alusel Maksu- ja Tolliameti seisukohta A.P. esialgse õiguskaitse taotluse suhtes. Maksu- ja Tolliamet vastas kohtunõuetele tähtaegselt 15.10.2013 ja 21.10.
6. 21.10.2013 saabus Tallinna Halduskohtusse A.P. taotlus esialgse õiguskaitse taotluse menetluse kiirendamiseks ja kohtutäituri täitetoimingute peatamiseks. Esitatud taotluses märgib A.P., et Maksu- ja Tolliamet on taotlenud paralleelselt täitemenetlustoimingute läbiviimist ka Tallinna kohtutäituri Hille Kudu kaudu, tekitades avaldajale topeltmaksustamise täitemenetluskulude osas ning koormates avaldajat pidevate vaidlustamistega. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. HKMS § 249 lg 2 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 1 sätestab samuti, et esialgset õiguskaitset saab kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (pöördumatud tagajärjed). Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba vaide- või kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajadust tuleb hinnata lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest. Käesoleval juhul on võimalikud vaide- ja kohtumenetluse tagajärjed avaldaja jaoks kõrvaldatavad ka juhul, kui hilisemalt esitatav kaebus rahuldatakse. Samas ei saa esialgse õiguskaitse taotlust selle asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt pidada ülekaalukalt perspektiivikaks ning siinkohal nõustub kohus ka maksuhalduri seisukohaga selles, et nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole tulumaksu määramist vaidlustatud, mis tähendab seda, et see on jõustunud. Lisatud on ka 06.07.2004 korraldus 356 832 krooni suuruse tulumaksu tasumise kohustuse kohta (tl 33). Maksuvõla sundtäitmise menetluse raames ei ole aga varasemalt toimunud maksu määramist enam võimalik vaidlustada. Käesoleval juhul on esialgse õiguskaitse taotlus suunatud olemasoleva olukorra muutmisele ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega saavutaks avaldaja koheselt oma vaide (hilisema kaebuse) eesmärgi. Sellisel juhul peaks eksisteerima suur õiguslik tõenäosus, et vaie või kaebus rahuldatakse. Samas nähtub esitatud materjalist, et maksuvõla olemasolus kui sellises sisulist vaidlust olla ei saa. Ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest tuleneb, et avaldaja võtab (vähemalt mingil määral) maksuvõla omaks, kuid ei nõustu selle suurusega, sh arvestatud intressidega, ega maksuvõla sundsissenõudmisega. Siinkohal märgib kohus, et maksuvõlgnikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et maksuvõla tasumata jätmisel seda ei sundtäideta ega kasutata muid seaduses antud võimalusi (nt rahvusvaheline ametiabi) maksuvõla sissenõudmiseks. Sissenõutav maksusumma ei ole selle põhiosas ka aegunud, seda on vastustaja kohtunõuetele vastates piisavalt selgitanud. Muuhulgas on maksuhaldur selgitanud, et tulumaksu põhisumma osas on toimunud 23.03.2006 tasumine kohtutäituri vahendusel 6443 euro ja 9 sendi suuruses summas ja et rohkem ei ole tasumisi toimunud. Mis puutub maksuhalduri poolt nimetatud 199 euro ja 54 sendi suurust maamaksuvõlga ja mille suhtes vastustaja aegumist ei eita, siis ei too eelnimetatud asjaolu kaasa kogu maksuvõla sissenõudmise toimingute peatamist esialgse õiguskaitse korras. Eelnimetatud summa osas ei ole kaebajal ka õiguskaitse vajadust, sest maksuhaldur on lubanud selles osas nõuet korrigeerida ning siinkohal ei ole põhjust eeldada, et seda vajaduse korral ei tehtaks.
8. Lisaks toob kohus välja, et esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt põhistamata. Avaldaja ei ole näidanud selliste pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalikkust, mida ei oleks hilisemas menetlusjärgus enam võimalik kõrvaldada või mõistlikul viisil kompenseerida. Pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalikkus aga tähendabki kohtupraktikas eelkõige selliste asjaolude ilmnemist või tekkimist, mida ei ole hilisemas menetlusjärgus või kohtumenetluse järgselt enam võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada. Samuti ei ole taotleja andnud kohtule ülevaadet oma majanduslikust seisust ega kirjeldanud maksuvõla sundtäitmisega kaasnevaid tagajärgi. 2 Käesoleval juhul on vaide või kaebuse rahuldamise korral vastustajal võimalik kaebajale maksukohustuse sundtäitmisel arestitud summad tagastada, mis tähendab seda, et avaldaja jaoks ei saa tekkida selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida ei oleks võimalik kohtumenetluse järgselt kõrvaldada. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 alusel ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksukorralduse seaduse § 111 alusel on maksukohustuslasel võimalik taotleda ka maksuvõla tasumise ajatamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.P. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9. Avaldaja on kohtule täiendavalt esitatud taotluse põhjenduses selgitanud, et maksuvõlga sundtäidetakse ka Tallinna kohtutäituri kaudu. Siinkohal märgib kohus, et kohtutäituri toiminguid on võimalik täitemenetluse seadustiku alusel vaidlustada kohtutäituri juures ning seejärel vajadusel piirkonnajärgses maakohtus (TMS § 217-218). Kohtutäituri tegevuse vaidlustamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Avaldaja poolt esitatud menetluse kiirendamise taotluse osas märgib kohus, et seoses käesoleva kohtumäärusega on esialgse õiguskaitse taotlus lahendatud ning seega arvestatud ka esitatud menetluse kiirendamise taotlusega, mistõttu lähtuvalt HKMS § 100 lg-st 3 ei ole sellekohase seisukoha põhistamine käesolevas määruses enam eeldatav. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3