3-12-873 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-873 Haldu

§ 28

lg 3 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. Kohus nõustub vastustaja ja arvamuse andja seisukohaga, mille kohaselt on Are Vallavolikogu poolt nõusoleku andmisest keeldumine menetlustoiming, kuna maapõueseaduse § 28 lg 2 alusel antud arvamuse puhul on tegemist osaga kaevandamisloa taotlemise menetlusest. Taotlus lahendatakse otsusega kaevandamisloa andmise või kaevandamisloa andmisest keeldumise kohta. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus tühistada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15. Kohus menetleb käesolevas asjas kaebaja alternatiivset taotlust tuvastada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsuse nr 15 kui toimingu õigusvastasus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on võimalik üksnes olukorras, kus nõusoleku, arvamuse või kooskõlastuse mitteandmisest tuleneb siduv keeld taotluse lahendamisel.

§ 34

lg 1 p 16 keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. 6 3-12-873 Seega on kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest kaevandamisloa andjale, antud juhul Keskkonnaametile, siduv. Õige on vastustaja väide selle kohta, et pärast kohaliku omavalitsuse keeldumist on kaevandamisloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse p-s 29, et Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse mittenõusolekust möödamineku võimaluse eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Kolleegium asus aga seisukohale, et arvestades intensiivset sekkumist kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (otsuse p 33). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendist tuleneb, et Vabariigi Valitsus ei teosta MaaPS § 20 lg 3 alusel kontrolli kohaliku omavalitsuse vastavate otsuste üle, vaid langetab oma otsuse, kaaludes riikliku huvi olulisust. Kui kohalik omavalitsus lähtub nõusoleku andmise üle otsustamisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, siis Vabariigi Valitsus hindab seda, kas riigi huvi kaalub üles kohaliku omavalitsuse poolt väljatoodud põhjused loa mitteandmiseks. Lähtudes eeltoodust on kohaliku omavalitsuse seisukohad loa andjale siduvad ning neid ei saa ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus. OÜ Tambira esitas taotluse maavara kaevandamiseks ning osaühingu eesmärgiks on E. A´i kinnistul asuva maavara kaevandamine. Asjas esitatud väidete kohaselt on maavarade kaevandamine osaühingu peamiseks tegevusalaks. Kaebuse kohaselt on E. A´i eesmärgiks talle kuuluval kinnisasjal kruusa kaevandamine ja sellest kasu saamine, hiljem ala tehisjärveks ümberkujundamine ning võimalusel talus turismiga tegelemine. Seega omaks kaevandamisloa alusel kavandatav tegevus mõlema kaebajate suhtes olulist ja reaalset mõju. Arvestades eeltoodut on kaebajatel lubatav kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise iseseisev vaidlustamine ning kaebuse esitamine oli vajalik kaebajate õiguste kaitseks. Lähtudes HMS § 5 lg 1 määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas HMS § 4 lg 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega tuleneb menetlustoimingute põhjendamise nõue haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Tulenevalt eeltoodust oli vastustaja poolt kaevandamise loa andmisega mitte nõustumine seotud kaebajate õigustega, mistõttu oli Are Vallavolikogul kohustus põhjendada kaebajate õiguste piisava kaitse võimaldamiseks nõusoleku mitteandmist ulatuses, mis lubaks nõusoleku mitteandmise põhjuseid hinnata. Kaebajate väidetel ei tulene Are valla üldplaneeringust mitte mingeid piiranguid kaevandmise loa andmiseks. Antud väidet vastustaja vaidlustanud ei ole. Sama seisukoht on toodud ka kaevatavas otsuses: vaidlustatud otsuses on selgitatud Are vallas kaevanduste rajamise võimalikkust arvestades üldplaneeringu selgitusi ning jõutud järeldusele, et valla üldplaneeringu alusel on võimalik uusi kaevandusi vallas kasutusele võtta (tl 70 pöördel teine lõige esimene ja teine lause). Kuna nimetatud asjaolu üle puudub asjas vaidlus, ei anna kohus hinnanguid menetluses esitatud väidetele seoses üldplaneeringu piirangutega/keeldudega kaevandmise loa andmisel. Are Vallavolikogu on 19.02.2010 otsusega nr 9 on võtnud teadmiseks E. A´i poolt esitatud uuringu loa taotluse materjalid ja otsuste eelnõud. Vallavolikogu otsuses on selgitatud, et 7 3-12-873 maatükil maavara tuvastamise korral, toimub selle võimaliku kaevandmise otsustamine kaalutlusõiguse alusel (tl 26). Eesti Maavarade Komisjon on 23.03.2012 protokollilise otsusega nõustunud E. A´ile geoloogilise uuringuks loa andmisega ning on kooskõlastanud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja korraldused E. A´ile geoloogilise uuringu läbiviimiseks loa andmiseks ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmiseks (tl 27, 28-29. 30). Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 14.05.2010 korraldusega nr PV 1-15/70 anti E. A´ile geoloogilise uuringu luba maapõueseaduse § 14 lg 4 alusel (tl 30, 31). Maapõue seadus § 14 lg 4 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust loa taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse eelnõu kohta. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult.

§ 14

lg 2, lg 4 on kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti vaheline õiguslik vahekord uuringuloa taotluse menetluses haldusesisene. Samas on kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest uuringuloa andmise üle otsustajale siduv (MaaPS § 20 lg 1 p 9). Kuid arvestades seda, et nimetatud seaduse § 25 lg 1 kohaselt tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamise loa alusel, ei saanud kaebajal taotluse menetlemise ajal ja/või uuringute läbiviimise käigus olla veendumust, et taotluse menetlemisel ei tuvastata kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid (MaaPS § 34). Seega ei saanud kaebajal Are Vallavolikogu on 19.02.2010 otsuse nr 9 alusel tekkida õigustatud ootust positiivse otsuse saamiseks maavara kaevandamiseks. Volikogu vaidlustatud otsuses märgitud faktilise asjaolude üle menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ka selle üle, et kaevatava otsuse sisu hindamisel tuleb arvestada kaevatava otsuse juurde koostatud seletuskirja (tl 15-16, 69). Kaevatava otsuse kohaselt kasutab vald talle antud kaalutlusõigust ning otsuses toodud selgituste kohaselt on valla hinnangul käesoleval juhul määravaks kohalike elanike seisukoht, mis ei toeta kaevanduse rajamist. Otsust on põhjendatud ka piirkonna olemasoleva keskkonna säilitamise vajadusega ning piirkonna arendamise põhimõtetega lähtudes üldplaneeringu p 2.1.3, 2.6.

1. Otsuses on käsitletud kohalike teede olemasolevat olukorda ja liikluskoormust. Otsustuse kohaselt on Pärnumaal piisavalt kruusa ja täiteliivaga tegelevaid karjääre ning jõutud järeldusele, kohaliku tähtsusega kruusamaardlas kaevanduse rajamine ei oma sellist majanduslikku tähtsust, mis kaaluks üles kohaliku kogukonna soovi säilitada ja hoida väljakujunenud elukeskkonda (tl 70 pöördel). Otsuse eelnõu juurde on koosatud seletuskiri otsuse eesmärgi, juriidilise aluse, eelnõu sisu kohta ning tehtud ettepanek mitte nõustuda kaevanduse rajamisega Eavere külla (tl 69). Seletuskirjas on märgitud, et otsuse eelnõu koostamise aluseks on kohaliku kogukonna seisukoht ning Are valla üldplaneering. Elanike vastuseisu osas on väljatoodud järgmised asjaolud: kohalikul maanteel puudub vastupanuvõime suurenevale liikluskoormusele; kaevandamine kahjustaks eelkõige prk R´i elukeskkonda, kes on elanud kaevanduse läheduses ja pidanud aastakümneid kannatama endise kaevanduse mõjusid; transpordist ja kaevandamisest tingitud müra ja tolmu saaste tõttu langeks piirkonna elukeskkonna kvaliteet, mis võib endaga kaasa tuua antud piirkonna tühjenemise. Samuti on eelnõus ära toodud kaevandamise võimalikud mahud ning leitud, et tegemist on väikese kaevandamismahuga karjääriga, mis ei too kaasa olulist avalikku huvi kaevandmiseks kohalikul või riigi tasemel ehitustööde tarbeks, mistõttu on arvamuse andmisel oluline arvestada eelkõige sotsiaalmajanduslike mõjudega, kui majanduslike näitajatega. Otsuse motiivide kohaselt ei kaalu kaevanduse rajamisest saadav majanduslik kasu üles kaevanduse rajamise mõju ümbritsevale elukeskkonnale. 8 3-12-873 Vaidlustatud otsuses ega selle eelnõus pole kaalutud, kuidas nõusoleku mitteandmine võib mõjutada kaebajate järgnevat tegevust ega hinnatud kaevandmisloa taotleja ettepanekuid/pakutud meetmeid kaevandamisega kaasnevate mõjutuste vähendamiseks. Otsuses ei oleks pidanud üksikasjalikult esile tooma millises osas ja millises ulatuses täpselt nõusoleku andmisest keeldumine kaebajate huve mõjutavad, kuid otsuses tulnuks põhjendada, millistel põhjustel kaaluvad Eavere küla elanike huvi ja avalik huvi üles kolmandate isikute huvi kaevandmiseks ning mistõttu ei ole taotleja poolt pakutavad meetmed kaevandamise negatiivse mõju vähendamiseks sobivad/ebapiisavad. Vaidlustatud otsuses ja selle eelnõus sellised põhjendused puuduvad. Are Vallavolikogu otsuse nr 15 kohaselt on vallavolikogu kaevandamisloa mitteandmisel arvestanud kohalike inimeste poolt esitatud seisukohtadega. Kuna otsuse kohaselt on nimetatud seisukohad esitatud otsuses nimetatud avalikel koosolekutel, tuleb otsuse sisu hindamisel arvesse võtta ka koosolekutel esitatud seisukohti ja arutelusid. Haldusasja toimikus olevate andmete kohaselt otsustas vallavalitsus oma 10.01.2012 otsusega nr 1 korraldada OÜ Tambira taotluses maavara kaevandmiseks arvamuse andmiseks avalik arutelu 24.01.2012 (tl 45 pöördel). 24.01.2012 toimus Are kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse avalik arutelu, kus viibisid kohal valla esindajad ja asjast huvitatud isikud. OÜ Tambira esindaja andis ülevaate oma tegevusest. Kohapeal tutvustati kaevandamisloa taotlust ning menetluses koostatud dokumente. Koosolekul arutati kaevandamisega tekkivat müra, tolmu probleemi kaevanduses ja kohalikul teel ning selle vähendamise võimalust; kohaliku tee olukorda ja selle korrashoidu ning võimalikku liikluse ümberkorraldamist, väljaveetava kruusa kasutamist; kaevandamise ajavahemikku nädalapäevadel ja aastaaegadel. Koosolekul viibijad nõustusid ettepanekuga, mitte anda nõusolekut kaevandamiseks. Samas otsustati asjaolude täpsustamiseks kokku kutsuda veel üks avalik koosolek antud küsimuses (tl 46-47). 09.02.2012 toimus avalik koosolek Eavere külas planeeritava karjääri osas. Kohal viibisid OÜ Tambira esindajad. Protokolli kohaselt oli arutelu peamiseks teemaks geolooline uuring maatükil, samuti käsitleti kaevandamise põhimõtteid; põhjavee kadumise võimalikkust kaevudest; drenaaži kollektori asukoha probleemi. Samuti toimus arutelu seoses OÜ Tambira tegutsemisega Soomra karjääris, käsitleti kruusa väljaveo võimalikkust talvel, valla teede olukorda. Esile toodi, et kohalikul omavalitsusel on võimalik karjäärist kruusa hankida ning teede seisukorda parandada. Lepiti kokku järgmise arutelu toimumise aeg (tl 48). 27.02.2012 toimus avalik koosolek Are kruusakarjääri kaevandamisloa taotluses (tl 49-50). Kohal viibis OÜ Tambira esindaja. Geoloogilise uuringu osas anti ülevaate uuringu koostamisest ja vastati küsimustele. Nimetatud protokolli kohaselt oli üheks koosoleku eesmärgiks kaevandamisega seotud asjaolude väljaselgitamine ja inimeste ärakuulamine kaevanduse osas (S. T tl 49). Arutelu toimus maaparanduse ja veetaseme võimaliku muutuse osas seoses kaevandamistöödega, täpsustati kaevetööde tegemise erinevaid võimalusi ning täitepinnase ladustamisega seonduvat. Toimus arutelu kruusa väljaveo ajavahemiku ja teede olukorra üle ning olukorrast teistes karjäärides, kaevandusala asukoha osas (tl 49 pöördel). Selgitati, millise kandevõimega on kruusa väljavedamisel kasutatavad veokid (tl 50). Koosoleku tulemusel ei toetanud keegi koosolekul viibinutest kaevanduse rajamiseks nõusoleku andmist. Protokollis on selgitatud, et järgmine volikogu koosolek antud küsimuses toimub 16.03 ning tegemist on avaliku koosolekuga. 16.03.2012 Are Vallavolikogu otsuse nr 3 p 2 arutati arvamuse andmist kaevandamise loa taotluses. Arutelul leiti, kuna OÜ Tambira poolt on 15.03.2012 esitatud selgitus ja esile toodud täiendavad asjaolud, on põhjendatud arutelu edasilükkamine kuu aega ja osaühingule tähtaja andmine tõendite esitamiseks ning seejärel asja uuesti arutamine (tl 59, 59 pöördel-60). 20.03.2012 vallavalitsuse istungi protokolli kohaselt esitasid Eavere küla elanikud vallale järjekordse pöördumise asjas menetluse lõpetamiseks. Arutelu tulemusel tehti volikogule ettepanek lõpetada kaevandamisloa taotluses menetlus (tl 65). 22.03.2012 tegi vallavalitsus 9 3-12-873 OÜ-le Tambira ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (tl 66). Are Vallavolikogu 29.03.2012 istungi protokolli kohaselt osaühing nõutud tõendeid ei esitanud. Volikogu liikmed otsustasid ühehäälselt mitte nõustuda kaevandamise loa andmisega (tl 68). Koosolekute protokollide ja seletuskirja kohaselt on valla esindajad andnud arvamused, mille kohaselt olemasolev tee ei kannata kruusaväljaveoga kaasnevat suurenevat liikluskoormust (L. L tl 50, 69 pöördel) ning oluliseks takistuseks loeti kokkuleppe mitte saavutamine karjääri rajamisest huvitatud isikute ning karjääri läheduses asuva elamu ja kinnistu omanikuga (tl 68). Külaelanike poolt koosolekul avaldatud seisukohtade kohaselt ei toeta külaelanikud kaevanduse rajamist (I. A tl 49, S. R tl 50). Elanike hinnangul langevad kinnisvara hinnad kaevandamise ajal; probleemiks on müra ja tolm, kuna karjäär ja väljaveoks kasutatava tee ääres asuvad elamud; tee laguneb Rete veoste vedamise tagajärjel; vesi kaob kaevudest; karjääri vahetus läheduses asuv elamu praguneb; kollektor lõhutakse (J. L tl 46, L. J tl 46 pöördel, R R tl 47; A. V tl 50, R R tl 48). Koosolekute hääletamisetulemuste kohaselt ei toeta keegi kaevanduse rajamist (tl 47, 50). OÜ Tambira esindaja on osalenud kõikidel koosolekutel ning andud omapoolsed selgitused ja võimalikud lahendused tõstatud probleemide võimalikuks lahendamiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole korrektne kaebaja väide selle kohta, et kaevandmisloale ei antud nõusolekut seetõttu, et mõningatele külaelanikele ei meeldi karjääri rajamine subjektiivsest seisukohast ning külaelanike poolt on vastasseis karjääri rajamisele argumenteerimata. Arvestades protokollis kajastatud arutelu, oli külaelanike poolt esile tõstetud peamisteks vastuargumentideks kaevandamisega kaasnev müra, tolm, tee halvenev olukord. Nimetatud mõjusid ei saa lugeda isikute subjektiivseteks, argumenteerimata hinnanguteks. On üldteada, et igasuguste mäetöödega kaasneb mõju keskkonnale. Asjaolu, et kruusa ja liiva kaevandamisel saab eeldada tolmu, heitgaaside ja müra teket ka antud juhul, kinnitab Are kruusakarjääri mäeeraldise maa vara kaevandamise taotluse seletuskiri (tl 36). Avalikel koosolekutel ja volikogu 29.03.2012 istungil toimus hääletamine kaevandamisloale antava arvamuse sisu osas. 24.01.2012 toimunud koosolekust võttis lisaks koosoleku juhatajale ja protokollijale osa 30 inimest, 27.02.2012 koosolekul oli 26 osalejat, volikogu istungist võttis osa 8 volikogu liiget. Nimetatud koosolekutel ei toetanud keegi kaevandamisloale nõusoleku andmist (tl 47 pöördel, 50 pöördel 51, 68). Seega on meelevaldne kaebaja väide selle kohta, et vastustaja on tuginenud üksnes perekond R´i (ja veel mõningate isikute) kategoorilisele keeldumisele karjääri rajamisele (tl 16). Kaebaja on kaebuse täienduses viidanud ka võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rikkumisele tulenevalt asjaolust, et kaebaja hinnangul on vastustaja asunud toetama R Ri positsioone, mis väljendub selles, et OÜ Tambira poolt välja pakutud meetmete analüüsimisi või rakendamist ei ole kaalutud. Kaebuses on esile toonud valla suutmatuse leida materiaalset ressurssi Eavere teede korrashoiuks (tl 156). Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaevandamisloa andmisega mittenõustumise põhjuseks oli üksnes R R´i subjektiivne vastuseis naabri tegevusele. Seega ei saa antud juhul rääkida valla poolt ühe perekonna eelistamisest teisele. Kaevatavas otsuses on märgitud, et liikluskoormus kohalikel teedel on minimaalne ning seletuskirjas toodud põhjenduste kohaselt on kohalikul maanteel halb vastupanuvõime suurenevale liikluskoormusele. Ka avalike koosolekute protokollide kohaselt oli probleemiks tee olukorra muutus seoses kaevandamisega kaasneva liikluskoormuse suurenemisega, millest ei saa järeldada, et vald ei ole võimeline käesoleval ajal tagama Eavere teede korrashoidu. Eelnevast nähtub, et Are Vallavolikogu viis kaevandamisloa taotluse menetluses arvamuse kujundamiseks läbi avaliku menetluse, mille käigus selgusid kaevandamisel tekkivad probleemid ja kõik asjast huvitatud isikud said esitada oma seisukohad taotluse osas ning arutelu tulemusel selgus, et keegi koosolekutel osalenutest ei toeta kaevandmist. OÜ Tambira esitas Are Vallavolikogule täiendavad selgitused seoses kaevandamisloa taotlusega, kus toob 10 3-12-873 esile koosolekutel üleskerkinud probleemid ning asjaolu, et kaebaja ettepanekuid ei aktsepteeritud (tl 53). Seega olid kaevandamise loa menetlus, kaevandamise loa osas arvamuse andmiseks üleskerkinud probleemid ja avalike arutelude tulemus OÜ-le Tambira teada. Samuti oli osaühingule teada, et tema ettepanekuid probleemide lahendamiseks ei aktsepteeritud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et avalike arutelude käigus, osaühingu poolt 15.03.2012 esitatud selgituste juurde, volikogu poolt 16.03.2012 otsusega nr 3 antud tähtaja jooksul ja kohtumenetluses ei ole kaebajad esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, ets arutelude käigus käsitletud probleemide lahendamiseks on kaebajal olemas vajalikud (eel)kokkulepped ja võimekus avalikel koosolekutel ning kaebuses kirjeldatud meetmete kasutamiseks ega selle kohta, et kaebaja poolt kirjeldatud meetmed on tõhusad menetluses kerkinud probleemide lahendamiseks. Kaebajad ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid ja arvutusi selle kohta, et vaidlusaluse maavara kaevandamise maht on väike (tl 69 pöördel). Kaebaja võtab õigeks, et kaevandamise maht ei ole riiklikus plaanis väga suur, kuid kaebaja väidetel on suur tõenäosus, et neil õnnestub teha VIA Baltica ehituses soodne pakkumine. Pärnu maavanema
2. oktoober 2012 korraldusega nr 529 on kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (http://parnu.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=843bdb1b-48f5-462e-88e8e93be341a63e&groupId=908048). Seega on korraldusega määratud Via Baltica teemaplaneeringu konkreetne eesmärk, maanteeklass, trassikoridori asukoht ning reserveeritud selleks vajalik maa. Nimetatud teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina maantee tee-ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala tee rajamiseks. Kuna VIA Baltica trassi osas ei ole veel teeprojekti koostamiseni jõutud, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal võimalik teada millal ja millises mahus ning kuidas toimub VIA Baltica trassi osas ehitustööde teostamiseks vajalike hangete korraldamine, pakkumiste tegemine ja tööde teostamine ning seetõttu ole kaebaja seisukoht selle kohta, et neil õnnestub suure tõenäosusega teha VIA Baltica ehituses soodne pakkumine, põhjendatud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et kaevandamisest saadav majanduslik kasu on oluline ega selle kohta, et kaebajal on võimalik kaevandada sellistes mahtudes, mis on vajalik kohalikul või riigi tasemel ehitustööde tarbeks. Lähtudes eeltoodust olid asjas läbiviidud menetluses selgunud asjaolud/põhjendused kaebajatele teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja kohtu poole pöördumist ning olid kohtu hinnangul piisavad selleks, et võimaldada kaebajatel oma õigusi kaitsta. Seetõttu puudub alus tunnistada õigusvastaseks Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr
3. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt
4. novembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-152-07 ja
6. juuni
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Käesolev kaevandamisloa taotluse menetluses arvamuse andmine ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohtu arvates ei ole vaidlusalune asi 11 3-12-873 ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et teised kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud ei oleks ilmselgelt olnud suutelised halduskohtus vaidlustatud haldusmenetluse toimingu tegemise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Seetõttu ei kuulu vastustaja taotlus asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik kohtunik 12