3-13-1245/17

3-13-1245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-13-1245 Haldusasi R. L kaebus, milles kaebaja taotleb: - Tühistada OÜ Pärnu Haldusteenused 18.04.2013 viivistasu otsus nr
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2013 Menetlusosalised Kaebaja R. L – kaebaja esindaja advokaat Anu Talu. Vastustaja OÜ Pärnu Haldusteenused Arvamuse andja Pärnu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R. L kaebus haldusasjas nr 3-
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. oktoobril
6. ASJAOLUD 18.04.2013 OÜ Pärnu Haldusteenused viivistasu otsusega nr 0017003051 määrati sõiduauto BMW reg nr 807 BAP Pärnus Hommiku tänava tasulisel parkimisalal parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest viivistasu 30 eurot (tl 11). 1 3-13-1245 03.05.2013 esitas R. L viivistasu otsusele nr 0017003051 vaide Pärnu Linnavalitsusele (tl 12-13). 09.05.2013 Pärnu Linnavalitsuse otsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 15). 07.06.2013 esitas R. L viivistasuotsusele kaebuse kohtule (tl 5-9). 04.07.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati arvamuse andmiseks Pärnu Linnavalitsus (tl 22-23). 12.07.2013 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse kaebuses (tl 26-27). 22.07.2013 esitas OÜ Pärnu Haldusteenused seisukoha kaebuses (tl 34). 12.09.2013 määrusega lahendas kohus kaebaja taotlused (tl 37-39). 13.09.2013 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 40-41). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt on Pärnu Linnavalitsus vaiet läbivaadates rikkunud uurimisprintsiipi, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kaebaja esitas vaide juurde tõendina videosalvestised, mis tõendavad, et sõiduk parkis Hommiku tänavale 18.04.2012 kell 15.35 ning kell 16.12 ei olnud saabunud kohustust tasuda parkimistasu. Kaebaja soovis vaidemenetluses tunnistaja ülekuulamist, kes oleks kinnitanud kaebaja poolt parkimise algusaja fikseerimist 15.
7. Nimetatud tõendid kinnitavad, et viivistasu otsuse aluseks olevad asjaolud ei olnud otsuse koostamise ajaks saabunud ning viivistasu otsus ei ole õiguspärane. Kaebaja paigutas parkimisõigust tõendava parkimiskella mootrosõiduki armatuurile nii, et väljaspoolt oli tuvastatav parkimisaja algus. Seda tõendavad ka vastustaja poolt tehtud fotod. Kaebaja andis parkimiskellaga teada parkimisaja algusest 15.35 ning oli teadlik, et antud piirkonnas tekib parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel. Seega puudus kaebajal parkimistasu maksmise kohustus 16.12 ajal. Vastustaja kaebust ei tunnista. Viivistasu otsus on koostatud põhjusel, et kaebaja parkis oma sõiduki tasulisel parkimisalal selle eest tasu maksmata. Viivistasu otsuse koostamisel arvestatakse kohapeal kontrollitavaid asjaolusid. Vastustaja töötaja kontrollib mobiilse parkimise, perioodipileti, parkimispileti olemasolu või fikseerib parkimiskella näidu. Käesoleval juhul olid parkimiskella seierid asetatud selliselt, et kontrollija tuvastas parkimisaja alguseks 14.
8. Teisi tasumise meetodeid kasutatud ei olnud. Seega on viivistasu otsus tehtud õigesti. Arvamuse andja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud. Viivistasu otsus on seaduslik ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk oli 18.04.2013 kella 16.12 ajal pargitud tasulise parkimise alal ning parkimise eest parkimistasu ei olnud makstud. Asjas ei ole vaidlust ka 2 3-13-1245 selle üle, et sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell, mille seierite paigutus on fikseeritud fotodega. Viivistasu otsus vastab vorminõuetele ning selle koostamisel on järgitud menetluskorda.Viivistasu otsus tehakse ka juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või paigaldatud. Isik, kes soovib kasutada Pärnu linnas lubatud ulatuses tasuta parkimise õigust, peab arusaadavalt märkima parkimise algusaja ja selle nähtavaks tegema. Kaebaja poolt kasutatud parkimiskell oli kahe seieriga ning seetõttu tuli kellaaeg fikseerida analoogkella töötamise põhimõtteid järgides. Sellisel juhul on oluline mõlema seieri asukoht ning kellaaeg tehakse kindlaks arvestades mõlema seieri paigutust kellal. Antud juhul ei ole fotodel kajastatud parkimiskella seierite asetusest võimalik järeldada, et sõiduki juht soovis parkimisaja alguseks märkida 15.35, pigem viitab seierite asend parkimise algusajale 14.
9. Arvamuse andaja ei nõustu kaebaja väidetega uurimisprintsiibi rikkumise kohta vaide läbivaatamisel. Viivistasu otsuse õiguspärasuse hindamisel ja parkimise algusaja tuvastamisel ei oma tähendust tunnistajate ja videosalvestiste olemasolu, sest tasuta parkimise õigus tekib parkimise algusaja fikseerimisest. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja selgituste kohaselt on Pärnu Linnavalitsus vaiet läbivaadates rikkunud uurimisprintsiipi. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3 lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse tegevust vaide läbivaatamisel ega vaideotsust, mistõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste poolt seoses vaide läbivaatamisega esitatud väidetele. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kaebaja paigutas parkimiskella sõiduki armatuurlauale ega selle üle, et parkimiskella asukohast ja parkimiskella seierite asendist on vastustaja poolt tehtud fotod. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk oli 18.04.2013 kella 16.12 ajal pargitud Pärnu linna tasulise parkimise alal ning parkimise eest parkimistasu ei olnud tasutud. Vaidlus on selles, kas parkimiskella abil märgitud parkimise algusaeg oli üheselt arusaadav. Vastustaja leiab, et parkimise algusaeg oli näidatud üheselt mittemõistetavalt, mistõttu viivistasu määramine oli põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et parkimise algusaeg oli arusaadavalt märgitud ning tal ei olnud kohustust parkimistasu maksta. 3 3-13-1245 Parkimise algusaja tähistamist ja parkimisnõuete rikkumise puhul viivistasu määramist reguleeritakse liiklusseadusega (LS) ning Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 16 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi „määrus“ vastavas käändes). LS § 187 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Asjas esitatud tõendite kohaselt parkis kaebaja sõiduki neljapäeval kesklinna piirkonna avalikul tasulisel parkimisalal. Määruse nr 16 § 2 lg 2, lg 7 järgi on nimetatud alal parkimine tasuline aastaringselt esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00 kuni 18.
10. Parkimistasu maksmise kohustus tekib määruse nr 16 § 8 lg 2 kohaselt 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimisekella abil teada andnud. Määruse § 12 lg 1 tulenevalt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik parkimistasu maksmata jätmise või väiksema määra järgi tasumise, tasutud parkimisaja ületamise, tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohase täitmise või tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohase paigaldamise korral viivistasu määramise otsuse vastavalt LS §-le
11. Neist sätetest tulenevalt peab isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, määrama kirjaliku teate või parkimiskella abil loetavalt ja üheselt arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Juhul, kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega ei oma parkimistasu maksmise kohustuse ja viivistasu määramise õiguse tekkimise hindamisel tähendust tunnistaja ütlused ega videosalvestused parkimise alustamise kohta, vaid mootorsõiduki juhi poolt üheselt arusaadavalt parkimise algusaja (kas kirjalikult või parkimiskella abil) teada andmine. Kaebaja väidab halduskohtule esitatud kaebuses, et parkis sõiduauto kell 15.35 ning fikseeris parkimise alguse parkimiskellaga. Parkimiskellast tehtud fotode järgi otsustades paigutas kaebaja parkimiskella osutid selliselt, et väike osuti paiknes numbrite 2 ja 3 vahepeal. Kahe nimetatud numbri vaheline ruum on kellal jaotatud viieks võrdseks vaheks ning kella väike osuti paiknes neljanda jaotuse peal number kolme suunas. Kella suur osuti oli numbri 7 peal (tl 30, 31). Õigusaktidest ei tulene isikule kohustust paigutada parkimiskella osuteid arvestades mehaanilise kella tööpõhimõtet, kuid samas tuleb arvestada, et (ka kaebaja poolt kasutatud) parkimiskell ise kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel 4 3-13-1245 lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse osutite asetusega nagu mehaaniline kell. Arvestades käesoleval juhul suure osuti asukohta (peaaegu pooltund), pidi olema eksitud väikse osuti asukoha määramisel. Võttes arvesse ebatäpsust väikese osuti paigutamisel, on fotode visuaalsel vaatlusel (parkimiskella väike osuti paikneb ligilähedal kolmele) võimalik nentida seda, et parkimist on alustatud enne kella kolme, eeldatavalt poole kolme paiku (kuna kella suur osuti oli numbri 7 peal). Kaebaja poolt nimetatud kellaaeg tekiks korrektse osutite asetusega juhul, kui parkimiskella väike osuti paikneks kolme ja nelja vahel (peaaegu nende numbrite keskel) ja suur osuti paikneks samas kohas. Käsitletud parkimiskella näidu puhul on ilmne, et parkimiskellal ei ole parkimise algusaeg fikseeritud mehaanilise kella osutite omavahelist suhet arvestades, sest selline osutite omavaheline asend pole kaebaja poolt nimetatud kellaajal tavalise kella puhul võimalik. Kuna antud juhul oli tegemist parkimiskellaga, millel oli kaks osutit, pidid osutid üheskoos näitama üheselt mõistetavalt parkimise alustamise kellaaega. Kasutades parkimiskella tuleb isikul endal märkida parkimise algusaeg võimalikult täpselt ja arusaadavalt ning vältida osutite paigutamist mitmetimõistetavalt või kasutada hoopiski parkimisaja alguse määramist kirjaliku teate abil. Seega ei olnud kaebaja märkinud parkimise algusaega üheselt mõistetavalt ning tal tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Tulenevalt eeltoodust oli viivistasu määratud põhjendatult, kuna parkimise algusaeg oli tähistatud ebaselgelt ning mitmetimõistetavalt. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised menetlusosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik 5