← Eesti

3-13-1233/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1233 Haldusasi Energy Express OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 10.04.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/773 ja 07.05.2013 vaideotsuse tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Energy Express OÜ (registrikood 12328480), volitatud esindajad vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja advokaat Häli Jürimäe; Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindajad Anu Jaanson ja Terje Kleemann Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon
  3. Rahuldada Energy Express OÜ kaebus.
  4. Tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 10.04.2013 otsus nr 1.1-5.1/13/773 ja 07.05.2013 vaideotsus.
  5. Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Energy Express OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2439,60 eurot (kaks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa eurot ja 60 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
  6. novembril
  7. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Energy Express OÜ esitas 24.10.2012 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse projektile „Energy Express OÜ põhivara soetamine“ kasvutoetuse saamiseks EASi 04.07.2012 „Kasvutoetuse programmi kord“ alusel.
  9. EASi 21.12.2012 otsusega nr 1.1-5.1712/2942 jäeti taotlus rahuldamata, kuna taotluse koondhinne oli 1,85 ning taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui koondhinne jääb alla 2,
  10. Otsuses leiti, et taotleja teenus on selge ja loogiline, meeskond pädev ning kontaktvõrgustikud ja olemasolevad kokkulepped võimaldavad äritegevusega jätkamist. Samas sõltub taotleja tegevus koostööst ühe konkreetse partneriga, kes tagab valdava osa taotleja käibest. Sellega kaasneb suur kliendirisk, kuna taotleja 1

(9)käive sõltub üksnes teise ettevõtte motivatsioonist ja esitatud dokumentidest ei ole arusaadav, milline on selle ettevõtte majanduslik huvi jätkata koostööd üksnes taotlejaga. EASi 12.03.2013 vaideotsusega rahuldati Energy Express OÜ vaie, tunnistati 21.12.2012 otsus kehtetuks ja algatati uus menetlus taotluse läbivaatamiseks. Vaideotsuses leiti, et otsuse koostamisel ei ole arvestatud taotleja 11.12.2012 esitatud lisainformatsiooniga. Samuti ei kaalutud taotluse osalist või tingimuslikku rahuldamist, mis on taotlejaga kooskõlastatud.
  1. EASi 10.04.2013 otsusega nr 1.1-5.1/13/773 jäeti OÜ Energy Express taotlus rahuldamata, sest taotluse koondhinne oli 1,
  2. Otsuses leiti uuesti, et taotleja tegevus sõltub suuresti koostööst ühe ettevõttega, kelle motivatsioon taotlejaga koostöö tegemiseks on ebaselge. Taotleja on esitanud 5 teise kliendi andmed, kuid kolme kuu jooksul ei ole taotlejale laekunud neilt klientidelt ühtegi ülekannet. Seega ei ole tõestatud äriplaani jätkusuutlikkus. Konkurentsianalüüs on ebapiisav. I.P. on igapäevatöös seotud teise ettevõttega, kus ta on ainuosanik ja juhatuse liige. Kuna I.P. jätkab tööd teises ettevõttes, puudub selge ettekujutus tööaja jagamise osas erinevate töökohustuste vahel. Puuduvad andmed ettevõtte võtmeisikute töökogemuse, kompetentsuse ja oskuste osas. Turunduse ja teenusearenduse plaanid sisuliselt puuduvad. Turunduseelarves on ette nähtud üksnes visiitkaartide tellimine ning transport. Kulude struktuur ei vasta planeeritule ja tegevuskava on üldsõnaline. Projekti kulude seotus projekti eesmärkidega ei ole põhjendatud, kuna analüüsimata on alternatiivsed ja kulusäästlikumad võimalused ning dokumentidest ei avaldu, kuidas aitab kaubiku soetamine kaasa eksportkäibele Taanis ja Iirimaal. Seega ei saavutata planeeritud projektitegevusega projekti eesmärke. EASi 07.05.2013 vaideotsusega jäeti taotleja vaie rahuldamata.
  3. Energy Express OÜ esitas 06.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 10.04.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/773 ja 07.05.2013 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja põhjendused:
  4. Vaidlustatud otsus on kaalutlusotsus ning seega on vastustajal kõrgendatud kohustus kaaluda ja motiveerida perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusele (STS) tuginedes taotluste rahuldamata jätmise otsuseid.
  5. Vaidlustatud otsusest ei selgu arvutuskäik, selle kujunemine ja põhjendused. Vastustaja pidi iga kriteeriumi juures märkima, kuidas mõjutasid taotlejale etteheidetud asjaolud hinde kujunemist. Vaideotsuses viidatud hindamisaruanne ei ole käsitletav koondhinde lõplikku kujunemist kajastava ja põhjendava dokumendina, kuna see ei ole vastustaja juhatusele kui haldusakti andjale siduv. Kuna kaebaja taotluse lahendamisel on määravaks koondhinne, on selle arusaadavus ja järgitavus oluline. Hindamisaruanne ei ole vaidlustatud haldusakti osa ega ka kättesaadav dokument ning see tehti kaebajale kättesaadavaks alles kohtumenetluse käigus.
  6. Otsuses on välja toodud erinevad kaebaja taotluse puudused. Otsusest ei nähtu, millise hindamiskriteeriumi alla iga puudus kuulub ning kuidas see on mõjutanud hinde kujunemist.
  7. Võrreldes vastustaja 21.12.2012 otsusega, mis vaidemenetluses tühistati, on kaebaja puuduste arv vaidlustatud otsuses mitmekordistunud. Kaebajale ei ole arusaadav, miks on varasemate kriteeriumite hindepunkte alandatud. Kui hinded oleks jäetud alandamata ja oleks arvestatud tõstetud hindeid, tulnuks kaebaja taotlus rahuldada. Samuti on esmasel hindamisel lähtutud valdkonnajuhi hindest ja konsultandi positiivsed hinded jäeti tähelepanuta. Uue, vaidlustatud otsuse korral on olnud määravaks konsultandi hinne. Lisaks ei küsitud uues haldusmenetluses kaebajalt kordagi täiendavat teavet. Varasemas, 12.03.2013 vaideotsuses eitas vastustaja kaebajale 10.04.2013 otsuses ette heidetud puudusi. Hiljem neid puudusi tuvastades jättis vastustaja aga uurimispõhimõtte järgimata ega taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Asjaolud, et toetuse taotlemise kohta on koostatud abimaterjalid ja kaebajat nõustas vastustaja konsultant, ei vähenda uurimisprintsiibi rakendamise kohustust. 2
(9)
  1. Ilmselgelt on rikutud ka kaebaja taotluse menetlemise tähtaega.
  2. Kaebaja vaidleb vastu hindamisaruandes ärimudeli planeerimise, tegevuskava ja tegevuskulude, konkurentsivõime, turundustegevusejuhtkonna valdkondliku kompetentsuse, personali leidmise võimaluste finantsprognooside, finantsvahendite kaasamise ja valdkondliku lisandväärtuse hindepunktidele. Ärimudeli planeerimise eest anti kaebajale põhjendamatult 2 punkti, kuna kaebajal on koduturul asuvate klientidega teenuselepingud ja ka maksvad kliendid. Tegevuskava osas sai kaebaja põhjendamatult 0 punkti. Kaebaja on täitnud valdava osa äriplaani tegevuskavas püstitatud eesmärkidest, loonud töökohad, ületanud prognoositud käibe, sõlminud koostöölepingud. Kaebaja ei ole soetanud projektis näidatud põhivara, kuna EAS viivitas põhjendamatult esimese taotluse menetlemisega. Toote/teenuse konkurentsivõime osas anti kaebajale põhjendamatult 0 punkti. Kaebaja on Eesti ja Läti turul ainus omalaadne mikroettevõte. Tegemist on väga spetsiifilise teenusega ning kaebaja ei võistle suurettevõtetest generaatorite tootjatega. Kaebaja hinnad on odavamad kui suurtootjatel. Turg ei ole küllastunud. Kaebajale anti turundustegevuse eest põhjendamatult 0 punkti. Äriühingu seaduslik esindaja valis ainuõige turunduskanali (isiklikud otsekontaktid) ning leidis lisaks olemasolevatele ka uusi kliente, mida kinnitab müügikäive. Kaebajale anti põhjendamatult 0 punkti juhtkonna valdkondliku kompetentsuse eest. Kaebaja juhatuse liige omab varasemalt 2,5 aastat töökogemust tuulegeneraatorite hooldusega tegelevas ettevõttes. Töökogemus nähtub esitatud CV-st. Palgatud töötajad omavad antud valdkonnas kuni 10 aasta pikkust töökogemust. Varasemalt ei soovinud EASi konsultant vaatamata kaebaja juhatuse liikme pakkumisele tööliste CV-sid, vaid ainult töölepinguid. EAS hindas enne 12.03.2013 vaideotsust seda kriteeriumi maksimaalse hindega 4, kuid nüüd sai kaebaja selles osas 0 punkti. Kaebaja finantsprognoosid on realistlikud.
  3. a ületati prognoositud käivet ning sõlmitud lepingud tagavad ka
  4. a käivete täitumise. Seega anti kaebajale finantsprognoosi kriteeriumi osas põhjendamatult 0 punkti. Finantsvahendite kaasamise kriteeriumi täitmist kaebaja puhul ei hinnatud ning valdkondliku lisandväärtuse kriteeriumi täitmise eest anti kaebajale põhjendamatult 0 punkti. OÜ Energy Express tegevusalaks märgiti valdkondliku lisandväärtuse arvestamisel EASi hindajate poolt ebaõigesti Exceli tabelis rida C62, kuigi see oli C
  6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:
  7. Vastustaja nõustub, et tegemist on kaalutlusotsusega ning menetlusele kohaldub haldusmenetluse seadus (HMS). Küll aga ei ole tegemist STS raames antava toetusega, vaid kasvutoetust antakse siseriiklikest vahenditest. Vaidlustatud otsus on antud pädeva organi poolt, see vastab vormi- ja sisunõuetele, s.h on täidetud põhjendamiskohustust.
  8. Vastustaja palus kaebajalt 01.04.2013 täiendavat teavet, millele kaebaja vastas 03.04.
  9. Seega on vastustaja järginud uurimispõhimõtet. Vaide rahuldamisel ja taotluse uuel läbivaatamisel määratakse uus menetleja, et tagada võimalikult suur erapooletus ja sõltumatus. Uue haldusmenetluse eesmärk ei ole viia taotlus sellise kvaliteedini, mis tagaks taotluse rahuldamise.
  10. Vastustaja möönab, et kaebajal ei ole võimaldatud esitada enne otsuse tegemist oma vastuväiteid. Kaebaja kuulati ära juba vaidemenetluses. Sõltumata ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole aga käesolevas asjas võimalik teha teistsugust otsust.
  11. Vaidlustatud otsusest tuleb välja, millised on taotluse puudused. Haldusaktis ei pea olema hinde kujunemine välja toodud hindamiskriteeriumite kaupa, vaid üksnes konkreetsed asjaolud, mis mõjutasid hindamist. Isegi kui esineks põhjendamispuudus, oleks väga tõenäoline, et ka järjekordsel hindamisel oleks hindamistulemus liialt madal.
  12. Vaidlustatud otsuses viidatigi rohkematele puudustele kui 21.12.2012 otsuses, kuna varasem otsus tühistati puuduliku motiveerimise tõttu. Seetõttu oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetlus põhjalikum. Vastustaja ei olnud vaidlustatud otsuse tegemisel seotud varasemate haldusaktide, sh vaideotsusega, vaid tegemist oli uue menetlusega. Esimese otsuse vähene motiveerimine ei kinnita seda, et taotluses ei olnud teisi puudusi.
  13. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 20 tööpäeva, mitte 20 päeva. Arvestades menetluse peatumist täiendavate asjaolude päringu täitmise ajal, võeti otsus vastu 16 tööpäeva jooksul. 3
(9)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja on taotlenud toetust vastustaja kinnitatud kasvutoetuse programmi raames (kinnitatud 02.07.2012). Programmi punktis 10 on sätestatud nõuded taotlejale ning punktis 12 nõuded taotlusele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja vastab taotlejale esitatavatele nõuetele ning taotlus taotlusele esitatavatele nõuetele, sama on kinnitatud ka vaidlustatud haldusaktis. Programmi p 17.2 kohaselt kuuluvad rahuldamisele need nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,
  2. Taotlusi hinnatakse üldises hindamiskriteeriumis ja need on välja toodud programmi korra lisas
  3. Programmi p 17.3 järgi hinnatakse taotlust skaalal 0-
  4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub programmi hindamiskriteeriumi kaalutud keskmistest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,
  5. Programmi lisas 1 „Kasvutoetuse taotluse hindamismudel“ on sätestatud kriteeriumitena: - Ärimudeli planeerimise ning ettevalmistuse tase, hinnang taotleja eelnenud tegevustele ja hetkeseisule. - Taotleja tegevuskava seos eesmärkidega, tegevuste asjakohasus, realistlikkus, projekti tegevuskulude eelarve põhjendatus, tegevuskulude vastavus turuhindadele. - Toote/teenuse valmidus sihtturul - Toote/teenuse konkurentsivõime - Turundustegevused - Juhtkonna ja võtmeisikute juhtimisalane kompetents - Juhtkonna ja võtmeisikute valdkondlik kompetents - Valdkondliku kompetentsi ja sama valdkonna varasema töökogemusega personali leidmise võimalused (hinnatakse kui töötajaid ei ole) - Finantsprognoosid on kooskõlas tegevuskavaga - Täiendavate finantsvahendite kaasamise võimalus (hinnatakse juhul kui ärimudel näeb ette täiendavate finantsvahendite kaasamist investorilt, finantseerimisasutustest jne) - Sisenemine eksportturgudele - Keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomine - Valdkondlik lisandväärtus 10% 10% 10% 8% 8% 10% 7% 7% 10% 5% 5% 5% 5% Programmi p 18.5 kohaselt tuuakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses välja rahuldamata jätmise põhjused.
  6. Vaidlustatud otsuses on jõutud järeldusele, et kaebaja taotluse koondhinne on 1,36 ning seega tuleb taotlus jätta programmi korra p 17.3 alusel rahuldamata. Otsusest ei selgu arvutuskäik, milliseid kriteeriumeid on hinnatud ja millised hindepunktid on kaebaja taotlus iga kriteeriumi osas saanud.
  7. Pooled on ühel meelel, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kohus nõustub selle hinnanguga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kasvutoetuse andmisel on vastustajal ulatuslik õigus hindamaks, kas ja millisel määral on iga kasvutoetuse saamist mõjutav hindamiskriteerium täidetud. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Juhul kui selliseid kaalutlusi haldusakti põhjendustest ei nähtu, on tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega. Riigikohtu praktika koha4
(9)selt ei ole põhjendamiskohustuse rikkumine reeglina kohtumenetluses kõrvaldatav ning kohus ei või asuda haldusakti vastustaja asemel kohtumenetluses põhjendama.
  1. Vastustaja on leidnud, et haldusaktis ei pea olema hinde kujunemine välja toodud hindamiskriteeriumite kaupa, vaid üksnes konkreetsed asjaolud, mis mõjutasid hindamist. Kohus nimetatud seisukohaga vaidlusaluse haldusakti raames ei nõustu. Võib möönda, et kõige laiemas mõttes kaalutlusotsuste vaagimisel on nii menetlusosalise kui ka haldusorgani poolt otstarbekas käsitleda haldusakti andmisel üksnes neid asjaolusid, mis mõjutavad lõpptulemust. Sellisel juhul ei ole iga asja otsustamist mõjutava kaalutluse osakaal määratud ning haldusorgan peab siiski põhjendama, miks ta tähtsustab mõnda kaalutlust teise kaalutluse ees. Käesoleval juhul on vastustaja ise määranud ranged tingimused, millal toetus antakse – taotleja peab saama hindamiskriteeriumite kindlaks määratud osakaalude kaalutud keskmisena vähemalt 2,0 punkti. See tähendab, et kui hindamiskriteeriumite kaalutud keskmine jääb alla 2,0 hindepunkti, ei ole vastustajal kaalutlusõigust suurendada konkreetse taotluse raames mõne hindamiskriteeriumi osakaalu ja ikkagi taotlus rahuldada. Sama kehtib ka vastupidisel juhul – kui taotleja on saanud hindamiskriteeriumite kaalutud keskmisena üle 2,0 punkti, tuleb tema taotlus rahuldada. Seega ei ole vastustajal kaalutlusõigust hindamiskriteeriumite vastastike osakaalude ja taotluse rahuldamise piiri osas, mis samas ei tähenda, et tegemist ei ole kaalutlusotsusega – vastustajal on siiski kaalutlusõigus iga hindamiskriteeriumi täitmise hindamise osas. Seetõttu, kuna hindamiskriteeriumite osakaalud ja taotluse rahuldamise piir on vastustaja enda üldiste reeglite alusel täpselt määratud, peab olema haldusmenetluse osalisele jälgitav ning kohtu poolt kontrollitav, kas hindamiskriteeriumite alusel hindepunkte andes on järgitud nii kaalumisreegleid kui ka matemaatilisi reegleid (s.o kaalutud keskmise arvestamisel).
  2. Vaidlustatud haldusaktist ei ole tuvastatav, millised hindepunktid on kaebaja konkreetsete hindamiskriteeriumite eest saanud. Samuti ei ole kohtu poolt jälgitav, kas hindepunktide ja osakaalude kaalutud keskmisena saadud hindepunktid on õiged. Kohus märgib, et hindepunktide detailne väljatoomine ei ole vastustajale uudne toiming ning varem on see võimaldanud kohtumenetluses vastustaja tegevuse õiguspärasust edukalt hinnata (vt kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-465).
  3. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses nr 3-3-1-29-12 selgitanud, et erandina on haldusorganil võimalik põhjendada ja tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal, näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal vms. Vastustaja on kohtule esitanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud kriteeriumite hindamise tabeli, kus on toodud nii hindepunktid iga kriteeriumi eest kui ka nende hindamise reeglid. Samasse tabelisse on sisse kantud ka kaebaja taotlusele antud hindepunktid (tl 149-150).
  4. Vaidlustatud otsuses on esimesena välja toodud, et kaebajal on tugev seos OÜ-ga Meritreid, kelle motivatsioon jätkata koostööd on ebaselge. Hindepunktide tabelis antud kommentaari kohaselt (tl 150) on kaebaja näol sisuliselt tegemist OÜ Meritreid tütarettevõttega. Kohtule jääb ebaselgeks, millise hindamiskriteeriumi all nimetatud kaalutlust on arvestatud ning seetõttu on tegemist asjakohatu kaalutlusega. Kaebajale on antud 2 punkti kriteeriumi „Ärimudeli planeerimise ning ettevalmistuse tase, hinnang taotlejale eelnenud tegevustele ja hetkeseisule“ eest. Nimetatud kriteeriumi all hinnatakse ka maks5
(9)vate klientide olemasolu. Seega ühelt poolt kahtleb vastustaja vaidlustatud otsuses klientide olemasolus, samas on ta kaebajale andnud selle kriteeriumi eest kaks punkti. Lisaks on kaebaja saanud 4 hindepunkti kriteeriumi „Toote/teenuse valmidus sihtturul“ eest, mille iseloomustus ütleb, et on „olemas sihtturule esimene müük, maksva kliendi olemasolu põhjendatud.“ Vastustaja arutluskäigus ei ole jälgitav, kas kaebajal on seega maksvad kliendid olemas või mitte.
  1. Hindamiskriteeriumite alusel antud punktid on sisuliselt vastuolus. Ühelt poolt on antud kaebajale 2 punkti kriteeriumi „Ärimudeli planeerimise ning ettevalmistuse tase, hinnang taotlejale eelnenud tegevustele ja hetkeseisule“. Selle hindamispunkti kirjelduse alusel on ettevõtja poolt seatud eesmärkide saavutamine projektiperioodi lõpuks taotleja võimekust arvesse võttes tõenäoline. Samas on kaebaja saanud 0 punkti kriteeriumi eest „Taotleja tegevuskava seos eesmärkidega, tegevuste asjakohasus, realistlikkus, projekti tegevuskulude eelarve põhjendatus, tegevuskulude vastavus turuhindadele“, mille kirjelduse kohaselt ei ole tõenäoline, et suudetakse tegevused ellu viia tegevuskavas näidatud mahus, ajas ja kvaliteedis ning planeeritud tegevustega ei saavutata projekti eesmärke. Seega ühelt poolt vastustaja leiab, et projekti eesmärgid on võimalik projekti tähtaja jooksul saavutada (antud 2 hindepunkti), teisalt aga, et neid ei ole võimalik tähtaegselt saavutada (antud 0 hindepunkti). Vastustaja otsusest ei nähtu, miks sai kaebaja hindamiskriteeriumi „Taotleja tegevuskava seos eesmärkidega, tegevuste asjakohasus, realistlikkus, projekti tegevuskulude eelarve põhjendatus, tegevuskulude vastavus turuhindadele“ osas 0 punkti. Kriteeriumi „Taotleja tegevuskava seos eesmärkidega, tegevuste asjakohasus, realistlikkus, projekti tegevuskulude eelarve põhjendatus, tegevuskulude vastavus turuhindadele“ 0 hindamispunkti juurde on märgitud: „Taotleja tegevuskava ei ole asjakohane, ei ole tõenäoline, et suudetakse tegevused ellu viia tegevuskavas ettenähtud mahus, ajas ja kvaliteedis on väike. Planeeritud eelarve ei ole läbipaistev ning projekti kulude seotus projekti eesmärkidega ei ole põhjendatud. Planeeritud tegevustega ei saavutata projekti eesmärke“. Kohtule ei ole selge, kas selleks, et taotleja saaks selle kriteeriumi osas 0 punkti, peab esinema üksnes üks mainitud puudujääkidest (s.o üksnes planeeritud eelarve ei ole läbipaistev) või peavad esinema kõik loetletud puudujäägid. Loetletud puudujäägid on oma olemuselt erinevad: tegevuskava ei ole asjakohane ja eelarve ei ole sobilik. Millisest on vastustaja lähtunud, ei ole vaidlustatud otsusest arusaadav. Kohus märgib, et kaebajale on antud 2 punkti kriteeriumi „Ärimudeli planeerimise ning ettevalmistuse tase, hinnang taotleja eelnenud tegevustele ja hetkeseisule“ eest, mille kirjelduse kohaselt on ettevõtja poolt seatud eesmärkide saavutamine projektiperioodi lõpuks taotleja võimekust arvesse võttes tõenäoline.
  2. Toote/teenuse konkurentsivõime ja turundustegevuse osas nõustub kohus vaidlustatud haldusaktis toodud hinnanguga, et konkurentsianalüüs on ebapiisav ja turundustegevus ainult visiitkaartide tellimise näol on ühekülgne. Turundusplaanis on küll välja toodud võimalik konkurent Eestis (tl 85 pöördel), kuid puudub teiste sihtturgude konkurentsi analüüs. Samuti peab kohus ebausutavaks kaebaja väidet, et kaebaja oma tegevusalal üldse konkurentsiga kokku ei puutu. Siiski ei ole vastustaja põhjendanud, et täidetud oleksid hindamiskriteeriumi eest 0 punkti andmise tingimused. Hindamiskriteeriumi „Toote/teenuse konkurentsivõime“ hindamispunkti 2 kirjeldus ütleb: „Tootel/teenuse osas on teostatud konkurentsianalüüs koduturul. Ekspordile suunatud toote osas on toode või teenus hinna, funktsionaalsuse, kvaliteedi- või muude näitajate poolest võrreldav konkurentide toodete või teenustega ja/või teiste asenduskaupadega.“ Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta loeb ka koduturu konkurentsianalüüsi ebapiisavaks. Samuti jääb kohus varasema seisukoha juurde, et vastustaja hindamiskriteeriumitest ei ole arusaadav, kas 0 hindamispunkti saamise korral peavad olema täidetud mõlemad iseloomustavad kriteeriumid, s.o 6
(9)konkurentsianalüüs puudub ja toote konkurentsivõime on madal. Vastustaja ei ole väitnud, et toote konkurentsivõime oleks madal. Hindamiskriteeriumi „Turundustegevused“ osas antakse 0 punkti järgmisel juhul: „Planeeritud turundustegevused ei ole asjakohased. Planeeritud turundustegevuste elluviimisel ei saavutata projekti eesmärke, ühe kliendikontakti hind väga kallis, planeeritud turundustegevuste valik ei ole põhjendatud.“ Vastustaja ei ole leidnud, et visiitkaartide ja koostööpartnerite kaudu uute klientide leidmine ei oleks asjakohane ega põhjendatud või ühe kliendikontakti hind oleks väga kallis. Seega ei vasta vastustaja põhjendused haldusaktis vastustaja enda seatud kriteeriumitele. Pigem viitab vastustaja põhjendus, et „turundustegevused on asjakohased, kuid osade valitud turunduskanaliste efektiivsus on kaheldav“ (annab 2 hindepunkti).
  1. Kaebaja nõustus juhtkonna ja võtmeisikute juhtimisalase kompetentsuse osas antud hinnanguga (2 hindepunkti, tl 188 pöördel), mistõttu kohus seda täiendavalt ei käsitle.
  2. Kaebajale anti juhtkonna ja võtmeisikute valdkondliku kompetentsuse osas 0 hindepunkti. Otsuse põhjenduses on märgitud, et kaebaja juhatuse liige on lõpetanud gümnaasium, ta teeb igapäevatööd konsultatsioonibüroos (tegevusvaldkond: ärinõustamine), kus ta jätkab ka paralleelselt töötamist, mistõttu puudub selge ettekujutus tööaja jagamise osas. Puuduvad andmed ettevõtte võtmeisikute (mehaanikud, elektroonikud) töökogemuse, kompetentsuse ja oskuste kohta. Hindepunktide tabelis antud kommentaari kohaselt (tl 150) on kaebaja juhatuse liige juhtinud ja omanud tuulegeneraatorite teenindust pakkuvat ettevõtet Turbotechnic Group, mis täna ei tegutse, kuna pärast kohtuvaidlust Turbotechnic Group poolt tasumata arve osas muutus Turbotechnic Group maksejõuetuks. Kohus leiab, et vastustaja ei ole valdkondliku kompetentsuse hindamisel järginud uurimisprintsiipi ega eristanud seda kriteeriumit juhtimisalase kompetentsuse näitajast. Kaebaja esitatud taotluse kohaselt on juba leitud sobivad isikud, kellega on ka töölepingud sõlmitud (tl 84 pöördel). Taotlusele on lisatud tööleping H. Hämälaineniga, kes asub töölepingu kohaselt tööle mehaaniku ametikohale (tl 101). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks küsinud mehaaniku valdkondliku pädevuse kohta rohkem teavet, s.h isiku elulookirjeldust. Vastustaja on kaebajalt küsinud teavet kontoväljavõtete, koostöölepete ja potentsiaalsete klientide kohta (tl 112-115), samuti investeeringuobjektide ning kasumiaruande ja bilansi kohta (tl 132). HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohus märgib, et soodustava haldusakti taotlemisel ei tähenda haldusorgani uurimispõhimõte seda, et haldusorgan peab osutama isikule kaasabi taotluse puuduste väljatoomisel ja parandamisel seni, kuni on võimalik taotlus rahuldada. Küll aga on haldusorgan kohustatud küsima teavet asjaolude kohta, mida ta peab taotluse lahendamisel arvestama ja mille kohta ei ole haldusorgani hinnangul piisavalt teavet esitatud. Käesolevas asjas pidi haldusorgan hindama kaebaja juhtkonna ja võtmetöötajate valdkondlikku kompetentsust. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja selle kohta andmeid esitanud ning vastustaja ei ole ka ise järginud uurimispõhimõtet ega neid andmeid küsinud. Seega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebaja tõi taotluses välja, et tema juhatuse liige on varem juhtinud ettevõtet Turbotechnic Group, mis tegeles tuulegeneraatorite teenindusega. Vastustaja otsusest selle asjaolu arvestamist ei nähtu. Küll aga hindepunktide tabeli kommentaari kohaselt on Turbotechnic Group muutunud maksejõuetuks. Kohtule ei ole teada, kas ja millise hindamiskriteeriumi all vastustaja nimetatud asjaolu arvestas. Kohtu hinnangul võib varasema ettevõtte tasumata arve tõttu maksejõuetuks muutumine mõjutada eelkõige juhtkonna juhtimisalase kompetentsuse hinnangut, kuid mitte valdkondlikule kompetentsusele antavat hinnangut. Vastustaja lühikommentaarist hindepunktide tabelis ei tulene, et kae7
(9)baja juhtkonna valdkondlike teadmiste puudujäägid tingisid arve tasumata jätmise. Juhul kui seda arvestati valdkondliku kompetentsuse hindamisel, on vastustaja lähtunud asjakohatust kaalutlusest. Vastuses kaebusele on vastustaja leidnud, et üheks taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli ka juhatuse liikme hõivatus teise tööandja juures töötamisega. Sama põhjendus sisaldub ka haldusaktis. Kohtule ei ole arusaadav, millise hindamiskriteeriumi all seda asjaolu hinnatud on. Kui vastustaja leiab, et kaebaja juhatuse liikme juhtimisalane või valdkondlik pädevus on väiksem hõivatuse tõttu teise tööandja juures, tuleb sellist järeldust põhjendada, kuna võib eeldada, et teise isiku juurest töötamine ei peaks isiku teadmisi, oskusi ja kogemusi vähendama. Seetõttu on samuti tegemist asjakohatu kaalutlusega.
  1. Kuna vastustaja selgitas 07.10.2013 vastuses, et valdkonnajuht andis ekslikult 0 hindepunkti kriteeriumi „Valdkondliku kompetentsi ja sama valdkonna varasema töökogemusega personali leidmise võimalused (hinnatakse kui töötajaid ei ole)“ hindamisel ning selle arvestamata jätmine oleks tõstnud valdkonnajuhi hinnangut 1,36 punktini, nagu on ka toodud vaidlustatud otsuses, kohus selle hindamiskriteeriumi kujunemist ei kontrolli.
  2. Kaebaja sai hindamiskriteeriumi „Finantsprognoosid on kooskõlas tegevuskavaga“ eest 0 punkti. Haldusaktist ei ole arusaadav, millised on tegevuskava (tl 86) ja finantsprognooside (tl 93-95) puudused. Vastustaja on haldusaktis märkinud, et projekti kulude seotus projekti eesmärkidega ei ole põhjendatud, samas kui kaebaja on põhjendanud, milleks ta kumbagi soetatavat objekti vajab (tl 87). Vastustaja seisukohad finantsprognooside puudulikkuse kohta on niivõrd üldsõnalised, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, mis on kaebaja taotluse tegelikud puudused. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et projekti eesmärke ei saavutata, samas on kaebaja saanud 2 punkti kriteeriumi „Ärimudeli planeerimise ning ettevalmistuse tase, hinnang taotleja eelnenud tegevustele ja hetkeseisule“ eest, mille kirjelduse alusel on ettevõtja poolt seatud eesmärkide saavutamine projektiperioodi lõpuks taotleja võimekust arvesse võttes tõenäoline. Vastustaja ei ole oma põhjendustes järjepidev ning seetõttu ei ole vastustaja kaalutlused ja järeldused kokkuvõttes kohtule arusaadavad.
  3. Kaebaja sai maksimumpunktid hindamiskriteeriumite „Sisenemine eksportturgudele“ ja „Keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomine“ eest, mistõttu kohus nende kriteeriumite hindamist ei käsitle.
  4. Kaebaja on hindamiskriteeriumi „Valdkondlik lisandväärtus“ eest saanud 0 punkti. Hindepunktide tabeli kohaselt hinnatakse, kas valdkondlik lisandväärtus ületab kolmandat kvartiili, jääb mediaani ja kolmanda kvartiili vahemikku või alla teise kvartiili. Kõrvale on märgitud number „10 511.“ Hindepunktide tabelile järgneval lehel (tl 151-155) on ära toodud ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad. Tabeli kohaselt on I kvartiil 7 919, mediaan 13 564 ja III kvartiil 19
  5. Otsusest ei tule välja, millise tegevusala lisandväärtusest on lähtutud. Numbrist 10 511 võib järeldada, et silmas võib olla peetud muud tootmist (nr 58), kuna mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmine (nr 54) ei seondu kaebaja tegevusalaga. Vaidlustatud otsuse kohaselt tegeleb kaebaja tuulegeneraatorite remontimise ja taastamisega. Seega on võimalik ka, et kaebaja tegevusalaks on masinate ja seadmete remont ja paigaldus (nr 62), mille lisandväärtus on 18
  6. Kaebaja tegevusala selline liigitamine tähendaks, et kaebajale tuleks anda lisandväärtuse eest 2 punkti. Kohus ei välista lisandväärtuse teistsugust liigitamist, kuid sellisel juhul peab vastustaja oma valikut põhjendama. Vaidlustatud otsuses puuduvad igasugused põhjendused valdkondliku lisandväärtuse määramise kohta.
  7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja 10.04.2013 otsuse nr 1.15.1/13/773 põhjendamiskohustuse ja uurimispõhimõtte rikkumise tõttu. Kohus leiab, et isegi kui 8
(9)arvestada vastustaja tegelikke põhjendusi haldusakti andmisel, ei ole vastustaja kaalutlused seitsme hindamiskriteeriumi osas kontrollitavad või on vastustaja teinud kaalutlusvea. Samas on kohus kontrollinud kohtule elektrooniliselt esitatud hindamistabelit ja leidnud, et vähemalt 4 hindamiskriteeriumi tõstmine 0 hindamispunktilt 2 hindamispunktile võiks kaasa tuua taotluse rahuldamise. Samuti on võimalikud muud kombinatsioonid, kuidas kaebajale antavate hindepunktide summa võib uue hindamise tulemusel muutuda. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et otsuse tühistamise korral tuleks igal juhul anda uus samasugune otsus. Kuna kaebaja on koos vaidlustatud otsusega taotlenud ka vaideotsuse tühistamist, tühistab kohus HMS § 87 lg 2 p 1 alusel ka vaideotsuse.
  1. Kohus märgib veel järgnevat. Haldusmenetluses ei kehti reformatio in peius põhimõte, s.o et vaide esitaja olukorda ei tohiks pärast vaide rahuldamist ja asja uuesti otsustamisel halvendada. Haldusorgan peab asja uuesti otsustamisel lähtuma haldusmenetluse põhimõtetest, s.o uurimispõhimõttest, põhjendamiskohustusest ja isiku ärakuulamise kohustusest. Kui haldusorgan leiab, et esinevad uued alused kaebaja soovitud haldusakti andmata jätmiseks, tuleb haldusorganil tagada, et uus haldusakt (s.h keelduv haldusakt) oleks õiguspärane. Sealhulgas ei ole välistatud, et varasematele tõenditele teistsuguse hinnangu andmise ei tingi mitte uued tõendid või menetlusosaliselt saadud teave, vaid ka muud asjaolud, s.h kohtupraktika. Olukorras, kus kaebaja on ise haldusakti vaidlustanud, ei saa kaebajal olla ka tekkinud õigustatud ootust, et haldusorgan järgib kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktis antud põhjendusi asja uuel läbivaatamisel. Kohus leiab, et pärast vaidemenetlust ei toimu haldusmenetluse uuendamist, kuna haldusmenetluse uuendamise alused on ammendavalt toodud HMS § 44 lg-s 1 ning haldusmenetluse uuendamisel tuleb haldusorganil arvestada HMS §-des 60-70 sätestatuga, mh isiku usaldusega, et haldusakt jääb kehtima. Seega on haldusorgani tegevus haldusmenetluse uuendamisel võrreldes vaidemenetlusega oluliselt piiratum, samas kui haldusmenetluse uuendamine võib toimuda määramata aja jooksul pärast haldusakti andmist (isiku usaldust arvestades). Kui asi otsustatakse uuesti pärast vaidemenetlust, mis toimub piiratud aja jooksul pärast haldusakti andmist, tuleb haldusmenetlus läbi viia nii, nagu varasemat haldusakti ei oleks antud. Samuti ei saa taotluse menetlemise tähtaja väidetav ületamine tuua kaasa kaebajat soodustava haldusakti andmist. Kaebaja ei ole taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist ega ole kohtule selgitanud, kuidas oleks sellise taotluse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtule esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja taotleb õigusabikulude (2424,60 eurot) ja riigilõivu (15 eurot) hüvitamist. Menetluskulud on kandnud kaebaja juhatuse liige. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kohus leiab, et menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuigi kaebajal on kaks esindajat, ei nähtu arve spetsifikatsioonidest, et selle võrra oleks toiminguid dubleeritud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 2439,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.