3-12-1614/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1614 Haldusasi Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla maavanema poolt 02.07.2012 tehtud Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa suhtes järelevalve menetluse mittealgatamise otsuse tühistamiseks ning Rapla maavanema kohustamiseks teostama järelevalvet Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa üle või alternatiivselt Rapla maavanema 02.07.2012 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus.
2. Sekretäril saata määruse esindajale. ärakiri kaebaja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
3. 01.08.2012 saabus kohtule Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla maavanaema 02.07.2012 keeldumisele algatada järelvalvemenetlus ja kohustada maavanemat teostama järelevalvet Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa osas, sh ettepaneku tegemist Rapla Vallavalitsusele tunnistada kehtetuks Rapla Vallavalitsuse korraldus nr 199 ja selle alusel antud ehitusluba. Maavanem on järelevalvemenetluse algatamata jätmise põhjenduseks esitanud asjaolu, et kaebaja on korralduse nr 199 juba kohtus vaidlustanud. Kaebaja leiab, et Rapla maavanema 02.07.2012 vastuskiri rikub tema subjektiivseid õigusi, kuna see on vastuolus hea halduse tavaga ning kaebajal on õigus omavalitsuse ja riigiinstitutsioonide õiguspärasele tegevusele. Kaebaja hinnangul on maavanema poolt 1 järelevalvemenetluse algatamata jätmine õigusvastane. Maavanem käsitlemata kaebaja poolt esitatud väited ning rikkunud uurimiskohustust. on jätnud
4. 19.11.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muuhulgas palus kohus kaebajal selgitada, milles seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning mida soovib kaebaja saavutada järelevalvemenetluse algatamisega, kui kaebaja on korralduse nr 199 peale kohtule juba kaebuse esitanud.
5. 04.12.2012 vastuses märgib kaebaja, et Põhjakeskuse detailplaneeringu alale jäävate teede ehitamise kohustuse puhul on hõlmatud nii kaebaja subjektiivsed õigused kui ka avalikud huvid. Ehitusluba ei ole detailplaneeringuga kooskõlas. Kaebaja on seisukohal, et maavanem on järelevalvetaotlust menetledes jätnud olulised kaebaja toodud asjaolud arvestamata. Kaebaja selgitab, et pöördus maavanema poole sooviga, et viimane teostaks järelevalvet ehitusloa üle tervikuna, kuid maavanem ei hinnanud ehitusloa vastavust detailplaneeringule. Selliselt on maavanem rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust. Kaebaja märgib seoses kohtuvaidlusega korralduse nr 199 osas, et selles menetluses kontrollib kohus üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ning isegi kui korraldus on õigusvastane, kuid kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta, siis ehitusluba ei tühistata, samas maavanem ei ole järelevalvemenetluses piiratud üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kontrolliga, vaid kontrollib ka avalike huvide rikkumist. Kaebaja leiab, et tal on subjektiivne õigus saada vastuseid enda poolt järelevalvetaotluses esitatud küsimustele ning maavanema poolsele õiguspärasele tegevusele ning et kohtusse pöördumine ei võta temal ära õigust taotleda järelevalvemenetluse algatamist.
6. 28.02.2013 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta. Kohus märkis, et kaebaja kohustamisnõue on jätkuvalt ebaselge, seejuures kaebaja põhjendustest võib välja lugeda, justkui peaks kohus kaebaja arvates hakkama lahendama ehitusloa sisulist õiguspärasust, mida käesoleva menetluse raames aga teha ei saaks. Kohus selgitas, et kuna ehitusloa alusel on välja antud kasutusluba, ei saaks maavanem enam ehitusluba tühistada. Kohustamiskaebust ei oleks seega enam võimalik rahuldada muutunud olukorra tõttu. Kohus selgitas, et maavanema juures ning kohtus on kaebajal võimalik vaidlustada kasutusluba.
7. 15.03.2013 esitas kaebaja kaebuse täienduse. Kaebaja märgib, et Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldus nr 199 ja selle alusel antud ehitusluba ei näe ette teede lahendust, mille kohaselt oleks kaebajal võimalik pääseda oma kinnistule Risti
8. Kaebaja on kohtus vaidlustanud nii ehitusloa kui ka kasutusloa. Kaebaja leiab, et kuna ehitus- ja kasutusloal ei ole üks-ühest seost, ei ole ehitusluba muutunud kasutusloa andmisega kehtetuks, mistõttu on vastustajal jätkuvalt võimalik selle üle järelevalvet teostada; järelevalvemenetluse raames saab vastustaja teha ka ettepaneku kasutusloa tühistamiseks. Kaebaja lisab, et vastustaja on oma tegevusega rikkunud kaebaja subjektiivset õigust menetlusele ja heale haldusele. Vastustaja ei kaasanud kaebajat menetlusse ning jättis välja selgitamata olulised asjaolud. Kaebaja sõnastab kaebuse nõude ümber järgmiselt: - tühistada Rapla maavanema poolt 02.07.2012 tehtud Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa suhtes järelevalve menetluse mittealgatamise otsus ning kohustada Rapla maavanemat teostama 2 järelevalvet Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa üle või alternatiivselt - tuvastada Rapla maavanema tegevuse õigusvastasus Rapla Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa osas järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise ning järelevalvemenetluse teostamata jätmise osas (Rapla maavanema 02.07.2012 otsuse õigusvastasuse tuvastamine). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kaebaja nõuab, et kohus kohustaks Rapla maavanemat järelevalvemenetlust algatama ning on taotlenud, et kohus teeks maavanemale ettepaneku Rapla Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 199 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse nõudest nähtub, et kaebaja põhiline eesmärk on Rapla Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 199 tühistamine. Rapla maavanem on leidnud, et järelevalvemenetluse algatamine ei ole otstarbekas, kuna kaebaja juba on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 199 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-12-1116, liidetud haldusasjaga nr 3-12-213).
10. Esmalt märgib kohus, et maavanema 02.07.2012 keeldumine Rapla Vallavalitsuse suhtes järelevalvemenetluse algatamisest ei ole haldusakt. Seega ei ole tühistamisnõue asjakohane. Järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisel ei ole haldusaktile omast regulatiivset toimet, see ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Järelevalvemenetluse algatamise otsustab maavanem menetluse ettevalmistavas etapis, ning nagu järelevalvemenetluse algatamine, on ka järelevalvemenetluse algatamisest keeldumine menetlustoiming. Kohus ei saa menetlustoimingut tühistada, vaid üksnes tuvastada selle õigusvastasuse – mida kaebaja alternatiivselt ka taotlenud on. Menetlustoimingutele küll ei laiene haldusmenetluse seaduse §-s 56 haldusaktile kehtestatud nõuded, kuid ka menetlustoimingut tuleb põhjendada. Käesoleval juhul on maavanem seda ka teinud.
11. Vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg 1 sätestab, et maavanemal on õigus teostada järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. Viidatud paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 3 Maavanema järelevalve on oma olemuselt riiklik järelevalve kohaliku omavalitsusüksuse üksikakti õiguspärasuse üle. Sellise järelevalve õiguslikuks väljundiks on ettepanek üksikakti seadusega kooskõlla viimiseks ning ettepaneku järgimata jätmise korral protesti esitamine halduskohtusse.
12. Kaebaja taotleb järelevalvemenetlust nii enda huvides kui ka avalikes huvides. Kohtupraktikas on leitud, et maavanema järelevalvemenetlust võib taotleda igaüks, sh ka avalikes huvides. Sellest aga ei tulene igaühe õigus nõuda haldusmenetluses haldusakti andmist ja vaidlustada kohtus järelevalve tulemust. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2007 määrus haldusasjas nr 3-07-1144, p 12; viidatud kohtuasjas vaidlustati maavanema poolt järelevalvemenetluse lõpetamist ning ringkonnakohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus).
13. Käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga ning kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise vaidlustamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei riku maavanema tegevus, küll aga võib kaebaja õigusi rikkuda Rapla Vallavalitsuse tegevus. Samuti tuleb arvestada sellega, et VVS-st ei tulene maavanemale tingimusteta kohustust algatada järelevalvemenetlus, vaid seda otsustab maavanem kaalutlusõiguse alusel. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-44-10 p-s 15 asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaebajal on küll õigus sellele, et maavanem otsustaks järelevalvemenetluse algatamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kuid kuna järelevalvemenetluse algatamise otsustab maavanem kaalutlusõiguse alusel, ei saaks kohus maavanemat kohustada algatama järelevalvemenetlust Rapla Vallavalitsuse suhtes. Maavanem on andnud sj kaebajale piisavalt selgitusi, miks ta soovitud viisil menetlust ei algata. Seega ei ole jäänud kaebaja ilma selgitusteta ja maavanema seisukoht on kaebajale teada. Käesoleval juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus maavanema kaalutlusõigus oleks kahanenud nullilähedaseks, et kohus võiks maavanemat kohustada konkreetset järelevalvemenetlust algatama. Põhimõtteliselt oleks võimalik üksnes kohustada maavanemat kaebaja taotlust uuesti lahendama, kuid seda eeldusel, et kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist. Kohtule aga ei nähtu maavanema vastusest selliseid kaalutlusvigu, mis õigustaksid taotluse uueks lahendamiseks kohustamist. Kohus on nõus maavanema sisukohaga, et kuna kaebaja juba on halduskohtus vaidlustanud Rapla Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 199 ja selle alusel antud 4 ehitusloa, käesolevaks hetkeks juba ka kasutusloa, siis ei saavutaks kaebaja järelvalvemenetlusega soovitud eesmärki.
14. Nagu kohus juba kaebust käiguta jättes märkis, peaks kohus või maavanem asuma kaebaja väiteid kontrollides sisuliselt hindama ka korralduse nr 199 õiguspärasust, kuid selline olukord, kus samal ajal on kohtu menetluses mitu samasisulist asja, on vastuolus HKMS § 121 lg 1 p-ga 3 (kaebaja on halduskohtule juba varem esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses). Maavanema järelevalvemenetlus iseenesest ei ole küll vaidemenetlus, kuid kohus märgib, et vaide tagastamise aluseks on muuhulgas asjaolu, et samas asjas toimub kohtumenetlus (HMS § 79 lg 1 p 5). Antud juhul tekib samasugune olukord ning kui kohus kaebaja kaebused rahuldab, siis ei vaja kaebaja oma õiguste kaitseks eraldi maavanema otsust, kuivõrd täimiseks on kohustuslik ning õiguslikke tagajärgi tekitab siis juba kohtu poolt tehtav otsus. Isegi kui oletada, et maavanem on rikkunud kaalutlusnorme ning kui kohus saaks maavanemat kohustada järelevalvemenetluse algatamise küsimust uuesti otsustama, siis ka sellisel juhul ei viiks see kaebajat tema eesmärgini (korralduse nr 199 tühistamine). Kui maavanem algataks Rapla Vallavalitsuse suhtes järelevalvemenetluse ning selle tulemusel leiaks, et Rapla Vallavalitsuse korraldus ehitusloa andmiseks on õigusvastane, ei tulene seadusest Rapla Vallavalitsusele kohustust maavanema ettepanekut järgida. Rapla Vallavalitsusel tuleb asuda täitma asjas tehtavaid kohtuotsuseid, kuivõrd täimiseks on kohustuslikud ning õiguslikke tagajärgi tekitavad antud juhul juba kohtu poolt tehtavad otsused. Maavanemal puuduks võimalus kohtusse pöörduda protestiga korralduse ja ehitusloa tühistamiseks ja see ei annaks tulemust, kuna kohus on juba võtnud asja lahendamiseks. Käesolevalt tuleb arvestada ka seda, et ehitusloa alusel on juba välja antud kasutusluba ning vaidlustada tuleb kasutusluba, seega ei ole õigustatud kaebaja seisukoht, et ta endiselt saaks nõuda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või selle tühistamist. Seda saab teha kuni kasutusloa andmiseni, kuid kasutusluba on juba välja antud. Märgitud asjaolud on välja öeldud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt juba varasemalt, ning seda kinnitatakse lahendis nr 3-3-1-63-
15. Kohus selgitab seal, et „on oma praktikas enamasti pidanud ehitusloa tühistamist pärast ehitise valmimist, sh pärast ehitisele kasutusloa andmist, võimalikuks (vt nt
16. mai
17. a otsus asjas nr 3-3-125-02;
18. juuni
19. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03;
20. septembri
21. a otsus asjas nr 3-3-2-1-08).
22. oktoobri
23. a otsuses asja nr 3-3-1-33-05 asus kolleegium aga seisukohale, et pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik“.
24. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Isik saab seega kohtusse pöörduda üksnes siis, kui kaebus saab aidata kaitsta või taastada tema rikutud subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul ei aita maavanema tegevuse vaidlustamine kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa, maavanema otsus ei riku selliselt ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajale on väidetult tekitatud õiguslikke tagajärgi korraldusega nr 199 ja seega tuleb tal algatatud kohtuvaidluses tõendada, et tema õigusi rikutakse. 5 Kaebajal ei ole õigust nõuda, et maavanem algataks järelevalvemenetluse. Maavanema järelevalvemenetlus on üksnes erandlik lisagarantii subjektiivsete õiguste tagamiseks, mis teenib eeskätt üldist huvi menetluste õiguspärase toimimise kindlustamiseks ja alles seejärel üksikisikute õiguste kaitset. Seetõttu ka ei käsitleta järelevalve aluse haldusakti adressaati järelevalve aktide adressaadina. Lisaks on kaebaja juba kohtus vaidlustanud nii Rapla Vallavalitsuse antud ehitusluba kui ka kasutusluba, mis on kaebaja õiguste kaitseks ilmselgelt tõhusam meede ja seadus kohustab kaebajat kasutama tõhusamat meedet. Kaebaja on märkinud, et erinevalt maavanemast kontrollib kohus üksnes seda, kas vaidlustatud korraldus rikub tema õigusi, mitte ei kontrolli, kas see võiks ka avalikke huve rikkuda ning sellisel moel saab ta oma õigusi veel tõhusamalt kaitsta. Kohus märgib, et avalike huvide rikkumise tuvastamise motiivil ei saa kaebaja kohtus nõuda, et maavanem algataks järelevalvemenetluse, kui maavanema tegevus ei puuduta tema subjektiivseid õigusi. Oma subjektiivseid õigusi saab kaebaja käesoleval juhul kõige efektiivsemalt kaitsta kohtumenetluses Rapla Vallavalitsuse haldusakte vaidlustades ja seda eesmärki ei saa enam saavutada maavanema otsust vaidlustades.
25. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 6