) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.
lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega. 3.
lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud
4.
kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine.
lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud.
lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Kohus leiab, et reamees A.K.i poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning A.K.ile kahe ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Alkoholi tarbimine ajateenistuses on karistatav süütegu vastavalt
5.
lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.
lg 1 esimeses ja teises lauses on sätestatud alternatiivsed tähtajad, mis tähendab, et nimetatud tähtajad ei toimi üheaegselt. Distsiplinaarjuurdluse korral tuleb distsiplinaarkaristus määrata seega 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Küll aga tuleb distsiplinaarjuurdluse korral lähtuda
lg-st 3, mille kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Käesoleval juhul on distsiplinaarsüütegu toime pandud 16.11.2013.a, distsiplinaarjuurdluse 2 kokkuvõte kinnitatud 18.11.2013.a ning distsiplinaarkaristus määratud 20.11.2013.a, seega
6. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 18.11.2013.a juurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud 20.11.2013.a käskkirjast nr 118P, 18.11.2013.a distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, 18.11.2013.a distsiplinaarmenetluse otsusest, A.K.i seletuskirjast ning 20.11.2013.a reamees A.K.i poolt allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat, nähtub, et reamees A.K.ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta selgitusi, mida viimane on ka teinud. 7.
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Nähtuvalt taotlusele lisatud Kaitseväe Maaväe ülema kolonel Artur Tiganiku 06.09.2013.a käskkirjast nr 214P on major Kaido Sirman määratud alates 14.09.2013.a Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülema ametikohale. Eeltoodust lähtuvalt oli vahipataljoni ülemal major Kaido Sirmanil distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama ning on pädev ka käesolevat taotlust esitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.