Obsah (6)

§ 124§ 46§ 152§ 47§ 38§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1574 Haldusasi I.A.i kaebus Tallinna vangla kohustamiseks v

§ 124lg 3 ja 4, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 22.07.2013 edastas I.A. Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna vangla kohustamiseks - väljastada talle kasutamiseks karistusseadustiku (KarS) ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) kommenteeritud väljaanded. Kaebaja taotles menetlusabi, paludes vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse eest.
2. Kaebusest nähtusid järgmised asjaolud: - 22.04.2013 esitas kaebaja Tallinna vanglale taotluse KarS ja KrMS kommenteeritud väljaannete lugemise võimaldamiseks. - 22.05.2013 vastusega nr 5-18/14352-1 jäeti taotlus rahuldamata. 1 - 28.05.2013 esitas kaebaja vanglale vaide, mis 18.06.2013 vaideotsusega nr 5-15/18462 (tl 7) jäeti rahuldamata. - 20.06.2013 esitas kaebaja Tallinna vanglale pöördumise, mis oli pealkirjastatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusena. Pöördumises kaebaja selgitas, et 22.04.2013 esitas vanglale taotluse toimingu sooritamiseks (raamatute väljastamiseks) ning et 18.06.2013 vaideotsus nr 5-15/18462 on tühine, samas taotles kaebaja pöördumises võimalust KrMS ja KarS kommenteeritud väljaanetega tutvumiseks. - 18.07.2013 vastusega nr 5-8/13/21388-2 (tl 4) jättis vangla kaebaja taotluse tutvuda KrMS ja KarS kommenteeritud väljaannetega, rahuldamata.
3. 07.08.2013 kohtunõudega küsis kohus kaebuse asjaolude täpsustamiseks Tallinna vanglalt täiendavat informatsiooni. Vangla vastas kohtunõudele 13.08.2013, kinnitades et kaebajale tehti 18.06.2013 vaideotsus teatavaks allkirja vastu 19.06.
5. 26.08.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas kohus märkis määruses: „Kaebusest nähtuvalt on vaideotsus tehtud 18.06.
6. Vanglast kohtule edastatud informatsiooni kohaselt on vaideotsus kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 19.06.
7. Järelikult oli kohtule kohustamiskaebuse esitamise viimaseks päevaks 19.07.
8. Kaebaja on kaebuse kohtule edastanud 22.07.2013, seega tähtaega ületades. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus ja põhistada kaebetähtaja möödalaskmise (mõjuvaid, objektiivseid) põhjuseid. /.../ Kohus selgitab, et seaduses ei ole ette nähtud korda pärast vaideotsuse saamist uuesti vangla poole pöördumiseks, mida kaebaja aga 20.06.2013 on teinud. Uus vangla poole pöördumine 20.06.2013 ei muuda pärast 18.06.2013 vaideotsuse nr 5-15/18462 saamist kohtusse kaebuse esitamise tähtaega (30 päeva vaideotsuse teatavakstegemisest arvates)“. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest.
9. Kaebaja sai 26.08.2013 määruse kätte 28.08.
10. Vastuses kohtumäärusele on kaebaja esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna leiab, et selleks annab talle õiguse põhiseaduse § 15 ja §
11. Kaebaja märgib, et pöördus KarS ja KrMS kommenteeritud väljaannete saamiseks vangla poole. Vangla jättis taotluse rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole oma otsust teinud kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja leiab, et

§ 46lg 2, 2 ls kohaselt on tal aega kohtu poole pöördumiseks 1 aasta.

1. 23.09.2013 määrusega kohus rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse, esialgu tähtaja küsimuse lahendamiseks, ning küsis vastustaja seisukohta kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta.
2. Tallinna vangla oma vastuses on palunud jätta kaebaja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata järgmise põhjendusega. Tallinna vangla direktori 18.06.2013 vaidotsuse nr 515/18462 kättesaamist on kaebuse esitaja 19.06.2013 kinnitanud oma allkirjaga. Seega 30 päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 19.06.2013 ja lõppes 19.07.
3. Käesoleval juhul oleks kaebus pidanud halduskohtusse jõudma hiljemalt 19.07.2013, kuid I.A.i kaebus on halduskohtusse saabunud 22.07.
4. Eeltoodust tuleneb, et I.A. on kaebuse halduskohtusse esitanud kaebetähtaega rikkudes. Kaebuse esitaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna sellise õiguse annab talle Eesti Vabariigi põhiseadus. Samuti viitab kaebuse esitaja asjaolule, et pärast 18.06.2013 vaideotsuse kättesaamist esitas ta vanglale alternatiivnõude taotletud toimingu sooritamiseks. Tallinna vangla 18.06.2013 vaideotsuse nr 5-15/18462 vaidlustamisviite kohaselt oli vaideotsuse peale õigus esitada kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul alates vaideotsusest teadasaamisest. 2 Seega nähtub juba vaideotsusest üheselt, kuidas on võimalik antud küsimuses kaebuse esitajal oma õigusi edasi kaitsta, kui ta ei nõustu vangla otsusega. Asjaolu, et kaebuse esitaja hinnangul esitas ta Tallinna vanglale alternatiivnõude, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Lisaks on I.A. korduvalt esitanud kohtukaebusi, mis tähendab, et ta on teadlik kaebuste menetlemise korrast. Näiteks on I.A. kohtukaebuse esitanud haldusasjades nr 3-13238 ja 3-13-
5. Riigikohus on 19.06.2001 lahendis nr 3-3-1-38-01 leidnud, et määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Käesoleval juhul ei ole I.A. kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistas tal kaebuse õigeaegset esitamist. Alternatiivnõude esitamine vanglale ei takista kaebuse esitajal samaaegselt kohtukaebuse esitamist. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja teinud kõike endast olenevat kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna vangla seisukohal, et kaebus ei ole tähtaegne ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. KOHTU SEISUKOHT 8. Vastavalt

§ 124

lg-le 1 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku arvamuse saamist.

1. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna leiab, et selleks annab talle õiguse Põhiseaduse § 15 ja §
2. Kaebaja märgib, et pöördus KarS ja KrMS kommenteeritud väljaannete saamiseks vangla poole. Vangla jättis taotluse rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole oma otsust teinud kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja leiab, et

§ 46lg 2, 2 ls kohaselt on tal aega kohtu poole pöördumiseks 1 aasta.

1. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad kaebetähtaja küsimuses ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et I.A.i kaebus Tallinna vangla kohustamiseks väljastada kasutamiseks KarS ja KrMS kommenteeritud väljaanded - on esitatud tähtaja rikkumisega ja möödalastud tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja argumentatsiooniga ja põhjendab oma eelnimetatud seisukohta lisaks järgnevaga.
2. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 47

lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. 3

§ 38

lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid selle mõiste sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Riigikohus on 08.10.2002 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 (p 10) juhtinud tähelepanu kohustusele esitada kaebus halduskohtusse, kui isikule on tema õiguste rikkumine teada: „Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses.“
2. Kaebusematerjalist nähtuvalt on Tallinna vangla direktori 18.06.2013 vaidotsuse nr 515/18462 kättesaamist kaebuse esitaja 19.06.2013 kinnitanud oma allkirjaga. Seega oli kaebuse kohtule esitamise viimaseks päevaks 19.07.
3. I.A.i kaebus on halduskohtule edastatud 22.07.2013, seega tähtaega rikkudes. Vaideotsus sisaldas vaidlustamisviidet ning selles märgiti konkreetselt, et vaideotsuse peale on õigus esitada kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul käesolevast vaideotsusest teadasaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. Kaebaja esitas 20.06.2013 Tallinna vanglale pöördumise, mis oli pealkirjastatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusena. Pöördumises kaebaja selgitas, et 22.04.2013 esitas vanglale taotluse toimingu sooritamiseks (raamatute väljastamiseks) ning et 18.06.2013 vaideotsus nr 5-15/18462 on tühine, samas taotles kaebaja pöördumises võimalust KrMS ja KarS kommenteeritud väljaanetega tutvumiseks. 18.07.2013 4 vastusega nr 5-8/13/21388-2 jättis vangla kommenteeritud väljaannetega, rahuldamata. kaebaja taotluse tutvuda KrMS ja KarS
4. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaideotsuse vaidlustamisviitest nähtus üheselt, kuidas ja millal oli kaebuse esitajal võimalik oma õigusi edasi kaitsta, kui ta ei nõustunud vangla vaideotsusega. Asjaolu, et kaebaja esitas Tallinna vanglale 20.06.2013 alternatiivnõude, ei muuda

§ 47

lg 2 kohast tähtaega, mille kohaselt vaideotsuse kättesaamisest kohtusse pöördumiseks oli aega 30 päeva. Kuna I.A. on korduvalt esitanud kohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja näol tegemist kogenematu inimesega menetlustoimingutes. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et

§ 46

lg 2, 2 ls kohaselt on tal aega kohtu poole pöördumiseks 1 aasta, kuna kinnipeetavate kohtule kohustamiskaebuse esitamise kord ja tähtaeg on sätestatud VangS § 11 lg-s 5 ja

§ 47lg-s 2.

Seega kaebaja subjektiivne arvamus ja vale seadusesätte tõlgendus, et enne kohtusse pöördumist võib pöörduda/peab pöörduma veelkord taotlusega vangla poole ja alles seejärel kohtusse, ei ole antud juhul vaadeldav objektiivse kestva takistusena kohustamisnõude esitamise kaebetähtaja ületamisel ja nimetatud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, mille kohaselt taotleb ta kaebetähtaja ennistamist, kuna leiab, et selleks annab talle õiguse Põhiseaduse § 15 ja § 152. Kohtu hinnangul ei ole tuginemine kaebetähtaja ennistamise taotlemisel Põhiseaduse §-dele 15 ja 152 asjakohane, kuna nimetatud paragrahvid sätestavad isikute üldised põhiõigused pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning kohtu kohustuse järgida põhiseadust ja vajadusel jätta kohaldamata mis tahes seadus või muu õigusakt, kui see on vastuolus seadusega. Nimetatud sätted ei reguleeri aga kohtusse pöördumise konkreetset korda ja tähtaegu, kuna selleks on menetlusseadustikud, millistes on konkreetsed kohtusse pöördumise korrad, sh tähtajad kehtestatud. Kohus leiab, et kaebaja on olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja passiivne, kuna ei selgitanud välja vaidlustamise tähtajad ja korra isegi juhul, kui tal vastavad teadmised puudusid ja vaidlustamisviide jäi ebaselgeks. Taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud informatsiooni saamiseks vanglaametnike poole või et kaebajale oleks vajaliku informatsiooni andmisest keeldutud või informatsiooni edastamisega eksitatud. Seega ei nähtu mingeid objektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebajal seaduses ettenähtud aja jooksul oma kaebeõigust realiseerida ja kohtule tähtaegselt kaebus esitada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis tingisid kaebetähtaja ületamise, siis jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Neil asjaoludel,

§ 152

lg 1 p 2 alusel, vastavalt

§ 124lg-le 2 kohus lõpetab asja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 5