) § 46 ja § 61 lg 1 ja lg 3 alusel kolmanda isikuna andma 1 teavet Polar Tekstiil OÜ mai 2012 käibemaksu kontrollimenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Korraldus kuulus täitmisele teabe andmisega MTA kontrolliosakonna vanemrevident Leelo Arole 03. aprillil 2013 kell 10.30 maksuhalduri ametiruumides. 02.04.2013 teavitas I.P. MTA-d, et ta on 20.03.2013 korralduse kätte saanud kuid ei saa 03.04.2013 maksuhalduri juurde tulla, sest on haigluslehel ja võtab ühendust pärast paranemist. 19.04.2013 esitas I.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2013 korralduse nr 12.23/9229-36 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus tegi 16.08.2013 HkMS § 160 lg 2 ja 3 tulenevalt kirjeldava ja põhjendava osata kohtuotsuse. Kaebuse esitaja teavitas teavitas Tallinna Halduskohut 26.08.2013 apellatsioonkaebuse esitamise soovist, milline teade saadeti ekslikult Tallinna Ringkonnakohtule, asja menetlevale kohtunikule edastati ülalnimetatud teade 09.09.2013.a. II KAEBUSE MOTIIVID 2.Kaebuse esitaja on seisukohal, et MTA 20.03.2013 korraldus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tingivad kaebaja hinnangul järgmised asjaolud: 3.Vaidlustatud korraldus on sisuliselt motiveerimata ja ei vasta
ja 61 nõuetele.
alusel antud korraldus, millega pöördutakse kolmanda isiku poole, peab olema sisuliselt põhjendatud ja õiguspärane, sh peavad korralduse põhjendused olema seostatavad kontrollitava maksumenetluses tähendust omavate küsimustega. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et kontrollitakse OÜ Polar Tekstiil mais 2012 käibemaksu tasumise õigsust ning et kontrolli käigus on selgunud, et kontrollitav müüb kaupa OÜ-le PVMP-Ex, milliste tehingute kohta on andnud selgitusi OÜ Polar Tekstiil ja OÜ PVMP-Ex juhatuse liikmed. Seejuures põhjendatakse, et maksuhaldur soovib tuvastada tehingutes kauba olemasolu ja saada teavet kauba üleandmise kohta OÜ PVMP-Ex Suur-Sõjamäe laos.
Haldusmenetluse üldpõhimõtteks on proportsionaalsuse põhimõte (HMS § 3 lg 2 ja § 54). Ka
lg 2 eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid liigse koormamise eest teise isiku kontrollis. Maksuhalduri korraldusest jääb ebaselgeks, miks on vaja võõras maksuasjas tülitada kolmandaid isikuid, kui teave, mida maksuhaldur soovib on talle kontrollitava kaudu kättesaadav ja korraldusest nähtubki, et kauba üleandmise kohta on selgitusi andnud O. Tihhina. Korralduses puuduvad igasugused põhjendused, mis on maksuhaldurile O. Tihhina seletusest kauba üleandmise kohta jäänud arusaamatuks või ebaselgeks. Korralduse andmise põhjused ei ole praegusel juhul kontrollitavad. 4.Kaebaja arvates on korralduse põhjendused ka vastuolulised. Korralduse põhjendustes viidatakse kord sellele, et vaja on kontrollida kauba olemasolu ja siis jälle sellele, et vaja on kontrollida kauba üleandmist laos. Ilmselgelt ei ole võimalik kauba puudumisel selle üleandmine laos ja vastupidi. 5.Maksuhaldur ei väida korralduses, et tal oleks kahtlus kauba olemasolus. Järelikult on kauba olemasolu väljaspool vaidlust. Sellega seoses tõusetub küsimus
eesmärgi - teavet on maksuhalduril õigus nõuda "maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks” nõude täitmisest. Korralduse puuduvad põhjendused kuidas kauba, mille 2 olemasolus puudub vaidlus, üleandmisest ja vastuvõtmisest laos sõltuvad kontrollitava maksukohustuslase maksukohustused. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-14-98 leidnud, et haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus. Seega
lg 1 alusel ei saa maksuhaldur nõuda mitte igasugust teavet, vaid üksnes sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Korralduses on läbivalt rõhutatud, et MTA-le on teabe saamine oluline, samas puuduvad selgitused, milline teave (kaup või kauba üleandmine) ja miks on oluline.
lg 2 alusel õigus ise otsustada, milliseid menetlustoiminguid ta teeb, peavad maksuhalduri menetlustoimingud nii maksumaksja kui menetlusvälise isiku jaoks olema ratsionaalsed ja arusaadavad. Seda nõuet on silmas peetud ka
§-s 61 lg 3 viitega §-le 46 lg, millest tuleneb, et korraldus peab olema põhjendatud. Põhjenduste all on ilmselt silmas peetud põhjendusi selle kohta, milliseid maksustamisel tähendust omavaid küsimusi maksuhaldur soovib kolmanda isiku kaudu välja selgitada. Sel viisil on ka menetlusvälise isik jaoks kontrollitav ja arusaadav, millist teavet ja milleks on maksuhalduril vaja. Kaebaja arvates puuduvad korralduses konkreetsed ja sisulised põhjendused, kuidas kolmandalt isikult saadav teave võiks mõjutada või aidata kontrollida OÜ Polar Tekstiil maksukohustust. Korraldus on motiveerimata ja need puudused on olulised ning takistavad haldusakti mõistmist. 8. Korralduses on motiveerimata, miks nõutakse kolmandalt isikult suulist teavet. Maksumenetluse üldpõhimõtetega
lg 3 ja
lg 1 ja 3 nõuetega ei ole kooskõlas tegevus, kus kolmas isik kohustatakse ilma igasuguse põhjenduseta ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma. Käesolevas asjas tuleb ka arvestada, et sündmused, mida maksuhaldur kontrollib on toimunud ca 11 kuud tagasi. Olukorras, kus uuritavad asjaolud ja nende tähtsus pole piisavalt konkreetselt ja selgelt välja toodud, ei saa ka menetlustoimingut läbi viia efektiivselt ja eesmärgipäraselt. Jääb ebaselgeks, mida maksuhaldur soovib konkretiseerimata ja motiveerimata korralduse ning isiku ettevalmistamatult välja kutsumisega saavutada.
lg-s 1 sätestatud võimaluse, kutsuda kolmas isik maksuhalduri juurde, kasutamine eeldab, et korralduses oleks ära näidatud asjakohased põhjendused
Kolmandal isikul on õigus teada, miks kulutatakse teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks tema aega ja vahendeid. Kui isik kutsutakse suuliste seletuste andmisele peab tal olema piisav eelinformatsioon, et ennast küsitluseks ette valmistada, et tagada 3 menetlustoimingu efektiivne läbiviimine. Nimetatud nõudeid ei ole vaidlustatud korralduse puhul täidetud. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9. MTA on seisukohal, et kaebaja on vaidlustanud õiguspärase ja kehtiva haldusakti, mistõttu on kaebus alusetu ning puuduvad põhjused selle rahuldamiseks. Vaidlustatud korraldus on õige ja piisavalt motiveeritud, selles on õigesti kohaldatud materiaalõigusnorme ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Korraldus ei ole vastuolus
§de 46 ja 61 nõuetega. 10.
§-des 59 - 72 on loetletud maksuhalduri õigused ja kohustused üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel. Nimetatud sätetest ja
§-st 11 tuleneb, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet. Seega hindab maksumenetlust läbiviiv revident kogutud tõendeid iseseisvalt ja otsustab, millises järjekorras ta toiminguid läbi viib ja milliseid kontrollimise käigus selgunud asjaolusid on vaja täpsustada või üle kontrollida selleks, et oleks arvestatud kõik asjas tähendust omavad asjaolud.
§-s 12 fikseeritud kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident, kuidas on antud maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi viia, et lõplikult tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus. 11.Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, kuid ka uurimispõhimõttest (
Ühe võimalusena täiendavate tõendite kogumise tarbeks on
12.
lg 2 esitatud lisatingimus eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumise kohta on sätestatud eelkõige juhuks, et maksuhaldur ei asuks kontrollitava isiku maksukohustuse suurust kindlaks määrama ilma isiku enese poole pöördumata, millega rikutaks ärakuulamisõigust, kuid ka koormataks liigselt kolmandat isikut, pannes talle põhjendamatult tõendite esitamise kohustuse. Vastustaja on seisukohal, et kolmandalt isikult ei ole tõendite nõudmine põhjendatud juhul, kui kontrollimenetluses üldse maksukohustuslase poole esmalt ei pöördutagi või juhul, kui kontrollitav isik valdab küsitavaid tõendeid ja puudub vajadus (maksuhalduri põhjendatud kahtlus) nende ülekontrollimiseks. 13. Kui maksukohustuslaselt ei ole informatsiooni või dokumente võimalik saada või on saadud teave ebausaldusväärne või vajab kahtluste kõrvaldamiseks ülekontrollimist, tuleb maksuhalduril teha
lg 3 kehtestatud tingimustele vastav korraldus, kus on põhjendatud asjaolud, miks koormab maksuhaldur teabe või dokumentide saamiseks just adressaadiks olevat kolmandat isikut. 14.Vaidlustatud korralduses on vastustaja kõik vajalikud motiveeringud esitanud. Samas peab maksuhaldur kolmandale isikule korraldust tehes otsustama ja kaaluma, kuidas teha kolmandale isikule korraldust nii, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjus oleks selgitatud üksnes sedavõrd, et poleks rikutud
§-s 26 sätestatud kontrollitava isiku maksusaladust. 4 15.Vaidlustatud korraldus on proportsionaalne ning kaebuse vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, milles väljenduvad asjaolud, et vaidlustatud maksuhalduri korraldus ei ole kohane, vajalik ega mõõdukas. Vastustaja on seisukohal, et puuduvad teised võimalused saada maksumenetluses vajalikku teavet mõnest muust teabeallikast, puuduvad kaebajat vähemkoormavad võimalused ning korraldus aitab kaasa maksumenetluses seatud eesmärgi saavutamisele. 16.Korralduses on ilmselgelt välja toodud, et kontrollitakse Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust 2012.a maikuu maksustamisperioodil. Samuti selgitatakse, et toimunud tehingute kohta on Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige andnud maksuhaldurile suulisi selgitusi. Siinjuures peab arvestama, et maksuhaldur ei saa maksumenetluse käigus anda kolmandatele isikutele korralduste saatmisega detailset maksusaladust sisaldavad informatsiooni, mistõttu piisab selles osas üksnes teabe saamise vajadusele viitamisest. Praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja huve arvestavalt informatsiooni nõudmine saaks olla vähem isiku õigusi piirav. Maksuhaldur lisab veel, et korralduse adressaadil ei ole õigust otsustada, milline teave omab maksumenetluses tähendust ja milline mitte. 17. Maksukorralduse seadusest ega ka haldusmenetluse seadusest ei tulene nõuet, et maksuhaldur peaks kolmandalt isikult teavet nõudes tooma korraldust põhjendades välja kõik maksumenetluse raames eelnevalt kogutud tõendid ja nende analüüsi, nagu väidetakse kaebuses. 18.Kaebusest jääb eksitav mulje, nagu oleks OÜ Polar Tekstiil ja OÜ PVMP-Ex vahelistes tehingutes tegemist kaubaga, mis piirduks ühe või mõne esemega, mille olemasolu on maksuhaldur juba tuvastanud. Tegelikkuses on Polar Tekstiil OÜ soetanud 2012.a maikuus Spordi ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60 arve alusel 1 095 588,59 euro eest kaupa. Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme Olga Tihhina seletuse kohaselt on kaup vahetult peale kätte saamist müüdud edasi OÜ-le PVMP-Ex. Kokku on Polar Tekstiil koostanud OÜ-le PVMP-Ex 2012.a maikuus 61 arvet summas 1 160 284,51 eurot. Seega on tegemist suuremahuliste tehingutega, milles on oluline kauba sortimendi ja koguse vastavus arvetele ning kauba tegeliku liikumise asjaolude väljaselgitamine. 19.Eksitavaks tuleb pidada kaebuse väidet, mille kohaselt on korraldus vastuoluline, kuna kauba puudumise korral ei ole võimalik kontrollida selle üleandmist laos, samuti asjaolu nagu oleks maksumenetluses juba välja selgitatud, et kauba olemasolu on väljaspoolt vaidlust. Vastustaja hinnangul kuuluvad kaubaga seotud asjaolud maksumenetluses alles välja selgitamisele ning kaebaja kui kolmas isik ei ole pädev andma hinnanguid selle kohta, millised asjaolud on maksuhaldur juba välja selgitanud ja millised mitte. 20.Põhjendamatu on ka etteheide, et maksuhaldur peaks kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduses eraldi põhjendama, miks nõutakse isikult suulist teavet. Revident on olnud seisukohal, et vahetu kohtumine seletuse andjaga on käesoleval juhul vajalik, kuna sel viisil on võimalik saada parima kvaliteediga vastuseid. Kirjalikult või elektronposti teel küsimuste esitamine ei oleks kontrollijatele andnud veendumust, et küsimustele vastamisel ei piirduta liiga üldsõnaliste vastustega, millest on vajalikke järeldusi teha väga raske või võimatu.
IV KOHTU SEISUKOHT 5 21.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 22.Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebuse esitajat
ja § 61 lg 1 ja lg 3 alusel kolmanda isikuna andma teavet Polar Tekstiil OÜ mai 2012 käibemaksu kontrollimenetluses tähendust omavate asjaolude kohta.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, vajadusel võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud ( p.13):”
lg 1 esimene lause sätestab teabe nõudmise eesmärgi - teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.” Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt viib maksuhaldur läbi Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli 2012.a. maikuu maksustamisperioodil ning kaebuse esitajalt on nõutud teavet OÜ Polar Tekstiil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. 23.
lg 2 sätestab: „Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.“
lg 2 eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest ning ennekõike tuleb maksumenetluses tähendust omavad asjaolud maksuhalduril välja selgitada pöördudes maksukohustuslase poole. Poolte vahel ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust selles, et enne teabe nõudmist kolmandalt isikult on maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-24-11 selgitanud, et „
Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha.“( p.12) ning asunud seisukohale:“ Kolleegiumi arvates ei ole õige
lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu.
lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.“ ( p.13). Kohtuasjas nr 3-3-1-98-10 asus Riigikohus seisukohale, et teavet, mida nõutakse kolmandalt isikult, peab olema eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt, ent seda ei tule mõista kokkulangevate küsimuste tasandil. Korraldusest nähtuvalt on Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige andnud maksuhaldurile suulisi selgitusi toimunud tehingute kohta PVMP-Ex OÜ-ga ja on selgitanud, et ta andis kauba üle PVMP-Ex OÜ renditud laos Samuti nähtub korraldusest, et seletuse on andnud ka Polar Tekstiil OÜ tehingupartneri PVMP-Ex OÜ juhatuse liige Alari Engman ning et eespoolnimetatud seletuste kohaselt võttis PVMP-Ex OÜ esindajana kauba vastu PVMP-Ex OÜ töötaja eesnimega Irina. Korralduse kohaselt “Kontrolli läbiviimiseks on MTA-le oluline tuvastada tehingutes kauba olemasolu ja seetõttu on vajalik saada täiendavat teavet Polar Tekstiil OÜ kauba üleandmise kohta OÜ-le PVMP-Ex Tallinnas Suur-Sõjamäe teel asuvas laos./../ Kontrollimaks maksumenetluse käigus esitatud andmete õigsust ja Polar Tekstiil OÜ maksukohustust, pöördub maksuhaldur I.P.i poole teabe saamiseks. Kauba üleandmise ja vastuvõtmisega seotud asjaolude täpsustamine tõendamaks tehingute tegelikku toimumist Polar Tekstiil OÜ ja PVMP-Ex OÜ vahel on oluline kontrollimisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks”.
lg 3 1.lause sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks 6 annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.
lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Käsitletava paragrahvi lg-tes 3 ja 4 on märgitud kirjalikule haldusaktile esitatavad nõuded, seajuures sätestatakse lg-s 3 .“Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma:1) maksuhalduri nimetus ja aadress;2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;3) haldusakti andmise kuupäev;4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;7) haldusakti täitmise tähtaeg;8) muud seadusega sätestatud andmed.“ Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded, sealhulgas on täidetud
lg 3 p 5 sisalduv nõue haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse äratoomise kohta. Viidatud on haldusakti andmise õiguslikule alusele ning on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Põhjusena, miks maksuhaldur pöördus kaebaja poole, on märgitud, et oluline on tuvastada tehingutes kauba olemasolu, mistõttu maksuhaldur peab vajalikuks kontrollida esitatud andmete õigsust. Samuti nähtub korraldusest, et kaebuse esitajalt soovitakse teavet täpsustamaks kauba üleandmise ja vastuvõtmisega seotud asjaolusid. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et lisaks maksukohustuslase nimele, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse äramärkimisele on korralduses esitatud ka põhjendused, miks on pöördutud kaebuse esitaja poole ning korralduses esitatud põhjendustest järeldub ka käsitletava menetlustoimingu seos menetletava asjaga. 24.
lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur
ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
lg 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksumenetlusele on omane uurimispõhimõte, mille kohaselt on maksuhalduril õigus omal algatusel asja õigeks otsustamiseks koguda vajalikke tõendeid.
59 lg 1 sätestab, et tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda, s.o. millal ja milliste tõendite põhjal ta loeb mingi asjaolu piisavalt tõendatuks. Käesoleval juhul tekkis maksuhalduril üksikjuhtumi kontrollis kogutud tõendite pinnalt tekkis maksuhalduril vajadus kontrollida kauba olemasolu Polar Tekstiil OÜ ja tema tehingupartnerite vahelistes tehingutes ning kaebuse esitajalt soovib maksuhaldur teavet tõusetunud kahtluste kõrvaldamiseks . 25.Kaebuse väitel on vaidlustatud korraldus motiveerimata ja ei vasta
ja 61 nõuetele ka seetõttu, et jääb ebaselgeks, miks on vaja tülitada kolmandaid isikuid, kui teave on maksuhaldurile kättesaadav kontrollitava kaudu ning O.Tihhina on seletusi andnud. Nagu kohus on eespool märkinud, on selgitatud korralduses, et maksuhaldur soovib kontrollida kogutud tõendite (saadud teabe ) usaldusväärsust, mistõttu ta ongi pöördunud kaebuse esitaja poole. Kaebuse väitega korralduse motiveerimatusest seetõttu, et korraldusest ei nähtu põhjendused, mis on maksuhaldurile jäänud O.Tihhina seletusest kauba üleandmise kohta arusaamatuks, kohus nõustuda ei saa. Maksuhalduril on õigus omal algatusel asja õigeks otsustamiseks koguda vajalikke tõendeid, vaidlustatud korralduses on toodud vajalikud motiveeringud ning korralduse põhjendamine ei tähenda, et maksuhaldur peaks kolmandalt 7 isikult teabe nõudmise korralduses asuma analüüsima kogutud tõendeid ja saadud teavet ning nende pinnalt tekkinud kahtlusi ühe või teise asjaolu kohta.
eespoolviidatud sätetest, mis näevad ette põhjendamiskohustuse, ei tulene, et kolmandalt isikult teabe saamiseks korralduse andmise põhjendamiskohustuse puhul on peetud silmas kolmandale isikule asjas kogutud tõendite analüüsi ja neist tulenevate järelduste, sealhulgas tõusetunud kahtluste detailset esitamist. Samuti leiab kohus, et kuigi kaebaja väitel on temale teadaolevalt maksuhalduril kauba olemasolu ja kauba ladustamise kohta täielik informatsioon olemas ning kaebaja on teinud viite jaanuaris 2013 AS-i AR Agentuuri küsitlemisele ning jaanuarisveebruaris 2013 OÜ PVMP-Ex kauba transpordiga tegelevate äriühingute Laki Ladu OÜ ja OÜ Mehtrans küsitlemisele, ei saa kolmas isik asuda maksuhalduri asemel otsustama selle üle, kas maksuhalduril on kogutud piisavalt tõendeid maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kaaluma teabe tähtsust maksumenetluses. Muu hulgas on maksuhaldur põhjendatult osundanud, et korralduse motiveerimisel ei saa jätta samas tähelepanuta
Kohus kordab siinkohal , et vaidlustatud korraldusest nähtuvalt tekkis maksuhalduril vajadus kontrollida kauba olemasolu Polar Tekstiil OÜ ja tema tehingupartnerite vahelistes tehingutes, tõendamaks tehingute tegelikku toimumist ning korralduses on piisavalt põhjendatud, miks on kauba üleandmise kohta OÜ-le PVMP-Ex Suur-Sõjamäe teel asuvas laos teabe saamiseks pöördutud nimelt kaebuse esitaja poole. Kohus leiab, et korralduse põhjendused on piisavad, võimaldamaks korralduse adressaadil mõista, milliseid küsimusi soovib maksuhaldur kaebuse esitaja kaudu selgitada seoses Polar Tekstiil OÜ 2012 maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolliga. Kohtu arvates ei saa pidada korraldust ka ebaproportsionaalseks ning seeläbi kaebuse esitajat ülemäära koormavaks. Polar Tekstiil OÜ tehingupartneri PVMP-Ex OÜ juhatuse liige Alari Engmani seletuste kohaselt võttis PVMPEx OÜ esindajana kauba vastu PVMP-Ex OÜ laohoidja Irina, kes juhatuse liikme ütluste kohaselt eeldatavasti kontrollib pisteliselt kauba üle, samuti saabub seletusest nähtuvalt info riiete koguste ja artiklite kohta üldjuhul iga päev laohoidjale. Maksuhaldur on kohtumenetluses selgitanud, et tegemist on suuremahuliste tehingutega ,nimelt on Polar Tekstiil OÜ koostanud OÜ-le PVMP-Ex 2012.a maikuus 61 arvet summas 1 160 284,51 eurot ning oluline on kauba sortimendi ja koguse vastavus arvetele ning kauba tegeliku liikumise asjaolude väljaselgitamine. 26.Kaebaja leiab, et
lg-s 1 sätestatud võimaluse, kutsuda kolmas isik maksuhalduri juurde, kasutamine eeldab, et korralduses oleks ära näidatud asjakohased põhjendused
Kohus kaebaja eespooltoodud seisukohta põhjendatuks ei pea.Vajaduse üle otsustab maksuhaldur igal konkreetsel juhul ning eraldi korralduses vastavate kaalutluste äratoomist , s.o. miks eelistatakse küsimustiku esitamisele kirjalikuks vastamiseks vahetut kolmanda isiku küsitlemist, seadus ette ei näe.
lg 3 sätestatud menetluse efektiivsuse põhimõttega ei ole vastuolus , kui uurimispõhimõttest ja kaalutlusõigusest lähtuvalt peab maksuhaldur kolmanda isiku küsitlemist sisuliselt tulemuslikumaks . Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kirjalikult või elektronposti teel küsimuste esitamine ei oleks kontrollijatele andnud veendumust, et küsimustele vastamisel ei piirduta liiga üldsõnaliste vastustega, millest on vajalikke järeldusi teha väga raske või võimatu. Eeltoodust tuleneb, et kolmanda isiku vahetu küsitlemine on samuti allutatud menetluse efektiivsuse põhimõttele, sest valitud viis võimaldab maksuhalduril operatiivselt reageerida lähtuvalt küsitlusel antud vastustest uute küsimustega. Vastustaja on asja arutamisel osundanud ka vajadusele saada veendumus, et vastused on antud kõrvalise mõjutuseta. Korralduses on esitatud vajalik motivatsioon, mistõttu on ka alusetu kaebuse väide , nagu kohustataks kaebajat ilma igasuguse põhjenduseta ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma. Seega 8 leiab kohus, et korralduse motivatsioonis sisaldub ka vajalik eelinformatsioon, mis vastupidiselt kaebuses väidetule võimaldab kaebajal end menetlustoimingu efektiivseks läbiviimiseks ette valmistada. Maksuhaldur on põhjendatult osundanud
V MENETLUSKULUD 27.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.