3-13-577/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-577 Haldusasi A.P.i kaebus Tallinna vangla 15.02.2013 taotlusele vastusele nr 5-8/2045-1, millega otsustati jätta taotlus pesemisaja pikendamiseks rahuldamata, ning vastustaja kohustamiseks kaebaja pesemisaja pikendamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.P. ning vastustaja Tallinna vangla seaduslik esindaja Rait Kuuse. RESOLUTSIOON 1.Jätta A.P.i kaebus rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Kaebuse esitaja ei ole rahul pesemisaja pikkusega, leides, et see ei ole tema jaoks piisav. Kinnipeetav A.P. esitas 16.01.2013 Tallinna vanglale taotluse, milles soovis, et kolmanda üksuse sektsiooni 3-2 kinnipeetavad saaksid ennast 20 minutit pesta. Tallinna vangla jättis kaebuse esitaja taotluse 15.02.2013 kirjaga nr 5-8/2045-1 rahuldamata, kuna leidis, et olemasolev pesemisaeg on piisav, et kõik kolmanda üksuse kinnipeetavad saaksid ennast mõistliku aja jooksul pesta. Lisaks selgitati kaebuse esitajale, et kehtiva pesemisgraafiku koostamisel võeti arvesse sektsioonis viibivate kinnipeetavate koguarv ja duširuumis olevate pesemiskohtade arv ning leiti, et 2 tundi ja 40 minutit on 3-2 sektsiooni kinnipeetavate jaoks piisav. Kaebaja esitas 18.02.2013 Tallinna vangla direktorile vaide. Ühtlasi taotles kaebuse esitaja, et kolmanda üksuse sektsiooni 3-2 kinnipeetavatele antaks pesemisaega juurde. Tallinna vangla 25.02.2013 vaideotsusega nr 5-15/5967-1 jäeti A.P.i vaie rahuldamata. 13.03.2013 A.P. esitas kaebuse halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Kaebuse esitaja on seisukohal, et pesemisaeg ajavahemikul 08.30-11.10 ei ole piisav, et ta saaks peale spordisaalist tulekut ennast ja oma riideid normaalselt pesta ning kui kaebaja soovib veel juukseid lõigata, siis ta peaks ebanormaalse kiirusega kõike korraga tegema. Kaebuse esitaja arvates pesemisaja määramisel ei ole üldse arvestatud sektsioonis viibivate kinnipeetavate koguarvuga, sest kui sektsioonis on kokku ca 80 kohta ja duširuumis ainult 5 dušši, siis, siis teeb see kogu pesemise ajaks, kui arvestada ühe inimese kohta 20 min, mitte 2 tundi ja 40 min, vaid 5 tundi ja 20 min ning 65 inimese puhul on seega 4 tundi ja 20 min. Kinnipeetavatele, kes tulevad spordisaalist kella 10.00 paiku, jääb pesemiseks 1 tund ja 10 min. Kaebaja taotleb kohustada vanglat määrama temale pikem pesemise aeg kui see praegu on. Vastustaja: Tallinna vangla jääb kõigi seni antud seisukohtade juurde ning rõhutab, et kolmanda üksuse sektsioonis 3-2 olemasolev pesemisgraafik tagab kõigile üksuses viibivatele isikutele, sh kaebuse esitajale, pesemiseks mõistliku aja. Tallinna vangla hinnangul ei muuda pesemiseks ettenähtud aega ebapiisavaks ka asjaolu, et kinnipeetavad saavad graafikujärgse pesemise ajal kasutada juuksuriteenust ja pesta enda riideid. Vangla tagab kinnipeetavatele duši all pesemise võimaluse korra nädalas ning kuna juuksed ei kasva nii kiiresti, et ka juuksuriteenust oleks vaja samal sagedusel kasutada, siis ei vähenda juuksuriteenuse kasutamine graafikujärgse pesemise aega. Lisaks rõhutab vastustaja, et kuna kaebuse esitajal on võimalus oma riideid pesta ka kambris, st graafikujärgse pesemise väliselt, siis ei ole põhjendatud heita vanglale ette pesemisaja vähesust riiete pesemisele kuluva aja tõttu. Juhul kui kaebuse esitaja leiab, et riiete pesemine võtab talle ettenähtud pesemisajast nii suure osa, et ta seetõttu ei saa ennast mõistliku aja jooksul pesta, siis tuleb tal oma riideid pesta graafikujärgse pesemiskorra väliselt, kõik võimalused selleks on tal olemas – kambris on pesukauss ning sooja vett saab ta ametnike juurest. Seega leiab Tallinna vangla, et kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud ei muuda olemasolevat pesemisaega ebapiisavaks ning kaebuse esitajal on lisaks muudele päevakavas ettenähtud tegevustele võimalus ennast mõistliku aja jooksul pesta. Tallinna vangla palub jätta A.P.i kaebus rahuldamata ning menetluskulud tema enda kanda. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna vangla 15.02.2013 kirja nr 5-8/2045-1 alusel otsustati, et kinnipeetav A.P.i 16.01.2013 taotlus pesemisaja pikendamiseks ei kuulu rahuldamisele. Vangla põhjendab seda järgnevalt: Vangistusseaduse § 50 lg 2 ning Tallinna vangla direktori 15.06.2012 kinnitatud „Tallinna Vangla Kolmanda ja Neljanda üksuse kinnipeetavate pesemise graafik alates 18.06.2012“ kohaselt toimub Kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni kinnipeetavate pesemine esmaspäeviti ajavahemikul kl 08:30-11:

1. Pesemise graafik on koostatud lähtuvalt sektsioonis viibivate kinnipeetavate koguarvust ning duširuumis olevate pesemiskohtade arvust. Pesemiseks antav aeg sõltub eelkõige korraga pesuruumis viibivate kinnipeetavte ja pesemiskohtade arvust ning mõistlikkusest. Vastavalt Kolmanda üksuse töökorraldusele võimaldatakse tavapäraselt igal kinnipeetaval end pesta 20 minutit. Tallinna vangla on seisukohal, et pesemiseks antav aeg 20 minutit on mõistlik ja piisav, et kinnipeetav jõuaks end pesta. Samuti tagab see pesemisaeg selle, et kõik 3-2 sektsiooni kinnipeetavad jõuaksid graafikus ettenähtud ajavahemikul pesemas käia. Vangla väidab, et kui Kolmas üksus võimaldaks igal 3-2 sektsiooni kinnipeetavatel võrdselt pesta end kauem kui 20 minutit, siis ületaks pesemisele kuluv aeg graafikus ettenähtud aja ning sellisel juhul võib juhtuda, et vanglateenistuse ametnikel jääks täitmata muud olulised teenistusülesanded nagu kinnipeetavate üle järelevalve teostamine, toitlustamine jne. Vangla lisab, et kõigil 3-2 sektsiooni kinnipeetavatel on pesemisruumis vee kasutamise võimalus. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Tallinna vangla direktori 15.06.2012 kinnitatud „Tallinna Vangla Kolmanda ja Neljanda üksuse kinnipeetavate pesemise graafik alates 18.06.2012“ kohaselt toimub Kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni kinnipeetavate pesemine ning juuksuriteenuse kasutamine esmaspäeviti ajavahemikul kl 08:30-11:
2. Tallinna vangla spordisaali kasutamise graafiku kohaselt spordisaali kasutamine Kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni kinnipeetavatele on samuti tagatud esmaspäeviti ajavahemikul kl 08:30-09:
3. Sellest nähtub, et graafikujärgne pesemine ning spordisaali kasutamine osaliselt kattuvad. Vastustaja väitel nimetatud asjaolu ei tõenda aga seda, et kinnipeetavatel ei ole mõistlikku aega enda pesemiseks, kuna Tallinna vangla kolmanda üksuse 3-2 sektsioonis viibivate kinnipeetavate pesemine on korraldatud selliselt, et need kinnipeetavad, kes spordisaali kasutada ei soovi, pesevad ennast ajal, mil spordisaalis viibivad isikud tegelevad kehakultuuriga ning pärast seda, kui spordisaalis viibinud isikud tulevad ennast pesema, on duširuumi 5 segistit neile kasutamiseks vabad ning seni ei ole sellises praktikas probleeme ette tulnud. Kohus nõustub vastustaja eeltoodud põhjendustega. Vastustaja väidab samuti, et vaatamata sellele, et koos pesemisajaga saavad kinnipeetavad soovi korral kasutada ka juuksuriteenust, ei kinnita ka see kaebuse esitaja väidet pesemisaja ebapiisavuse kohta. Vangla tagab kinnipeetavatele duši all pesemise võimaluse korra nädalas ning kuna juuksed ei kasva nii kiiresti, et ka juuksuriteenust oleks vaja samal sagedusel kasutada, siis ei vähenda juuksuriteenuse kasutamine graafikujärgse pesemise aega. Kohus nõustub ka selle põhjendusega, märkides, et juuksuriteenust võib kasutada ka muul, s.o pesemisgraafiku välisel, ajal ning need ajad ei pea tingimata kattuma. 3 Kaebuse esitaja väite osas, et graafikujärgse pesemise ajal tuleb kinnipeetavatel pesta ka enda musti riideid, väidab vastustaja, et vangla on lubanud kinnipeetavatel soovi korral duširuumis ka enda musti riideid pesta. Kuna kaebuse esitajal on võimalus oma riideid pesta ka kambris, st graafikujärgse pesemisaja väliselt, siis ei ole põhjendatud heita vanglale ette pesemisaja vähesust riiete pesemisele kuluva aja tõttu ning juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et riiete pesemine võtab talle ettenähtud pesemisajast nii suure osa, et ta seetõttu ei saa ennast mõistliku aja jooksul pesta, siis tuleb tal oma riideid pesta graafikujärgse pesemiskorra väliselt, kõik võimalused selleks on tal olemas – kambris on pesukauss ning sooja vett saab ametnike juurest. Kohus nõustub selles vastustajaga ning lisab, et kaebaja ei pea oma riideid pesema tingimata duširuumis, kuna tal on selleks ka muid võimalusi. See on aja planeerimise küsimus, s.t kinnipeetav peab ise arvestama, kas ta jõuab oma pesu pesta pesemisgraafikus kinnipeetava pesemiseks ettenähtud ajavahemikul või ta teeb seda enne või pärast seda. Vastustaja kinnitusel vangla hindas olemasoleva pesemisgraafiku pikkust sektsioonis 3-2 viibivate kinnipeetavate koguarvuga ning leidis, et olemasolev aeg on piisav, et kinnipeetavad saaksid lisaks muudele päevakavas ettenähtud tegevustele ka ennast mõistliku aja jooksul pesta. Kohtul ei ole alust kahelda selle väite õigsuses. Kaebaja ei ole väitnud, et graafikujärgsel pesemisajal oleks ta jäänud pesemata või poleks jõudnud pesemist lõpetada või et vastustaja oleks takistanud tal seda tegemast. Kohtu arvates on see kokkuleppe küsimus. Kohus leiab, et kaebuse esitajal ei ole mingeid erandlikke asjaolusid, mis eeldaksid tema suhtes erandi tegemist (tervislikud probleemid vms) pesemisaja pikendamiseks. Lisaks kaebaja suhtes mõjuva põhjuseta pesemisaja pikendamine seaks ta soodsamasse olukorda võrreldes teiste samas olukorras olevate kinnipeetavatega, kelle pesemisaeg jääb samaks. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning vastustaja poolt kaebaja taotluse pesemisaja pikendamiseks rahuldamata jätmine on põhjendatud. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebus ja selles esitatud nõuded on põhjendamatud ning puudub alus nende rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 4