) § 96 ja § 40 lg 1 sätetele märgivad kaebajad, vastustuse eelduste täitmiseks peab maksuhaldur tuvastama seadusliku esindaja poolt
§-s 8 nimetatud kohustuse rikkumise; kohustuse rikkumine peab olema tahtlik või tingitud raskest hooletusest; kohustuse rikkumine peab põhjustama maksuvõla tekkimise, mis tähendab, et rikkumise ja maksuvõla vahel peab esinema põhjuslik seos. Juhatuse liikmete vastutus juriidilise isiku maksuvõla eest on tulenevalt
lg 1 võimalik üksnes juhul, kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust tagada käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kui juhatuse liige rikkus seadusest tulenevat kohustust, siis peab maksuhaldur sellist rikkumist põhjendama ning tõendama. Põhjendada tuleb muu hulgas seda, milles kohustuse rikkumine seisnes ja millal seda kohustust rikuti. Seejärel tuleb näidata ja tõendada, et kohustuse rikkumine põhjustas maksuvõla tekkimise. Rikkumise toimepanemise aja tuvastamine on vajalik teo (rikkumise) ja sellest tekkinud maksuvõla põhjuslikkuse seose hindamise aspektist. Pärast nende asjaolude tuvastamist ja tõendamist tuleb maksuhalduril järgmisena tõendada, et kohustuse rikkumine oli süüline. Süülise vastustuse korral tuleb hinnata, kas kohustuse rikkumine oli tahtlik või raske hooletus. Juhatuse liige saab kohustusi rikkuda üksnes juhatuse liikmeks oleku ajal ning võimalik vastustus saab järgneda vaid selle maksuvõla eest, mille tekkimisel on seos rikutud kohustusega. Kui kohustusi rikutakse erineval ajal, siis tuleb eelnimetatud asjaolud tuvastada iga rikutud kohustuse lõikes eraldi. Vastutusotsuses esitatud asjaolud ja põhjendused nendele tingimustele ei vasta. Seepärast ei ole võimalik esitada sisulisi vastuväiteid, millega rikutakse kaebajate kaebeõigust. Kaebajate tegevust on analüüsitud Vastutusotsuse p-des 6.1 ja 6.2. Mõlemal juhul on vastustaja viidanud
lg 1 sätestatud kohustuste rikkumisele, kuid ei ole rikkumiste sisu põhjalikumalt avanud. Lähtudes sellest kaebaja leiab, et kohustuste rikkumine tähendab konkreetse isiku faktilist tegevust või tegevusetust, mitte aga õiguslikku hinnangut viitega konkreetsele seadussättele. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, millised faktilised teod moodustavad
lg-s 1 tuleneva koosseisupärasuse ning kas nimetatud teod põhjustasid maksuvõla tekkimise, sh kui suure maksuvõla tekkimise. Vastutusotsuses toodud väide, et S.L. ja S.Z. on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, on liialt üldine ning võimalda kaebajatele omistada konkreetset tegu, mida oleks võimalik seostada sissenõutava maksuvõlaga. Samuti ei selgu, kas oli tegemist ühe või mitme rikkumisega ning kes ja millal täpselt rikkumised toime pani. Seetõttu on kontrollimatu Vastutusotsuses toodud vastustaja väide, et kaebajate teadliku ja tahtliku tegevuse ning SVS Metall OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui maksuhaldur ei ole näidanud, et millised konkreetsed
lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikuti, siis ei saa vastustaja väita, et nimetatud kohustused tõid kaasa Vastutusotsusega nõutava maksuvõla tekkimise.
sätestab üheselt, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lg-st 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Maksuhaldur peab haldusakti põhjenduses märkima haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse (HMS § 56 lg 1 ja
Isik, kelle õigusi ja vabadusi haldusakt riivab omab üldjuhul legitiimset ja kaitstavat huvi akti motiivide vastu (vt Riigikohtu halduskolleegium, edaspidi RKHKo, asjas nr 3-3-1-84-08). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et akti motiveerimine on esmalt vajalik akti materiaalse õiguspärasuse kontrollimiseks. Haldusakti põhjendamine on vajalik ka selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud, kuna põhjendamine tagab põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (RKHKo 22. mai 2000. a otsus asjas nr 3-3-1-1400). Faktilises põhjenduses peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise (RKHKo 19. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-13-02). 3 Vastutusotsuses on tehtud viiteid
(nt § 57 lg 1) ja äriseadustiku (edaspidi ÄS) sätetele, kuid ei ole osutatud konkreetsetele tegudele, mis viisid maksuvõla tekkimiseni ja selle tasumata jätmiseni ning millede tõttu oli sissenõudmine äriühingult endalt võimatu. Seepärast kaebajad leiavad, et tegemist on ilmselgelt puuduliku põhjendusega. Eeltoodust tuleneb, et Vastutusotsuses ei ole vastutuse eeldusi piisavalt põhjendatud. Rikutud on
lg-t 2, kuna Vastutusotsusest ei selgu, et miks nõutakse igalt kaebajalt just sellises summas maksuvõla tasumist. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane ning ei võimaldada kontrollida haldusakti materiaalset õiguspärasust ning realiseerida efektiivselt haldusakti adressaadi kaebeõigust. Kaebajad on seisukohal, et
lg 1 teises lauses nimetatu tähendab, et seaduslikele esindajale maksuvõla tasumata jätmise etteheite tegemisel tuleb muuhulgas tuvastada, et kas OÜ-l SVS Metall olid rahalised vahendid, mille arvel oli võimalik maksuvõlga tasuda. Vastutusotsusest nähtuvalt ei ole nimetatud asjaolule Vastutusotsuse andmisel mingisugust tähelepanu pööratud, ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis kinnitaks rahaliste vahendite olemasolu ja nende rahaliste vahendite olemasolul maksuvõla süülist (tahtlus või raske hooletus) tasumata jätmist. Vastusotsuses tuleb näidata, et maksuvõla tekkimisel ajal oli OÜ SVS Metall majanduslikult suuteline maksukohustuse täitama. Kui äriühing ei olnud maksukohustuse täitmiseks suuteline, siis ei saanud ka võimalik juhatuse liikmete kohustuse rikkumine kuidagi mõjutada maksukohustuse tasumist, sh ka riigi maksulaekumiste suurust. Eeltoodud asjaoludega ei ole Vastutusotsuses andmisel mingil põhjusel arvestatud ning ei ole ka põhjendatud, miks need asjaolud jäetakse tähelepanuta. Seega on esineb Vastutusotsuses andmises sisulisi puudusi, mida ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada. Kohtumenetluses tuleb haldusakti kontrollida selle andmise seisuga ning selles toodud asjaolude ja tõendite alusel. Kui maksuhaldur on Vastutusotsuse andmisel jätnud olulised asjaolud tuvastamata, siis ei saa neid asjaolusid tuvastada haldusorgani eest halduskohus. Puudustega haldusakt tuleb tühistada uurimispõhimõtte ja oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu.
lg 1 alusel maksuvõla tasumise nõudmine juhatuse liikmelt eeldab ka seda, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumine peab olema õigusvastane. Järelikult peab maksuhaldur tõendama tuvastatud rikkumise õigusvastasuse. Kuna
vastutuse koosseisu ei ava, siis saab analoogia korras kohaldada võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise põhimõtteid. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Vastutusotsuses ei ole täpselt märgitud, millised
-st tulenevaid kohustusi ei ole juhatuse liige järginud. Kui maksuhaldur sellise rikkumise tuvastab, siis tuleb hinnata, kas selle kohustuse rikkumine on õigusvastane. Õigusvastasuse hindamisel tuleb lähtuda aga selle rikutud sätte eesmärgist. Rikutud sätte kaitse eesmärgid võivad olla erinevad. Vastutusotsuses ei ole iga juhatuse liikme puhul rikkumiste õigusvastasust ja rikutud sätte eesmärki analüüsinud. Samuti näeb VÕS § 103 ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Maksuhaldur ei ole ka rikkumise vabandatavuse aspekti Vastutusotsuses käsitlenud. Tulenevalt
Juhatuse liikme vastutus on piiratud üksnes tahtluse või raske hooletusega. Vastutusest vabaneb isik süü või nõutava süü vormi puudumisel. RKHKo asjas nr 3-3-1-41-05 andis juhise selle kohta, et kuidas peab haldusaktis põhjendama vastutuse kohaldamise aluseid. Riigikohus nentis, et „vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm 4 on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust.“. Kaebajad on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud peavad olema lahti seletatud Vastutusotsuses. Vastutusotsuses leitakse, et mõlema juhatuse liikme poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine oli tahtlik. Seda väidet saab pidada järelduseks, kuid Vastutusotsuses ei selgu, millega on vastustaja kummagi juhatuse liikme puhul tahtlust sisustanud. Seega ei ole Vastutusotsuses kontrollitav, kuidas on kaebajate tegude subjektiivne külg tuvastatud. Kohustuse rikkumine subjektiivne külg eeldab tahtlust nii rikkumise toimepanemise kui ka maksuvõla tasumata jätmise suhtes. Maksuhaldur ei ole süü olemasolu juhatuse liikmete võimalikes rikkumistes (tegudes) hinnanud ega põhjendanud. Vastutusotsuses ei ole analüüsitud ka seda, et juhatuse liikmetel on mitmeid samaliigilise kohustusi, sh täita oma kohustusi teiste võlausaldajate eest. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebajate tegutsemine juhatuse liikmena oli erinevate kohustuste täitmise seisukohast teistele sarnastele isikutele mõistlikult vastuvõetamatu või tegemist oli tahtliku kohustuse rikkumisega. Kaebaja leiab, et Vastutusotsus ei vasta ka RKHKo asjas nr 3-3-1-41-05 toodud juhistele, mille kohaselt iga juhatuse liikme süü on vaja eraldi tuvastada ja üksikasjalikult motiveerida. Vastutusotsuses süü motiveerimise nõude rikkumine Riigikohtu hinnangul sedavõrd oluline, mis toob kaasa vastutusotsuse tühistamise motiveerimatuse tõttu. Vastutusotsuses märgitakse, et juhatuse liikmed on koostöös rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kui seejuures ei ole märgitud, et millised kohustusi iga juhatuse liige rikkus, kas see oli tahtlik või oli tingitud raskest hooletusest. Eeltoodud põhjusel ei ole Vastutusotsuses kontrollitava osas, et millised
lg-s 1 nimetatud konkreetseid kohustusi juhatuse liikmed on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. Tulenevalt
lg-st 5 maksusumma tasumiseks kohustav vastutusotsus tuleb teha maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Vastutusotsusest nähtub, et maksuvõlg, mille tasumist kaebajatelt nõutakse, on pärit septembrist, novembrist ja detsembrist 2006 ja jaanuarist
nõuetele ega võimalda kontrollida vastutuse aluse kohaldamise eelduste olemasolu. Esitatud põhjendus ei sisalda selliseid andmeid, millega saaks sisustada vastuste koosseisulisi asjaolusid, nagu konkreetse kohustuse rikkumine, isiku süü kohustuse rikkumisel, selle kohustuse rikkumisest tekkinud maksuvõlg ning isiku süü ja selle liik maksuvõla tasumata jätmisel. Viitega
lg-s 2 sätestatule märgivad kaebajad, et kui vastutusotsusega nõutakse maksuotsuse tuvastatud maksuvõlga, siis saavad kaebajad esitada vastuväited maksuotsusele. Seega kaebajal on õigus vaidlustada Maksuotsus ning esitada sellele kõiki vastuväiteid, mida oleks saanud esitada maksukohustuslane (SVS Metall OÜ). Selline õigus on kaebajatel sõltumata sellest, kas nad OÜ SVS Metall seadusliku esindajatena Maksuotsuse vaidlustamise võimalust kasutas või mitte. Kui selgub, et Maksuotsusega maksusumma oli määratud ebaõigesti, siis ei ole võimalik nõuda nimetatud maksuvõla täitmist juhatuse liikmetelt. Vastutusotsuse tühistamiseks piisab, kui kohus tuvastab Maksuotsuse õigusvastasuse, mille tuvastamine on hõlmatud Vastutusotsuse tühistamiskaebusega. Seda välistab
lg 6 p 1, mille kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud. 5 Kaebajad leiavad Vastutusotsuse lisas märgitud Maksuotsusega tutvumise järgselt, et vastustaja on alusetult ja põhjendamatult keelanud OÜ-l SVS Metall maha arvata sisendkäibemaksu OÜde Mazur Haldus ja Salemade arvete alusel. SVS Metall OÜ-le tehtud Maksuotsuses põhjendas maksuhaldur käibemaksu määramist asjaoluga, et arvetel märgitud teenust ei ole saadud OÜ-delt Mazur Haldus ja Salemade. Arved ei vasta käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 37 lg 7 p-des 2, 6 ja 8 märgitud nõuetele, kuna arvetele on märgitud müüja, kes ei ole tegelikult kaupa ja teenust müünud ning arvetel ei ole märgitud teenuse mahtu ja teenuse hinda. Kaebaja leiab, et Maksuotsuse põhjendustest tuleb järeldada, et maksuhaldur vaidlusta teenuse saamist, vaid kahtleb teenuse tegelikus müüjas. Millisele faktilisele alusele Maksuotsuses tugineb on vastustaja selgitanud ka Vastutusotsuse lk 19-20 p-des 4 ja 6, leides, et OÜ SVS Metall ei ole rakendanud äri nõutavat hoolsuskohustust, mis kohustab ostjat kindlaks tegema isiku, kellega ta tehingu teeb ja selle, kas isik on tehingu tegemise ajal käibemaksukohustuslane. Vastutusotsuses leitakse, et kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest tegelikuks müüjaks tuleb pidada tundmatut kolmandat isikut. Kuna OÜ SVS Metall ei ole kontrolli käigus esitanud maksuhaldurile täiendavaid tõendeid vaidlusaluste tehingute teise poole kindlakstegemiseks, mistõttu tuli tegelikuks ehitusteenuse osutajaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Tundmatu kolmanda isiku puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tuleneb, et Maksuotsusega määrati käibemaks OÜ-le SVS Metall seetõttu, et ta ei tuvastanud müüja isikut ning vastustaja arvates ei ole OÜ-d Mazur Haldus ja Salemade tegelikud teenuse müüjad. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 06.03.2002 otsuses asjas nr 3-4-1-1-02 selgitas, et "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust." Kuid asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult (RKHKo asjas nr 3-3-1-50-03). Samas on Riigikohus käesoleva asjaga sarnastes asjades leidnud, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene aga juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Asjades nr 3-3-1-34-06 ning 3-3-1-47-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui hiljem selgub, et maksuarvestuses märgitud isik pole tegelik müüja, sõltub maksukohustus sellest, kas maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Ka hoolsusnõuete täitmisega seonduvalt on Riigikohus leidnud, et hoolsusnõuete täitmine on käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel oluline vaid seoses müüja isiku tuvastamisega (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-74-09). Kuid asjas nr 3-3-1-34-06 Riigikohus selgitas, et hoolsusnõuete mittejärgimine tingib sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastasus, kui nende järgmisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele seega kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust tuleb maksuhalduri põhjendatud kahtluse alusel mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-74-09). Vastutusotsuses maksuhaldur ei väida, et OÜ SVS Metall osales maksupettuses, ega väida, et OÜ SVS Metall teadis või pidi teadma, et nimetatud äriühingud ei ole tegelikud teenuse müüjad. Vastutusotsuses heidetakse Maksuotsuse pinnalt ette vaid seda, et OÜ SVS Metall ei tuvastanud müüja isikut. 6 OÜ SVS Metall on OÜ-le Mazur Haldus ja OÜ-le Salemade tasunud sularahata arvelduse korras. Eesti krediidiasutused ei ava pangakontosid äriühingutele, keda ei ole võimalik tuvastada. Samuti ei ole võimalik kanda raha võõrale pangakontole. Pangaülekande puhul kontrollib pank saajat ja tema pangakontonumbrit. OÜ-l SVS Metall ei tekkinud kordagi kahtlus, et teenuse esitaja on keegi muu ja OÜ-le SVS Metall tundmatu isik. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-21-40 märkinud, et „sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel ei saa müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja“. Seega ei olnud müüja esindaja tuvastamata jätmine oluline, millega samuti ei ole Maksuotsuses ning Vastutusotsuse andmisel arvestatud. Maksuotsuses samuti nähtub, et OÜ Mazur Haldus kinnitas tehingute toimumist ning viitas S. S.le kui tehinguid korraldanud isikule. Viimane kinnitas tehingute toimumist maksuhaldurile telefoni teel. Seega müüja ei eita tehingutes osalemist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-18-10 leidnud, et „ainuüksi väidetav hoolsuskohustuse eiramine, võimalikud mitmesugused muud puudused ja ka müüja käitumine ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et kaebaja neilt osaühingutelt metsamaterjali ei saanud, kui pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaup või teenus on saadud ja selle eest on müüjale tasutud“. OÜ Mazur Haldur toimunud tehingute puhul on nimetatud tingimused täidetud, mistõttu Maksuotsuses ja Vastutusotsuses toodud järeldused vaidlusaluste tehingute mittetoimumise kohta arvel märgitud müüjatega on põhjendamatud. Kaebaja leiab, et Maksuotsus on õigusvastane ning OÜ-l SVS Metall ei ole maksuvõlga Maksuotsuses toodud tehingutest tulenevalt tekkinud. Kui isegi asuda seisukohale, et Maksuotsusega käibemaksu määramine oli põhjendatud, siis sai see kaebajate arvates võimalikuks üksnes seetõttu, et OÜ SVS Metall ei täitnud talle lasuvat tõendamiskoormust ning esitanud maksumenetluses tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tehingud arvel märgitud osaühingutega siiski toimusid. Sellisel juhul on maksuvõla tinginud soodsa maksuõigusliku asjaolu tõendamata jätmine, mitte aga OÜ SVS Metall õigusvastane käitumine maksuõigussuhtes. Nimetatud asjaoluga tuleb arvestada nii kohustuste täitmise hindamisel kui ka süü ja selle vormi tuvastamisel. Vastutusotsuses ei ole eeltoodule tähelepanu pööratud. Leides, et OÜ SVS Metall rikkus isikute tuvastamata jätmisega hoolsusnõudeid, ei tulene järeldus, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-74-09). Kuna Vastutusotsus on tehtud maksuvõla kohta, mis tekkis 3 aastat tagasi, saab juhatuse liikmete vastutus järgneda üksnes tahtliku kohustuste rikkumise korral. Hoolsusnõuete rikkumisest ja tõendamiskoormuse nõuetekohasest täitmata jätmisest tulenev sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei tähenda, et käibemaksu ei tasutud juhatuse liikmete poolt tahtlikult. Ka sellel põhjusel tuleb Vastutusotsus tühistada. Vastutusotsuse vaidlustamisel halduskohtus ei kehti
lg 1, mis tähendab, et kaebaja ei pea tõendama Vastutusotsuse ja selles viidatud Maksuotsuse ebaõigsust. Vastupidi, vastustaja peab kohtule esitama kõik need tõendid, mis kinnitavad, et käesoleval juhul oli Vastutusotsus materiaalset ja formaalselt õiguspärane ning õiguspärane on Maksuotsus, millega määratud maksuvõlga kaebajalt sisse nõutakse. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebus on põhistamata, Vastutusotsus on õiguspärane ja nõuetekohaselt motiveeritud ning kaebuse esitaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. 02.05.
lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust pidama raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Samuti ei ole S.L. ja S.Z. täitnud KMS § 24, mille kohaselt registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. OÜ-le SVS Metall tehtud Maksuotsusega on määratud OÜ-le SVS Metall tasumiseks käibemaksu kokku summas 592 677 krooni. 19.07.2010 seisuga on OÜ SVS Metall maksuvõlg kokku 3 298 758 krooni (sh Maksuotsusega määratud võlg summas 592 677 krooni), millest põhivõlg on 2 198 555 krooni ja intressivõlg 1 100 203 krooni. Vastutusotsuse aluseks on S.L.i ja S.Z.i tegevuses tuvastatud
lg 1 ja maksuseaduste tahtlik rikkumine, mille tulemusel tekkis OÜ-l SVS Metall maksuvõlg, mida maksuhalduril ei ole õnnestunud tänaseni sisse nõuda. Maksuhaldur on Vastutusotsuse koostamisel OÜ SVS Metall juhatuse liikmetele lähtunud äriühingule tehtud Maksuotsusest. Seoses kaebaja väitega, et käesolevas asjas ei ole täidetud Vastutusotsuse andmiseks nõutavad tingimused, märgib PMTK järgmist. Vastutusotsus tehakse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab võõra maksuvõla eest. Vastutuse alused on toodud
-41.
paneb maksukohustuslase seaduslikule esindajale kohustuse täita esindavata vara arvel kõik seadusest tulenevad maksukohustused ja
lg 1 näeb ette juhatuse liikme vastutuse süülise tegevuse korral, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis Seega on vastutuse eelduseks asjaolu, et seaduslik esindaja rikkus oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Tegemist on tsiviilõigusliku süü mõistega, mille definitsioon on VÕS §-s 104. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
eelnõu seletuskirja kohaselt on vastutusotsuse aluseks isiklik vastutus ehk asjaolu, et neile isikutele olid pandud seadusega kohustused, mida nad ei täitnud ning selle tulemusel muutuvad maksukohustuse täitmise eest isiklikult vastutavaks (nende isikute valduses olid vahendid, millest teise isiku maksukohustust täita). Seega tuleneb ka
eelnõu seletuskirjast, et vastutusotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et juhatuse liige oleks rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Vastutusotsuse tegemiseks ja
lg 1 kohaldamiseks on vajalikud järgmiste eelduste täitumine: 1) rikutud on kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (õigusvastane käitumine); 2) isik on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 3) põhjuslik seos isiku õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel PMTK on analüüsinud S.L.i ja S.Z.i tegevust juhatuse liikmetena Vastutusotsuse p-des 6.1 ja p 6.
lg 1 sätestab, et maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.
lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on tasumiskohustus, mis tuleneb
§-st 31. Põhiliseks mitterahaliseks kohustuseks on deklareerimiskohustus. Juhatuse liige peab tagama, et esindatav äriühing esitaks deklaratsioonid õigeaegselt ja deklaratsioonides oleks kajastatud õiged andmed. Nimetatud kohustused kuuluvad juhatuse liikme spetsiifiliste kohustuste hulka. Käesoleval juhul on maksuhaldur OÜ SVS Metalli kontrolli tulemusel tuvastanud, et OÜ Mazur Haldus ja OÜ Salemade nimel väljastatud arvetel olevate andmete deklareerimise tõttu ei kajastanud OÜ SVS Metall raamatupidamisandmed tegelikku majandustegevust, sest maksuhaldur tegi maksumenetluses kindlaks, et OÜ Mazur Haldus ja OÜ Salemade arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Seega ei olnud OÜ SVS Metall raamatupidamisaruanded ja maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonid õiged. Tegemist on olukorraga, kus kaebajad juhatuse liikmena ei ole täitnud oma kohustust korraldada raamatupidamist ning ei ole esitanud raamatupidajale raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele vastavaks raamatupidamiseks vajalikku teavet. Kaebajad, kui äriühingu ainukesed juhatuse liikmed ja seaduslikud esindajad, pidid olema teadlikud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest. Nimetatud käitumine oli kantud maksukohustuse vähendamise ja OÜ SVS Metall juhatuse liikmete isikliku kasu saamise eesmärgist. Valeandmete esitamine OÜ SVS Metall maksudeklaratsioonides oli SVS Metall juhatuse liikmete tahtlik tegevus. Ka Riigikohus on tõdenud (RKHKo asjas nr 3-3-1-7409), et maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud asjaolu, et kaebajad ei ole pidanud nõuetekohaselt raamatupidamis- ja maksuarvestust ning on tahtlikult esitanud maksuhaldurile valeandmeid rikkudes
Lisaks eelnevale on maksuhaldur tuvastanud, et kaebajad on sooritanud vastavasisulisi toiminguid, eesmärgiga jätkata OÜ SVS Metall majandustegevust uues äriühingus OÜ-s SVSMET ning hoida kõrvale OÜ SVS Metall maksuvõlgade tasumise kohustusest. Maksuhaldur leiab, et juhul, kui OÜ SVS Metall endised juhatuse liikmed S.L. ja S.Z. ei oleks teinud omapoolseid toiminguid ja pingutusi OÜ SVS Metall tegevuse üleviimiseks OÜ-sse SVSMET, oleks OÜ-s SVSMET deklareeritav käive esinenud OÜ-s SVS Metall ning äriühingul oleks olnud sellega seoses rahalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks, millest tulenevalt ei oleks pidanud algatama ettevõtte likvideerimismenetlust. Eeltoodust tulenevalt on kaebajad realiseerinud oma käitumises
sätestatud koosseisu: 1) rikutud on kohustust tagada
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine - kaebajad on rikkunud
,
,
,
, KMS §24, KMS § 29, KMS § 36, KMS § 37, KMS § 38; 2) isik on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi -kaebajate tegevus valeandmete esitamise näol saab olla vaid tahtlik tegevus; 3) põhjuslik seos isiku õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel – kui kaebajad oleks esitanud maksudeklaratsioonides õigeid andmeid ning mitte viinud tegevust üle 9 teise äriühingusse, ei oleks tekkinud maksuvõlgnevust, mille tulemusel on OÜ SVS Metall muutunud maksejõuetuks. Seega oli kohustuse rikkumine kausaalses seoses OÜ SVS Metall maksuvõlgnevuse tekkimisega. Kaebajate väited, et maksuhaldur ei ole näidanud konkreetselt, milliseid seadusest tulenevaid kohustusi rikuti, on paljasõnalised. Seoses kaebajate väitega, et Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, kas maksukohustuslasel olid rahalised vahendid, mille arvel oli juhatuse liikmetel võimalus maksukohustust täita, märgib PMTK järgmist. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ SVS Metall pangakontode väljavõtteid AS-s Swedbank analüüsides, et OÜ SVS Metall pangakontodelt on tehtud järjepidevalt väljamakseid tarnijatele ja erinevatele teenuseosutajatele kuni OÜ SVS Metall suhtes likvideerimismenetluse algatamiseni 08.09.2009, mistõttu ei saa nimetatud kuupäevani rääkida OÜ SVS Metall maksejõuetusest (Maksuotsus koostati OÜ-le SVS Metall 19.05.2009). Edasise osas on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ SVS Metall majandustegevus viidi OÜ-sse SVSMET. Ühtlasi peab PMTK vajalikuks märkida, et vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida. Piirates vastutusotsuse tegemise võimaluse üksnes nende juhtumitega, kus esindataval küll põhimõtteliselt oli maksude tasumiseks vajalik vara olemas, ent maksukohustuse täitmise eest vastutav isik sellele vaatamata maksukohustust õigeaegselt ja täielikult ei täitnud, ei ole vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk saavutatav. Seda näiteks olukorras, kus juhatuse liige on varjatud käibe arvelt äriühingust raha välja viinud. See tähendab, et olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks juhatuse liikme süülise tegevuse tulemusena, on põhjuslik seos maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme kohustuste rikkumise vahel ilmselgelt olemas. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate väide, et peale juhatuse liikmete rikkumise konkretiseerimata jätmise ei ole Vastutusotsuses põhjendatud, et juhatuse liikmete rikkumine oli õigusvastane, on paljasõnaline. Nii Vastutusotsuses kui ka käesoleva vastuse p-s 2.1 on maksuhaldur andnud sellele ammendava vastuse. Kaebaja väited justkui Vastutusotsuses poleks juhatuse liikmete vastutust eraldi käsitletud, ei ole nõuetekohaselt tuvastanud isikute süüd ega arvestanud süüd välistavate asjaoludega, on paljasõnalised. Vastutusotsuses on analüüsitud mõlema juhatuse liikme tegevust ja süüd eraldi ning tuvastatud mõlema juhatuse liikme süü. Asjaolu, et maksuhaldur on leidnud, et isikute süü on samaväärne, ei tähenda seda, et PMTK ei oleks seda mõlema juhatuse liikme puhul käsitlenud. Faktilistest asjaoludest ilmneb, et mõlemaid OÜ SVS Metall juhatuse liikmed – nii S.L. kui S.Z. olid samaväärselt hõivatud äriühingu majandustegevusega ning võrdselt kursis OÜ-s SVS Metall toimuvaga, mistõttu leiab maksuhaldur, et S.L. ja S.Z. on solidaarselt vastutavad Vastutusotsusega neile tasumiseks määratud OÜ SVS Metall maksuvõla eest. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ SVS Metall juhatuse liikmed arutasid omavahel OÜ SVS Metall poolt tehtud tehinguid ning muid äriühingu majandustegevust puutuvaid toiminguid, mistõttu kui üks juhatuse liige tegigi mõne toimingu või tehingu iseseisvalt, oli teine juhatuse liige sellest teadlik, andes sellega teise juhatuse liikme tegevusele vaikiva nõusoleku. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate tahtlus on tuvastatud ning kaebaja vastupidised väited on väärad. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (Varul, P., Kull, I. jt Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2006, lk 332). Maksuhaldur on Vastutusotsuses leidnud, et valeandmete esitamine maksudeklaratsioonides OÜ SVS Metall juhatuse liikmete poolt ning SVS Metalli tegevuse üleviimine teise äriühingusse saab olla vaid tahtlik tegevus. PMTK on Vastutusotsuses viidanud ka Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-3-1-74-09: “Kolleegium on asunud seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine
mõttes saab 10 olla vaid tahtlik tegevus (3-3-1-62-06, p 13), et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine (3-31-57-08, p 13; 3-3-1-52-09, p 15; 3-3-1-23-09, p-d 14 ja 15). Asjas nr 3-3-1-54-01 (p 2) on kolleegium leidnud, et tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest.” Seega, PMTK, hinnanud Maksuotsuse aluseks olevaid ja vastutusmenetluses täiendavalt kogutud tõendeid, leidis olevat Maksuotsuses kajastatud faktilised asjaolud tõendatud. Maksuhaldur on Vastutusotsuses tahtluse tuvastanud tõendite analüüsi tulemusena. Seoses kaebaja väitega, et Maksuotsusega ei ole maksuvõlga tekkinud, selgitab PMTK, et kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ SVS Metall ja OÜ Mazur Haldus vahel ei ole kontrollitaval perioodil tegelikult tehinguid toimunud ning OÜ Mazur Haldus ei ole teenuseid osutanud, mistõttu puudus OÜ-l SVS Metall õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks OÜ Mazur Haldus arvete alusel
Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma.” Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-32-09 juhtinud tähelepanu ka selle, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Eelnevalt väljendatud Riigikohtu seisukoht kohaldub ka käesolevas asjas ning olukorras, kus OÜ-d Mazur Haldus ja Salemade ei saanud olla kaebajale kõnesolevate äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud teenuse osutajaks, ei saa kaebaja tugineda heausksusele ning sellele, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ-d Mazur Haldus ja Salemade ei ole teenuse tegelikud müüjad. KOHTU PÕHJENDUSED 1.
kohaselt maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vastutusotsusele kohaldatakse
lõigetes 2–5 sätestatut, arvestades §-s 96 toodud erisusi.
§-s 96 on veel sätestatud, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot (lg 5) ning et vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud; 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud (lg 6).
lg 1 (Maksuotsuse ja Vaideotsuse tegemise aja redaktsioonis) kohaselt maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Seadusliku esindaja vastustuse sätestab
, mille lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 12 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 3, kui selle paragrahvi lg 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Vastavalt
lg-le 1 juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lgst 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: - juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; - rikutud on kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; - sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Riigikohus on selgitanud, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust. 22.05.2013 seadusega (jõustus 01.07.2013) lisandus
sõnaselge säte - lõige 4, mille järgi tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Et praktikas oli seda ennegi tehtud, on asjakohane ka käesolevas asjas lähtuda samadest põhimõtetest. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 1 seaduses või lepingutes ette nähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole 13 järgimata jätmine. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 4 raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei ole esitanud ei maksumenetluses, vaidemenetlustes, vastutusotsuse andmise menetluses ega samuti ka kohtumenetluses niisuguseid tõendeid, mis Maksuotsuses esitatud maksuhalduri hinnangud (sh põhjendatud kahtlused) ja järeldused ümber lükkaks. 6. Kohus on seisukohal, et kaebajate väide nende suhtes Vastutusotsuse tegemiseks eelduste puudumisest on samuti alusetu. Kohus märgib kõigepealt, et antud juhul ei esine
lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid (maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud). PMTK on tuvastanud, et kontrollitud perioodil OÜ SVS Metall juhatuse liikmeteks olnud S.L. ja S.Z. on tahtlikult rikkunud oma kohustusi tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg: Vastutusotsuse lk-l 1 on märgitud: „Käesoleva vastutusotsuse tegemise aluseks on S.L.i ja S.Z.i tegevuses tuvastatud
lg 1 ja maksuseaduste tahtlik rikkumine, mille tulemusel tekkis OÜ-1 SVS Metall maksuvõlg, mida maksuhalduril ei ole õnnestunud tänaseni sisse nõuda.“. Seega on maksuhaldur toonud välja nii kaebajate süü vormi kui ka põhjusliku seose nende poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel. Vastutusotsuses on toodud selgelt välja see, milles seisnes ülalmärgitud kohustuste rikkumine: OÜ SVS Metall poolt raamatupidamise ebarahuldav korraldamine ning käibemaksu väärarvestamine ja fiktiivsed arved tehingutes OÜ-tega Mazur Haldus ja Salemade. PMTK tehtud OÜ SVS Metall rikkumiste kokkuvõttest ilmneb selgelt, et maksuhaldur ei pidanud ka raamatupidamise ebarahuldavat korraldamist hooletuseks, vaid samuti tahtlikuks tegevuseks: „OÜ Mazur Haldus ja OÜ Salemade nimel väljastatud arvetel 15 olevate andmete deklareerimise tõttu ei kajastanud OÜ SVS Metall raamatupidamisandmed tegelikku majandustegevust. Maksuhaldur tegi maksumenetluses kindlaks, et OÜ Mazur Haldus ja OÜ Salemade arvetel näidatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole, seega ei olnud OÜ SVS Metall raamatupidamisaruanded ja maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonid õiged. Kajastades oma raamatupidamises OÜ-de Mazur Haldus ja OÜ Salemade nimel väljastatud arvetel märgitud tehinguid, ei ole OÜ SVS Metall täitnud raamatupidamise seaduse sätteid, mille kohaselt peab raamatupidamise algdokument kajastama tehingu majanduslikku sisu.“. Seega on juhatuse liikmete vastutuse eeldused täidetud – maksuhaldur on seda Vastutusotsuse tegemise menetluses tuvastanud ja Vastutusotsuses põhistanud.
§-s 46, vastutusotsusele lisaks ka §-des 95 ja 96. Kohus leiab, et Vastutusotsus vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka
-s sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Oluline on märkida, et kuivõrd koos Vastutusotsusega edastati kaebajatele ka Maksuotsus, siis on viimane vaidlustatud haldusakti lahutamatu lisa ja Vastutusotsuse motiveerimiskohustuse täitmist tuleb käsitleda koostoimes Maksuotsuse põhistusega (HMS § 56 lg 1). Sellele, et maksuhaldur kogu põhistust Vastutusotsuses üle ei korda, on PMTK Vastutusotsuses korduvalt osutanud (vt nt sissejuhatav osa ning vastused 1, 4 ja 5 kaebajate poolt projekti kohta esitatud vastuväidetele). Kohus ei ole tuvastanud maksuhalduri tegevuses niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis võinuksid 16 mõjutada asja otsustamist. Sealjuures on kaebajatele olnud tagatud ärakuulamisõigus ning nende viimati esitatud vastuväited, Vastutusotsuse projekti kohta, on leidnud maksuhalduri poolt põhjalikku käsitlemist Vastutusotsuse p-s
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.