← Eesti

3-13-1989/53

Obsah (4)§ 31§ 48§ 43§ 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1989 Haldusasi Aktsiaselts Geomark ja N

§-s 3 sätestatud põhimõtetega. VAKO on põhjendamatult leidnud, et hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmandate isikute pakkumuste põhjendamatult madalate maksumuste osas. Kaebaja vaidlustab s.h mõlema kolmanda isiku pakkumuse maksumust, sest kui Leica Geosystems AG pakkumus osutub põhjendamatult madalaks, peaks hankija järgnevalt hindama Trimble Europe B.V. pakkumuse maksumuse põhjendatust. Tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2012 otsusele nr 3-12-971 ja Euroopa Kohtu ja Euroopa Üldkohtu praktikale on hankijal kohustus välja selgitada ebaloomulikult madala pakkumuse põhjendatus. Kolmandate isikute pakkumused on liialt madala maksumusega, kuna kolmandad isikud ei suuda selle hinna eest tagada ööpäevaringset tugiteenust. Samuti ei ole nad arvestanud hankelepingu eseme vastavale osale ette nähtud osakaaluga. Kuna kaebajate pakkumus hoolduskulude osas ületab kolmandate isikute pakkumusi mitmekordselt, pidi hankijal ainuüksi selle põhjal tekkima kahtlus, et kolmandate isikute pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega. Hankija tunnistas vaidlustusmenetluses istungil, et tal puudub hooldusteenuse osas eelnevalt kindlaks määratud hankelepingu eeldatav maksumus. Käesolevas asjas sõlmitav hankeleping ei ole võrreldav hankija varasema, väidetavalt analoogse lepinguga, kuna käesolevas asjas on nii hooldusperioodi pikkus kui ka hooldatavate seadmete arv kordades suurem, millega kaasneb mahukam hooldusteenus, s.h püsijaamade võrgustiku loomine ja haldamine, mis erineb üksikute seadmete hooldamisest. Käesoleva hanke hooldusperioodi tugiteenuses sisaldub ka juhtimiskeskuse tarkvara hooldus, mis muudab teenuse mahukamaks. Kuna hooldusperioodi tugiteenuse leping sõlmitakse mitte varem kui 2017. aastal, on selleks ajaks paratamatult kasvanud inflatsioon ja palgad ning seega ei ole võrdlus 2010. aasta hindadega objektiivne. 5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata: 1. Kaebajate seisukoht, et pakkumuses pidi HD p-de 8.7.1, 9.2 ja 12.2.2 kohaselt sisalduma ööpäevaringne juhtimiskeskuse hooldusteenus ka garantiijärgsel perioodil, on ebaõige. Kuna HDd koostab

§ 31

lg 1 kohaselt hankija, siis on HD näol tegemist vastustaja tahteavaldusega, mida tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 kohaselt tõlgendada vastavalt vastustaja tahtele. Vastustaja soovis HD koostamisel, et hanke objektiks olev teenus töötaks 24/7, kuid probleemide ilmnemisel peavad olema mõistlikud tähtajad probleemide likvideerimiseks. HD-s nimetatud tähtajad ei nõua probleemiga tegelemist „viivitamatult“. VAKO on õigesti mõistnud HD-d, et nõuded tarnitavate seadmete ja tarkvara tugiteenuse hooldusperioodi jooksul on esitatud HD p-s 9.2 ja selle alampunktides. Ühtlasi on VAKO õigesti mõistnud, et HD p-s 8.7.3 sisalduv nõue on esitatud pakutava juhtimiskeskuse tarkvara funktsionaalsusele, millest ei saa teha järeldust, et juhtimiskeskuses peab olema tagatud ööpäevaringne tugiteenus ja tarkvaraga ei tohi ühekski sekundiks tekkida probleeme. HD p-st 9.2.2 tulenevalt ei hõlma tugiteenus hooldusperioodil juhtimiskeskuse (sh serverite) hooldust ning HD eristab GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmeid GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskusest. GNSS seadmete komplekti ei kuulu HD p 8.1.3 kohaselt juhtimiskeskus. Nõuded juhtimiskeskusele olid HD p 7.1.7 kohaselt toodud vaid HD p-des 8.6 ja 8.7. Vastustaja ei tellinud hanke raames juhtimiskeskuse hooldusteenust. 2. Kaebajate viited pakkumuse erinevate tegevuste ristsubsideerimise kohta on eksitavad ja asjakohatud. Käesoleval juhul ei ole kolmandad isikud pakkunud juhtimiskeskuse hooldusteenust miinusmärgiga või nullhinnaga, vaid nad ei pidanud seda teenust üldse pakkuma. Seetõttu on ka kaebajate viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjassepuutumatu. Lisaks on asjakoha- 4

(13)
  2. tud ka arutlused hoolduskulude maksumuse aluste osas. Hades Invest OÜ ekspertarvamusest võrgu ja seadmete hoolduskulude kohta nähtub, et need kulud on hanke puhul ca 20 000 eurot aastas. Kaebajad on vaidlustanud sisuliselt HD õiguspärasuse. Kuna kaebaja jättis HD eraldiseisva vaidlustamise võimaluse kasutamata, puudub tal HKMS § 268 lg 4 kohaselt õigus tugineda HD õigusvastasusele kohtumenetluses. Isegi, kui vaidlustaja oleks HD-d tähtaegselt vaidlustanud, on VAKO õigesti märkinud, et HD kriteeriumid olid õiguspärased. Hoolduskulude osakaal esitati hindamiskriteeriumina suuremana, kui oli eeldatavasti proportsioon hanke kogumaksumusest, kuna hoolduskulud tuleb erinevalt muudest kuludest kanda Eesti riigi eelarvelistest vahenditest. Kaebajate järeldused nagu oleks hankija HD-d koostades näinud ette, et hoolduskulude maksumus moodustab hankelepingu eseme mahtu arvestades peaaegu sama suure osakaalu kui seadmete endi ja nende paigaldustööde maksumus, on ebaõige. Pakkumuste hindamine on toimunud õiguspäraselt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kõiki pakkujaid on koheldud võrdselt. Hankija on järginud kõiki

§-st 3 tulenevaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. VAKO on õigesti leidnud, et mistahes sisulise pakkumuse esitamist tarkvara tugiteenusele hooldusperioodi jooksul eraldi kulutabelist HD-s nõutud ei olnud ning pakkumus tugiteenusele hooldusperioodil piirdus hoolduskulude kohta vabas vormis andmete esitamisega, mida ka kolmandad isikud tegid. Ühtlasi on VAKO õigesti märkinud, et kõik pakkujad said õigesti aru hooldusperioodi pikkusest. Asjaolu, et pakkumuse maksutabelis viidati riistvara maksumusele märkusega „(sh 5-aastane riistvara (serverite) hooldus)“ on põhjendatud HD p-ga 8.6.14. Juhul kui kaebaja mõistis HD-s sätestatud tingimusi ebaõigesti ja tegi seetõttu ebaõige pakkumise, ei muuda see kolmandate isikute pakkumust õigusvastaseks. Kolmandate isikute pakkumuste maksumused ei ole põhjendamatult madalad. Hankija on toiminud menetluses kooskõlas Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsuses asjas nr C-599/10 viidatud põhimõtetega ja

§-ga

  1. VAKO kontrollis õigesti hankija diskretsiooniõiguse teostamist ning leidis põhjendatult, et hankija ei pidanud kontrollima kolmandate isikute pakkumuste maksumuste põhjendatust. Kuna hankijal ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust selles, kas kolmandate isikute pakkumused on põhjendamatult madalad, ei pidanud ta võtma vastu otsust kolmandate isikute pakkumuste tagasilükkamise kohta.
  2. Kolmas isik Leica Geosystems AG vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
  3. Leica Geosystems AG tehtud pakkumus vastab HD-s toodud tingimustele ning hooldusteenuste osas toodud hind ei ole põhjendamatult madal. HD p-s 9.2 sätestatud GNSS-RTK seadmete ja tarkvara tugiteenus hooldusperioodil ei hõlma endas juhtimiskeskuse serverite hooldust. Kaebajate vastupidised väited on ebaõiged ega vasta HD-le. Kaebajad üritavad sisustada HD punkti 9.2 endale meelepäraselt. Nähtuvalt HD p-dest 8.7.1 ja 8.7.3

(1)ja 8.7.3
(2)on hankija üksnes soovinud, et tema hangitav GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse tarkvara töötaks ööpäevaringselt. HD punktis 9.2.6 on hooldusperioodile kehtestatud väga selged tähtajad reageerimiseks, kuid ka sellest punktist ei tulene kohustust tagada ööpäevaringset valmisolekut hooldusteenuse osutamiseks. Kaebajate käsitlus, nagu tuleks HD p 9.2 tõlgendamisel arvestada ka HD p-s 8.7.1 GNSS-RTK juhtimiskeskuse serverile esitatud nõudega, mille kohaselt peab server tõrgeteta töötama ööpäevaringselt, on meelevaldne. Kaebajate seisukoht, nagu peaks olema ööpäevaseks hooldusteenuse osutamiseks vähemalt 5 töötajat, kelle tööturuhind on vähemalt 2000 eurot kalendrikuus, on arusaamatu ega vasta HD-le. HD p-s 9.2 toodud hooldusteenuste osutamiseks ei ole vajalik hoida palgal 5 töötajat, kelle ainukeseks tööülesandeks oleks olla hooldusperioodil „valvel“, et pakkuda hooldusteenust. Selline seisukoht ei ole majanduslikult otstarbekas ega ka põhjendatud. 2. Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga. HD p-des 10.1.11, 10.1.12 ja 10.1.14 toodud nõuete täitmiseks esitas kolmas isik nõutava deklaratsiooni, ülevaate Leica Geosystems AG organisatsioonist ning spetsialistidest ning nende isikute CV-d. Hankija kont- 5
(13)
  2. rollis kolmanda isiku pakkumist ning leidis, et see vastab HD-le ja tunnistas pakkumuse vastavaks. Kolmanda isiku pakkumuses on võetud arvesse kõik võimalikud komponendid, mis kaasnevad HD p-s 9.2 nimetatud hooldusteenuse osutamisega. Vastupidised väited on alusetud. Ka on alusetu kaebajate väide, et kolmanda isiku hoolduskulude maksumus ei vasta HD-s ette nähtud hankelepingu esemele vastavale osakaalule. HD-st ega ka

§ 31

lg-st 4 ja 50 lg-st 2 ei tulene, et riigihanke raames pakkuja esitatud hind peaks kujunema kaebaja toodud proportsioonides (st 60% hinnast peaks moodustuma seadmete ja paigaldustööde maksumusest ja 40% hoolduskulude maksumusest). HD p-s 13.2 on toodud üksnes pakkujate esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, kuid need ei saa olla aluseks riigihanke raames esitatava pakkumuses toodud hinna kujunemisele. Hankija on kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt. Hankija ei ole rikkunud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte tagamise nõuet. Samuti ei ole hankija rakendanud HD-s kehtestatud tingimusi pakkujate suhtes ebavõrdselt või läbipaistmatult või vastuoluliselt. Kaebajate järeldused, nagu võisid pakkujad hankija vastusest, et hooldusperiood algab „pärast 3-aastast garantiiperioodi lõppu“, saada hooldusperioodi ja garantiiperioodi pikkusest erinevalt aru ja esitada selle tõttu võrreldamatuid pakkumisi, on hüpoteetilised. Hankija vastus esitatud küsimusele ei anna alust järelduseks, et mõni pakkuja võis HD p-s 9.1.2 toodud garantiiaegadest aru saada erinevalt, kuna hankija vastus ei muutnud HD p-s 9.1.2 toodud garantiiperioode. Kui HD p 9.1.2 jäi mõnele pakkujale arusaamatuks, oli neil võimalik hankijale esitada täpsustavaid küsimusi. VAKO istungil kinnitasid kõik osalenud, sh ka kaebajad, et on üheselt saanud aru, mis hetkest hakkab jooksma GNSS-RTK seadmete ja tarkvara hooldusteenuse periood. Ükski pakkuja ei jaganud kaebajate esitatud seisukohta, et hooldusperioodi algus on ebaselge. HD p 12.2.2 ja HD Lisa 1 „Pakkumuse maksumus“ 8 real toodu osas ei saa olla ebaselgust. HD Lisas 1 toodud hinnapakkumine hõlmab GNSS-RTK seadmete ostu ning garantiid vastavalt HD punktile 9.1. Seda kinnitab ka viide 5-aastasele serverite hoolduse tähtajale. Kolmas isik ei ole ristsubsideerinud erinevaid riigihanke osasid, tegevusi või kuluridasid ning kaebaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Pakkumuse hind, mis on madalam kui hankija määratud eeldatav maksumus või pakkumises näiteks kolmandaks tulnud pakkuja pakkumus, ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt põhjendamatult madala hinnaga

§ 48mõttes.

Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-12-971. Kolmas isik jagab VAKO otsuses toodud seisukohta, et

§ 48

lg-s 1 toodud pakutud hinna kontrollikohustus tekib hankijal üksnes juhul, kui tal on tekkinud kahtlus pakkumuse põhjendatuses. VAKO istungil kinnitas hankija, et kolmanda isiku tehtud pakkumus GNSS-RTK seadmete ja tarkvara hoolduse osas vastas hankija sarnase teenuse tellimiseks varem sõlmitud hankelepingu maksumusega. Tähtsust ei oma asjaolu, et nn referentshange toimus 2010. aastal. Asjaolu, et pakutud GNSS-RTK seadmete ja tarkvara hooldusteenuse hinnad olid erinevad, ei ole

§ 48lg 1 toodud hankija hinna kontrollikohustuse aluseks.

  1. Kolmas isik Trimble Europe B.V. ei avaldanud kohtule oma seisukohta. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et esitatud kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO otsus on õiguspärane ning kohus nõustub selles esitatud põhjendustega.
  3. Kaebaja leiab, et hooldusperioodil tuleb tagada ööpäevaringne tugiteenus, mis tuleneb kaebaja hinnangul HD p-dest 8.6.1 ja 8.7.
  4. 6

(13)HD p-s 8 „GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmete ja tarkvara tehniline kirjeldus ning GNSSpüsijaamade seadmete paigalduse nõuded“ on hankija määranud üldnõuded (p 8.1), GNSSpüsijaamade seadmete paigalduse nõuded (p 8.2), GNSS-püsijaama vastuvõtja nõuded (p 8.3), GNSS-püsijaama antenni nõuded (p 8.4), meteosensori nõuded (p 8.5), GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara nõuded (p 8.6), GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse tarkvara nõuded (p 8.7) ja GNSS-liikuvjaama vastuvõtja nõuded (p 8.8). Nõuded tarnitava seadmete ja tarkvara garantiile ning hooldusele on sätestatud HD p-s
  1. S.h on punktides 9.1.5 ja 9.2.6 sätestatud reageerimisajad nii garantiiperioodil kui ka hooldusperioodil. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et HD p-s 8.7 ja selle alapunktides on kehtestatud üksnes juhtimiskeskuse tarkvarale esitatavad nõuded, mida ei saa laiendada hooldusteenusele esitatavatele nõuetele (VAKO otsuse p 8.3.1). Vastasel juhul muutuksid sisutuks HD p-des 9.15 ja 9.2.6 sätestatud reageerimisajad, sest kui tagatud peab olema ööpäevaringne tugiteenus, puudub vajadus määrata kindlaks reageerimisajad. Samuti nähtub HD p-st 8.7.3 ja lisast 3-2 (lk 57), mida on silmas peetud GNSS-RTK püsijaamade võrgu kõikide komponentide pideva tõrgeteta töö all. S.o juhtimiskeskuse tarkvara peab võimaldama GNSS-andmete kogumist püsijaamadest ning andmete konverteerimist ja avaldamist ööpäevaringselt (24/7); ning GNSS-RTK püsijaamade võrgu lahenduse arvutamist ja reaal-aja teenuse kasutamist (RTK ja DGNSS) ööpäevaringselt (24/7). Seega on HD p 8.7.
  2. nõude näol tegemist nõudega tarkvarale veatu toimimise korral ehk tarkvara peab tagama andmete pideva kogumise ja reaal-aja teenuse kasutamise. Tarkvarale esitatavates nõuetes ei ole esitatud nõudeid GNSS-RTK püsijaamade võrgu hooldusele probleemide ilmnemise korral, vaid see on esitatud HD p-s 9.
  3. Ööpäevaringse hooldusteenuse vajadust ei tulene ka HD p-st 8.6.1, mis sätestab, et GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara peab tagama juhtimiskeskuse tarkvara veatu toimimise ning serverite konfiguratsioon peab vastama kindlale ISKE klassile. Järgnevatest punktidest nähtub, et selle all on silmas peetud, et ühendused ja tähtsamad komponendid peavad olema dubleeritud, kõvaketaste kontrolleri vahemälu peab olema varutoitega kaitstud, kõvakettad peavad olema RAID süsteemis ja aktiivkomponendid peavad olema kuumalt vahetatavad (HD p-d 8.6.2-8.6.7). HD p 8.6.13
(5)nõudest, et serveril peab olema üle veebi olev haldustarkvara, mis võimaldaks reaal-ajas analüüsi, ei saa teha järeldust, et pakkuja kohustuseks on sellise reaal-ajas analüüsi tegemine. Seega on HD 8.6.1 nõuet järgnevate nõuetega koosmõjus tõlgendades silmas peetud konkreetseid nõudeid riistvara konfiguratsioonile, mitte hooldusele. Kohus märgib, et üksnes hankijal on õigus määrata, millises mahus ja reageerimisaegadega teenust ta soovib. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et tellitav riistvara ja tarkvara vajavad toimimiseks pidevat ja ööpäevaringset hooldust, on hankija ise pidanud vajalikuks kehtestada sellise pikkusega reageerimisajad (HD p-d 9.1.5 ja 9.2.6), mis ööpäevaringset hooldust ei nõua. Tegemist on hankija riski ja valikuga, millist garantii- ja hooldusteenust ta läbiviidava hanke raames soovib. Kolmandad isikud ja hankija on kinnitanud, et kolmandate isikute pakkumus sisaldab hooldusteenust HD p-s 9.2.6 sätestatud aja jooksul ning kaebaja ei ole seda seisukohta ümber lükanud. Kaebaja enda pakkumises hoolduskulude osas (VAKO toimikus) on samuti kirjeldatud, et kaebaja tagab probleemide lahendamise HD p-s 9.2.6 toodud tähtaegade jooksul. Kaebaja ei ole pakkumuses ise pakkunud ööpäevaringse teenuse osutamist (VAKO toimik, hankija vastuse lisa, kaebaja esitatud dokument hoolduskulude maksumuse kohta). 10. Kaebaja leiab, et hooldusperioodi tugiteenuses pidi sisalduma ka GNSS-RTK püsijaamade juhtimiskeskuse serverite, s.t ka juhtimiskeskuse riistvara hooldus. 7
(13)HD p 9.2.2 kohaselt osutatakse tugiteenust kõikidele pakkumuses kirjeldatud GNSS-seadmetele ja GNSS-seadmete tarkvarale ning GNSS-RTK püsijaamade võrgu tarkvarale. Selleks, et selgitada välja, mida on kirjeldatud esemete all silmas peetud, tuleb välja selgitada, mis on hanke objektiks. HD p 1.5 kohaselt on riigihanke objektiks GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmete ostmine, paigaldamine ja seadistamine ning GNSS-RTK võrgu tarkvara ostmine ja seadistamine. Pakkuja tarnib hankijale 16 GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmete komplekti, millest 15 on GNSS-püsijaamade seadmete komplektid (vastuvõtja koos antenni ning lisaseadmetega) ning üks GNSS-RTK püsijaamade võrgu liikuvjaama komplekt (HD p 7.1.1). Pakkuja paigaldab ja seadistab GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse hankija ruumides /…/ (HD p 7.1.6). Juhtimiskeskus koosneb vähemalt 2 serverist, juhtimiskeskuse tarkvarast ja 26 litsentsist (HD p 7.1.7). Hankija on soovinud hooldust GNSS-seadmete ja GNSS-RTK püsijaamade võrgu tarkvarale ning GNSS-seadmetele. Arvestades HD p-s 8 toodud erinevate hanke komponentide loetelu, nõustub kohus VAKO otsuse p-des 9.2.1 ja 9.2.2 järeldatuga, et GNSS seadmetena HD p 9.2.2 mõttes tuleb käsitleda GNSS-püsijaamade seadmeid. GNSS-püsijaamade seadmete komponentide loetelu on ammendavalt toodud HD p-s 8.1.3 ning sellesse loetellu ei kuulu juhtimiskeskuse riistvara. Seda, et hankija loeb GNSS-seadmeteks GNSS-püsijaamade seadmed, ilmneb ka hankija vastusest pakkujate küsimustele (VAKO toimik, küsimused-vastused, lk 11). Ka HD p-de 7.1.1, 7.1.6 ja 7.1.7 koosmõjust tuleneb, et juhtimiskeskust tuleb käsitleda GNSS (püsijaamade) seadmetest eraldi. Asjaolust, et hankija on soovinud hooldust GNSS-seadmete ja GNSS-RTK püsijaamade võrgu tarkvarale, ei saa järeldada ka hankija soovi tellida juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Hankija on nii tarkvara kui ka riistvara nõuded eraldi reguleerinud ning samuti on pidanud nende eristamist vajalikuks garantiiperioodi reageerimisaja sätestamisel (HD p 9.1.5.). HD p-s 9.2.6 analoogne regulatsioon puudub. Seega tuleneb normide koosmõjust, et hankija ei soovinud tellida hooldusperioodi jooksul juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Kohus möönab, et nii GNSS-püsijaamade kui ka juhtimiskeskuse tarkvara töö sõltub mingil määral juhtimiskeskuse riistvara tööst, kuid samamoodi võib see sõltuda muudest teguritest või teenustest, mille tagamist pakkujalt ei eeldata (võrguühendus, UPS-seadmed vms). Lisaks on see nii hankija õigus kui ka risk jätta juhtimiskeskuse riistvara hooldusteenus käesoleva hanke raames tellimata. Asjaolu, et kaebaja on teinud pakkumuse teenustele suuremas mahus, kui hankija ette nägi, ei muuda kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist õigusvastaseks. 11. Kaebaja leiab, et kolmandate isikute pakkumused ei vasta HD nõuetele, kuna hoolduskulude pakkumuse maksumus ei sisalda nõutavaid komponente. Kohus on käesoleva otsuse punktides 9 ja 10 jõudnud järeldusele, et hooldusperioodil ei tule tagada ööpäevaringset tugiteenust ning hooldusperioodi tugiteenuses ei sisaldu juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja arvutuskäigud, et nõuetekohase hoolduse tarvis on vaja vähemalt 5 spetsialisti igakuise töötasuga 2000 eurot. Kolmandad isikud on kinnitanud VAKO menetluses esitatud seisukohtades, et nende pakkumused sisaldavad probleemidele reageerimist hooldusperioodil HD p-s 9.2.6. sätestatud reageerimisaegade jooksul. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Kaebaja ei väida samuti, et ilma kaebaja hinnangul vajaliku juhtimiskeskuse riistvara hoolduseta ei paku kolmandad isikud hooldusteenust GNSSseadmetele ja GNSS-seadmete tarkvarale ning GNSS-RTK püsijaamade võrgu tarkvarale. 8
(13)Kohus nõustub väljasõitude osas VAKO otsuse p-s 8.3.2 tooduga. Hankijate ja kolmandate isikute kinnitusel on neil olemas Eestis oma koostööpartnerid (vt kolmandate isikute vastused VAKO menetluses). Kohus nõustub hankija vaidlustusmenetluses esitatud seisukohaga (VAKO otsuse p 5.3), et asjaolust, et 15 püsijaama suhtes tuleb teha 5 aasta jooksul iga-aastast hooldust, ei saa järeldada, et pakkuja peab tegema 75 väljasõitu. Arvestades Eesti väiksust on võimalik erinevate jaamade hooldused ühendada. Kuigi pakkumused on

§ 43

lg 4 kohaselt konfidentsiaalsed ja menetlusosalised ei ole avaldanud soovi vastastikku pakkumuste avaldamiseks, on kohus kontrollinud hoolduskulude osas esitatud pakkumusi VAKO toimikus (hankija vastuse lisad). Esitatud pakkumustest nähtub, et Leica Geosystems AG pakkumuses sisalduvad ka väljasõidud ning seega muutub ka ainetuks kaebaja väide teenuste ristsubsideerimisest. Riigikohtu 20.04.2011 otsuses nr 3-3-31-94-10 leiti, et teatud juhtudel (viidatud juhul jälitustegevusega kogutud materjalide kaitseks) ei ole võimalik tõendites sisalduvat teavet detailselt kohtuotsuses kajastada ning kohtul on piiratud põhjendamiskohustus, küll peab aga kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta. Sellest järeldub, et käesoleval juhul kontrollib kohtu järeldust konfidentsiaalsete dokumentide kohta kõrgema astme kohus. 12. Kaebaja leiab, et kolmandate isikute pakkumused ei vasta hankelepingu eseme hindamisel antavate väärtuspunktide osakaaludele. HD p 13.2 kohaselt kasutatakse hindamiskriteeriumitena majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljaselgitamiseks hanke maksumust (osakaal 60 väärtuspunkti) ja GNSS-RTK püsijaamade võrgu tugiteenuse hoolduskulude maksumust (40 väärtuspunkti).

§ 31

lg 4 viimase lause kohaselt nimetab hankija pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. Kaebaja on vastuses kinnitanud, et ei vaidlusta määratud osakaalusid ning leiab, et need on õiguspärased (kaebuse p 2.1.10 (c)). Kaebaja on teinud eeltoodust järelduse, et hoolduskulude maksumus peaks moodustama hanke kogumaksumuse ja hoolduskulude maksumuse summast 40%. Kohus leiab, et kaebaja järeldus on põhjendamatu. Hankijal on võimalik määrata HD-des, kas ta tugineb pakkumuste hindamisel üksnes madalaimale hinnale või majanduslikult soodsaimale pakkumisele (

§ 31

lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta art 53 lg 1, preambuli p 46). Sellest tuleneb, et hankija hinnangul ei pruugi talle kokkuvõttes olla soodsaim madalaima hinnaga pakkumine, vaid erinevate tingimuste koosmõjus võib majanduslikult soodsaimaks osutuda mõni muu pakkumine. Sealhulgas võib hankija anda mõnele kulureale suurema osakaalu, kui see eelduslikult tegelikult hanke maksumusest moodustab, kui selleks on objektiivne vajadus. Käesolevas asjas on hankija hoolduskuludele eraldi hindamiskriteeriumi seadmist põhjendanud asjaoluga, et hankijal tuleb hoolduskulud kanda tervikuna oma eelarvest. Kui lähtuda kaebaja eeldusest, et hoolduskulude maksumus peab olema samas osakaalus hoolduskulude eest antavate hindepunktidega, ei erineks selline hindamisviis mingil määral madalaima hinnaga pakkumuse esitamisest – edukaks osutuks pakkumus, mille tarnitavate esemete ja hoolduskulude maksumuse summa oleks väikseim. Juba asjaolu, et hankija valis hindamise aluseks madalaima hinna asemel majanduslikult soodsaima pakkumise, viitab sellele, et hindamiskriteeriumid ei väljenda kulude omavahelist suhet ja seega ei pea hoolduskulude maksumus moodustama hanke ja hoolduskulude summaarsest maksumusest ligikaudu 40%. 9

(13)
  1. Kaebaja leiab, et hankija on rakendanud HD-s kehtestatud tingimusi pakkujate suhtes ebavõrdselt, läbipaistmatult ja vastuoluliselt, mistõttu ei ole riigihankes esitatud pakkumised võrreldavad. Kaebaja sai HD p-st 9.2.1 aru, et hooldusperiood algab iga seadme puhul vastavalt selle seadme garantiiperioodi lõppemisest ehk juhtimiskeskuse riistvara korral pärast 5-aastase garantiiperioodi möödumist. Kohus on juba käesoleva otsuse punktis 10 tuvastanud, et HD p-s 9.2 kirjeldatud hooldusteenus ei hõlma endas juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Seetõttu ei ole kaebaja väide, et hooldusteenuse osutamine juhtimiskeskuse riistvarale võis hakata pärast 5-aastase garantiiperioodi möödumist, asjakohane. Kaebaja on ka ise möönnud, et kolmandad isikud said hankijaga ühtemoodi aru, et hooldusperiood algab pärast kolmeaastase garantiiperioodi lõppu (kaebuse p 2.2.2 (a)). Kohus leiab, et hankija ja kolmandad isikud on HD p-e 9.1.2 ja 9.2.2 õigesti tõlgendanud. HD p-de 9.2.1 ja 9.2.2 kohaselt osutatakse tugiteenust kõikidele pakkumuses kirjeldatud GNSSseadmetele ja GNSS-seadmete tarkvarale ning GNSS-RTK püsijaamade võrgu tarkvarale viis aastat pärast garantiiperioodi lõppu. HD p 9.1.2 kohaselt peab kõikide seadmete ja tarkvara garantiiaeg olema vähemalt 3 (kolm) aastat alates seadmete üleandmisest Hankijale, /…/. Paigalduskonstruktsiooni garantiiaeg peab olema vähemalt 2 (kaks) aastat alates seadmete paigalduskonstruktsioonide üleandmisest Hankijale. Juhtimiskeskuse riistvara (sh serverite) garantiiaeg peab olema vähemalt 5 (viis) aastat /…/. Eeltoodust tuleneb, et kuna tugiteenus hooldusperioodi jooksul tagatakse seadmetele ja tarkvarale ning nendele hanke objektidele on garantiiaeg HD p 9.1.2 kohaselt vähemalt kolm aastat, algab hooldusperiood pärast 3-aastase garantiiperioodi lõppu. Sama on selgitanud ka hankija oma vastuses hankemenetluses (vt VAKO toimikus hankija vastuse lisa lk 21). Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, kuna hooldusperioodi algus on üheselt määratav.
  2. HD lisa 1 punktis 2 on toodud hinnaettepaneku kohustuslik vorm. Vormi punkti 8 kohaselt tuleb vormi märkida „GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara maksumus (sh 5-aastane riistvara (serverite) hooldus)“. Kaebaja leiab, et ei ole välistatud, et mõni pakkuja võis esitada selle seadme hoolduskulusid ka üksnes pakkumuse selles osas ning see jäi seadme hooldusteenuse maksumusest välja. Hinnaettepaneku kohustusliku vormi p 8 puudutab juhtimiskeskuse riistvara. Kohus on juba käesoleva otsuse punktis 10 tuvastanud, et HD p-s 9.2 kirjeldatud hooldusteenus ei hõlma endast juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Seega ei pidanud ükski pakkuja juhtimiskeskuse riistvarale tugiteenusena hoolduse osutamist ega ka vastavate kulude maksumust välja tooma. Kaebaja vastavad väited on alusetud. Kohus möönab, et viidatud vormi punkt 8 kasutab sõna „hooldus“, mis iseseisvalt võiks tekitada küsimust, kas hankija on silmas pidanud hooldusteenuse osutamist tugiteenusena pärast garantiiaja lõppu. Samas HD punkte koosmõjus tõlgendades sellise järelduseni jõuda ei saa. HD lisa 1 hinnaettepaneku vormi alusel tehakse kindlaks pakkumuse maksumus (HD p 12.2.1), mille kui hanke maksumuse eest antakse maksimaalselt 60 väärtuspunkti (HD p 13.2). Hooldusteenus tugiteenusena ei kuulu hanke maksumuse alla, vaid seda hinnatakse eraldi (HD p 12.2.2 ja HD p 13.2). Kuna hinnaettepaneku punktis 8 on mainitud juhtimiskeskuse riistvara (serverite) hooldust ja kuna see kuulub hanke maksumuse sisse, mitte hooldusteenuse maksumuse sisse, saab olla silmas peetud üksnes garantii kehtivusaegset hooldust (HD p 9.1.2). See on ka kooskõlas kohtu varasema tõlgendusega, et garantiijärgset hooldust hankija ei soovinud. 10
(13)15. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija rikkunud

§-s 3 sätestatud hankemenetluse põhimõtteid. Asjaolu, et kaebaja on saanud hankedokumentidest teistmoodi aru kui hankija ja kolmandad isikud, ei muuda hankemenetlust läbipaistmatuks ega kontrollitamatuks. Samuti ei ole õige kaebaja väide, et kolmandate isikute pakkumused ei sisalda HD-s ettenähtud teenuseid. 16. Kaebaja on leidnud, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et kolmandate isikute pakkumuste maksumused on põhjendamatult madalad. Kohus nõustub, et kaebaja pakkumuse maksumus hoolduskulude osas on kordades kõrgem kui kummagi kolmanda isiku pakkumuse maksumus. Samas on kaebaja ka läbivalt väitnud, et tagada tuleb ööpäevaringne tugiteenus, mis hõlmab ka juhtimiskeskuse riistvara, milleks tuleb palgata vähemalt 5 isikut töötasuga 2000 eurot kuus. Kohus on varem tuvastanud, et vajalik ei ole ööpäevaringne tugiteenus ega tugiteenus juhtimiskeskuse riistvara hoolduseks. Seega tuleneb kaebaja oluliselt kõrgem pakkumus mitte kolmandate isikute põhjendamatult madalast maksumusest, vaid kaebaja erinevast arusaamast hooldusteenuse mahu kohta. Olukorras, kus üks pakkuja esitab teistest oluliselt kõrgema pakkumuse, ei pea hankijal tekkima kahtlust, et kõigi teiste pakkujate pakkumused on põhjendamatult madalate maksumustega. Kohus nõustub kaebaja viidatud kohtupraktikaga, et hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse tõsiseltvõetavust, kui tekib kahtlus, et pakkumus ei ole usaldusväärne. Samas ei ole kaebaja piisavalt selle kahtluse tekkimise vajadust tõendanud ning hankija on selle omapoolsete väidetega ümber lükanud. Kohus märgib, et seadus ei näe ette põhjendamiskohustust pakkumuse põhjendatuks lugemise korral. Kohus leiab, et sellise kohustuse puudumine on kooskõlas nii pakkumuse konfidentsiaalsuse tagamise põhimõttega (

§ 43

lg 4) kui ka üldise eeldusega, et keskmine mõistlik ettevõtja, s.h riigihankemenetluses osaleja, järgib õigusnorme ning teeb majanduslikult põhjendatud pakkumuse. Vastupidise tõlgenduse korral tuleks eeldada, et iga pakkumus on ebamõistlik, hankijal tuleks pakkumuste vastavaks tunnistamisel põhjendada iga üksiku pakkumuse vastavust eeldatavale maksumusele ning pakkumuste konfidentsiaalsuse tagamine muutuks küsitavaks. See oleks aga vastuolus hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõttega (

§ 1

). Kolmanda isiku pakkumuse majanduslikku põhjendatust saab kontrollida vaidlustus- ja kohtumenetluses kogutud materjalide alusel. Hankija on toonud vaidlustusmenetluses välja, et sõlmis

  1. a riigihanke nr 121572 raames tugiteenuse hoolduslepingu 5 GNSS-püsijaama seadmele kestvusega ca 3 aastat ja maksumusega 11 980 eurot. Kohus nõustub VAKO otsuses 10.4 toodud arvutuskäiguga, et seega on 15 GNSSpüsijaama seadme 5-aastase tugiteenuse hoolduslepingu hind proportsionaalselt 59 900 eurot. Leica Geosystems AG pakkumine hooldusteenuse osas on 72,377,03 eurot ehk varasema hanke alusel eeldatavast hinnast ca 21% kõrgem. Kohus ei nõustu väitega, et vaatamata sellele, et kolmandate isikute pakkumus oli varasema hanke alusel eeldatavast hinnast viiendiku võrra kõrgem, pidi hankijal siiski tekkima kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madal. Kuigi varasem leping sõlmiti juba
  2. aastal, pidid tollases hankes pakkujad arvestama võimaliku inflatsiooni ja hinnatõusuga, s.h lepingu lõppemise seisuga. Seetõttu võiks kõne alla tulla kuni kolmeaastase hinnatõusu prognoosiga arvestamine (
  3. aasta lõpust
  4. aasta alguseni ajal, kui hooldus on tagatud garantii korras). Teiseks ei nõustu kohus kaebaja hinnanguga, et püsijaamade arvu suurenemine tõstab ka hüppeliselt hooldusteenuse mahtu. Pigem võib rohkemate seadmete haldamisel esineda teatav mastaabiefekt, s.o iga täiendava seadme lisandumisega ei suurene hoolduskulud võrdeliselt, vaid need suurenevad vähem või üldse mitte. Seetõttu nõustub kohus VAKO otsuse p-s 10.4 järeldatuga, et hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et kolmandate isikute pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega. 11

(13)
  1. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kaebus rahuldamata. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2013 määrusega keelati käesolevas haldusasjas hankijal riigihankes „GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmete ja tarkvara ostmine, paigaldamine ning seadistamine“ (viitenumber 143667) hankelepingu sõlmimine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuid mitte kauem kui
  2. oktoobrini
  3. Kohus on käesoleva otsusega jõudnud järeldusele, et kaebus on perspektiivitu. Samas on ringkonnakohus 12.06.2013 haldusasjas nr 3-13-1061 leidnud, et HKMS § 253 lg 3 rakendamisel tuleb silmas pidada, et reeglina on oluline ajavahe kohtuotsuse, millega kaebus jäeti rahuldamata, tegemise ning selle kohtuotsuse jõustumise vahel. Esialgse õiguskaitse tühistamise määrus jõustub aga HKMS § 252 lg 3 alusel üldjuhul teatavakstegemisest, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti. Kohtud peaksid HKMS § 253 lg 3 kohaldamisel vältima olukorda, kus iga kohtuaste peab hakkama esialgse õiguskaitse küsimust uuesti lahendama. See on saavutatav, kui esialgse õiguskaitse tühistamise määruse jõustumine seada sõltuvusse selle kohtulahendi jõustumisest, millega kaebus jäeti rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine enne menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist peab olema sisuliselt põhjendatud. Käesolevas asjas on ringkonnakohus pidanud põhjendatuks kohaldada esialgset õiguskaitset mitte kuni kohtulahendi jõustumiseni, vaid kuni 30.10.
  4. Halduskohus ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta ega ka esialgset õiguskaitse abinõud varem tühistada. Arvestades apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega hankeasjades, on kaebajal võimalik taotleda ringkonnakohtult esialgse õiguskaitse jätkuvat kohaldamist. Kaebajal on otstarbekas arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlemisel ka ajavaruga, et ringkonnakohtul oleks võimalik küsida esialgse õiguskaitse taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukohti ja vaadata esialgse õiguskaitse taotlus läbi.
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Vastustaja ja kolmas isik Leica Geosystems AG on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmas isik Leica Geosystems AG osales kohtumenetluses kaebaja vastaspoolel ning on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 925,50 eurot. Kuigi menetluskulude taotlus on kohtule esitatud hilinenult, ei tingi selle lahendamine käesolevas asjas kohtumenetluse venimist, s.t kohtuotsuse kuulutamise aja edasi lükkamist. Muu hulgas on kaebaja jõudnud esitada taotlusele oma seisukoha (tl 210 jj). Seega peab kohus võimalikuks avaldust menetleda (vt Riigikohtu 08.03.2012 otsuse nr 3-3-1-85-11 p 25). Kohtule on esitatud kuludokumendid ja kulud on kantud (tl 201-202). Õigusabile kulunud aeg on 6,17 tundi, mida kohus ei pea ülemääraseks. Kohus ei pea samuti ülemääraseks õigusabiosutaja tunnitasu suurust, arvestades, et kaebaja ise on taotlenud 2,15 tunni ulatuses enda esindaja tasu tunnimäära hüvitamist, mis on kolmanda isiku taotletust kõigest 5 eurot väiksem (tl 176 pöördel). Kokkuvõttes loeb kohus kolmanda isiku kulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kuna kaebajad on ühispakkujad, tuleb neilt menetluskulud välja mõista solidaarselt.
  6. Riigikohtu praktika kohaselt võib haldusorgan kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selleks, et selle teenuse kulude väljamõistmine teiselt poolelt oleks põhjendatud, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (Riigikohtu 26.04.2010 otsus nr 3-3-1-9-10 ja 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12). 12
(13)Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et käesolev vaidlus väljub vastustaja igapäevasest põhitegevusest. Maa-ameti põhimääruse § 22 p-de 4 ja 5 kohaselt on õigusosakonna põhiülesandeks riigihangete ettevalmistamine ja läbiviimise korraldamine ning ameti esindamine kohtus või selle korraldamine. Riigihangete registrist nähtub, et vastustaja on ainuüksi käesoleval aastal avaldanud üle 30 hanketeate. Seetõttu ei saa pidada käesolevat vaidlust vastustaja igapäevasest põhitegevusest väljuvaks. Samuti ei ole muid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude väljamõistmist vastustajale, s.h asja erakordset keerukust. Hankija esindas oma huvisid edukalt ilma välist õigusabi kasutamata vaidlustusmenetluses. Kohtumenetluses ei ole vaidlusküsimus muutunud sel määral keerukamaks, et see õigustaks välise õigusabi kasutamist. Hankija vastustest nähtub, et ta on jäänud sisuliselt enda varasemate ning VAKO otsuse põhjenduste juurde. Kuna Maa-ameti õigusosakonna põhiülesandeks on ka ameti esindamine kohtus, hõlmab see endas vajadusel ka määruskaebuste esitamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.