Obsah (5)

§ 37§ 44§ 45§ 121§ 251

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2290 SA Luke Mõis kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.09.2013 toimingu

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

§ 44

lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks, st, et isiku halduskohtusse pöördumiseks peab esinema tema subjektiivsete õiguste rikkumine.

§ 45

lg 3 sätestab kaebeõiguse piirangu, mille kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada 2 kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

1. Vaidlustatud ettepanekus leiab MTA, et on alus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek SA Luke Mõis tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast kustutamiseks alates 01.01.
2. Viidatud nimekirjast kustutamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määrus nr 279 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord“ (Kord), mis on kehtestatud tulumaksuseaduse § 11 lg 8 alusel. Korra §-s 5 sätestatakse, et MTA teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituste küsimist ühingule kirjaliku hoiatuse nimekirjast kustutamise kohta, kui selgub, et ühingu tegevus ei vasta tulumaksuseaduse § 11 lg-s 2 sätestatud nimekirja kandmise nõuetele või kui ilmnevad sama paragrahvi lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud või kui ühing ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitanud majandusaasta aruannet (lg 1); hoiatuse teeb MTA ühingule teatavaks
3. jaanuariks või
4. juuliks. Hoiatuses näitab MTA ühingu nimekirjast kustutamise põhjuse ja märgib õigusliku aluse ning määrab lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
5. veebruarini või
6. augustini (lg 2); kui ühing nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, esitab MTA komisjonile
7. veebruariks või
8. augustiks ettepaneku ühingu nimekirjast kustutamiseks, märkides kustutamise põhjuse ja õigusliku aluse (lg 3); komisjon vaatab MTA ettepaneku läbi ja esitab MTA-le kirjalikult oma soovituse ühingu nimekirjast kustutamiseks
9. märtsiks või
10. septembriks. Kui komisjon ei ole oma soovitust nimetatud kuupäevaks esitanud, esitab rahandusminister ühingu nimekirjast kustutamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ilma komisjoni soovituseta (lg 4); MTA teatab ühingule oma otsusest tema nimekirjast kustutamise ettepaneku esitamise kohta kirjalikult
11. märtsiks või
12. septembriks. Otsuses näidatakse ettepaneku esitamise põhjus ja õiguslik alus (lg 5); kui ühing ei nõustu MTA otsusega, on tal õigus esitada vaie 30 päeva jooksul, alates otsuse saamisest. MTA lahendab vaide 30 päeva jooksul, alates selle saamisest (lg 6); ühingu nimekirjast kustutamise taotluse korral ei rakendata lõigetes 1–6 kehtestatud tähtaegu. Kirjalik taotlus nimekirjast kustutamiseks tuleb esitada MTAle
13. maiks või
14. novembriks (lg 7); MTA esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku ühingu nimekirjast kustutamiseks
15. juuniks või
16. detsembriks (lg 8); Vabariigi Valitsus kustutab rahandusministri ettepanekul ühingu nimekirjast
17. juulist või
18. jaanuarist (lg 9).
19. Riigikohus on oma 10.01.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-70-12 p-s 9 viidatud sätete kohta märkinud järgmist: „Eeltoodud sätetest nähtub, et maksuhalduri otsusega ei otsustata kaebaja nimekirjast kustutamist, vaid tehakse rahandusministrile üksnes vastav ettepanek. Kaebaja õiguste muutmine või lõpetamine on võimalik alles Vabariigi Valitsuse korraldusega kaebaja nimekirjast kustutamisel. Maksuhalduri otsus ei ole ka eelhaldusakt, millega tehtaks siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu, kuna rahandusminister ega Vabariigi Valitsus ei ole maksuhalduri ettepanekuga seotud. Kui maksuhaldur on otsustanud teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku isiku nimekirjast kustutamise kohta, peavad rahandusminister ja Vabariigi Valitsus ettepanekut kontrollima ja andma oma kaalutlusõiguse piiridesse jääva hinnangu sellele, kas isik jätta nimekirja või mitte. Maksuhalduri otsus (ettepaneku tegemine) on kolleegiumi hinnangul menetlustoiming, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei looda, muudeta ega lõpetata. Kolleegiumi praktika kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.“ 3
20. Seega nähtub eeltoodust, et MTA 16.09.2013 teate näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamine on lubatud üksnes siis, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus on seisukohal, et kaebaja pole käesolevas asjas selliseid asjaolusid välja toonud, mille alusel oleks kaebajal kaebeõiguse 16.09.2013 menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kohus märgib, et kaebaja väited on suunatud sellele, kas MTA otsus kaebaja kustutamiseks tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast on sisuliselt õiguspärane või mitte. Kohus selgitab, et oma sellekohased sisulised vastuväited saab kaebaja esitada haldusmenetluses Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Kaebaja väited, et Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse poolt läbiviidav haldusmenetlus on pelgalt formaalne ning nõustutakse nagunii MTA seisukohtadega, on paljasõnaline. Kohus selgitab, et Rahandusministeerium ja Vabariigi Valitsus viivad läbi haldusmenetlust. Seega tuleb neil järgida haldusmenetluse seadust ja kontrollida MTA ettepanekut sisuliselt, neil tuleb anda hinnang kaebaja vastuväidetele ning neil tuleb anda hinnang (teostada kaalutlusõigust), kas kaebaja nimekirja jätta või mitte. Seega ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et MTA ettepanek (menetlustoiming) tingiks igal juhul Vabariigi Valitsuse poolt kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

§ 45lg 3 tähenduses.

Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus 16.09.2013 menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks. 16.09.2013 menetlustoimingut vaidlustamata ei saa kohtule esitada ka MTA kohustamise nõuet kaebaja seisukohtade uueks läbivaatamiseks. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

13. Kohus selgitab kaebajale, et ta võib Vabariigi Valitsuse korralduse saamisel, kui see rikub kaebaja õigusi, esitada koheselt kaebuse halduskohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kui kohus peab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks, saab kohus peatada haldusakti kehtivuse tagasiulatuvalt (

§ 251

lg 1 p 1), mis taastaks kaebaja õigused enne haldusakti andmist, st kaebaja oleks kuni kohtumenetluse lõpuni tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas. 14. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva kaebuse selle esitajale, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 4