3-13-1299/19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. oktoober 2013, Tallinn Haldusasi I.A.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. aprilli 2013 otsuse nr 15.3-3/263-1 tühistamise nõudes. 3-13-1299 Kirjalikus menetluses. Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Kaebaja: I.A. Esindaja: Vladimir Umov Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Anastassia Malõševa RESOLUTSIOON
3. Jätta I.A.i kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
5. novembril 2013 (HkMS § 180, § 181 lg 1). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
6. I.A. on Vene Föderatsiooni kodanik, kes esitas
7. augustil 2012 välismaalaste seaduse (VMS) § 181 lg 2 p 2 alusel taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimisest osalenute ühing juhatuse (edaspidi MTÜ TTLOÜ) liikmena.
8. Politsei- ja Piirivalveamet tegi
9. aprillil 2013 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3/263-1, keeldudes I.A.ile tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuse 1 tegemise õigusliku alusena viidatakse VMS § 123 punktidele 2 ja 3, § 124 lg 2 punktile 1, §-le 108 ja § 1891 punktile
10. Otsust põhjendatakse järgmiste asjaoludega: ▫ menetluse käigus I.A.i poolt esitatud kinnitus, et tema töötasu hakkab olema VMS § 178 lõike 1 kohaselt minimaalselt nõutav 1040 eurot kuus ei ole usaldusväärne, sest arvestades MTÜ TTLOÜ majandustegevust kajastavaid dokumente ei ole sellise töötasu maksmiseks vahendeid; ▫ elamisloa taotlusankeedis märgitud töökoha aadressil Tallinnas Lasnamäe 20-3 ei olnud võimalik leida MTÜ TTLOÜ juhatuse liikmeid ega ühtki märki mittetulundusühingu olemasolu kohta; ▫ kriminaalteave annab alust arvata, et MTÜ TTLOÜ ja sellega puutumuses olevad isikud ei ole usaldusväärsed KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
11. I.A. esitas
12. juunil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti
13. aprilli 2013 otsuse nr 15.3-3/263-1 tühistamist. Kaebaja selgitab, et tema poolt PPA-le esitatud äriplaanist nähtub selgelt, millistest allikatest hakkab MTÜ TTLOÜ saama tulu ning samuti nähtub sealt, et selline tulu on piisav selleks, et tasuda kaebajale 1040 euro suurust töötasu. Teiseks märgib kaebaja, et MTÜ TTLOÜ asub Tallinnas aadressil Lasnamäe 20-3, ent kuivõrd uksekella helistavad sageli võõrad inimesed, siis ust ei avata ning juhatuse liikmega kontakti saamiseks tulnuks talle helistada. Seetõttu vaidleb kaebaja vastu PPA seisukohale, nagu oleks ta taotluses esitanud valeandmeid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses I.A.i kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja toob välja, et elamisloa taotlusankeedis märkis kaebaja oma töötasu suuruseks 275 eurot ning alles menetluse käigus, kui PPA oli juhtinud tema tähelepanu sellele, et selline töötasu suurus jääb allapoole VMS § 178 lõikes 1 nimetatud miinimumi, esitas kaebaja kinnituse, et hakkab töötasu saama 1040 eurot kuus. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja poolt MTÜ TTLOÜ majandustegevust kajastavad dokumendid kinnitavad, et mittetulundusühing ei saa kaebajale 1040 euro suurust töötasu maksta, samas kui veenvaid selgitusi lisavahendite saamise kohta ei ole kaebaja esitanud.
15. Samuti märgib vastustaja, et menetluse käigus tuvastati, et MTÜ TTLOÜ küll tegutseb, ent selle tegevus ei nõua ilmtingimata kaebaja Eestisse elama asumist. Vastustaja viitab MTÜ juhatuse liikme Vassili Gladõševi
16. märtsi 2013 seletusele, et äritegevus toimub peamiselt interneti, skype’i ja telefoni teel ning kohtumised toimuvad peamiselt kohvikutes. Vastustaja hinnangul saaks ka kaebaja panustada ettevõtte töösse interneti ja telefoni teel. Vastustaja on seisukohal, et töötamiseks elamisluba taotleva isiku poolt esitatavad andmed peavad võimaldama kontrollida, kas välismaalasele elamisloa andmine vastaks eesmärgile, mis on sätestatud VMS §-s
17. 2
18. Mis puudutab kaebaja väidet, et MTÜ TTLOÜ asub siiski ankeedis näidatud asukohas, siis leiab vastustaja, et PPA-l ei ole kohustust tõendada, et mingisugusel aadressil mingisugust tegevust ei toimu, vaid üksnes ülesanne elamisloa taotleja poolt esitatud andmete ja info alusel kontrollida, kas elamisloa andmise seisukohast oluline asjaolu esineb. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et PPA ametnikud oleksid pidanud MTÜ TTLOÜ Eestis elava juhatuse liikmega telefonitsi ühendust võtma. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et ettevõtja, kelle juurde elamisluba taotlev välismaalane tööle minna soovib, ei tegutse reaalselt tema kohta teadaoleval aadressil, annab põhjuse kahelda sellise ettevõtja usaldusväärsuses.
19. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebajal ei ole Eestis selliseid isiklikke sidemeid ega suhteid, mis eeldaksid tema viibimist Eestis elamisloa alusel. Mittetulundusühingu juhatuse liikmena on kaebajal võimalik Eestisse saabuda viisa alusel ning viibida seejuures VMS § 105 lg 3 kohaselt Eestis kuni kuus kuud aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et I.A.i kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta. PPA on põhjendatult asunud seisukohale, et veenvat tõendamist pole leidnud asjaolu, et kaebajale makstava töötasu suurus vastaks seadusest tulenevale minimaalsele nõutavale määrale, samuti on piisavalt põhjendatud seisukohta, et kaebaja elamisloa taotlus ei ole põhjendatud, et kaebaja on esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid ning õigustatult on kahtluse alla seatud ka MTÜ TTLOÜ usaldusväärsus VMS § 180 tähenduses. Nõustun neis küsimustes vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendustega ega korda neid siinkohal.
21. Mis puudutab kaebuses esitatud konkreetseid väiteid, siis esiteks ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et nõutava suurusega töötasu saamist kinnitab tema poolt esitatud äriplaan. Vastuseks PPA arupärimisele selle kohta, milliste vahendite arvelt hakkab MTÜ TTLOÜ kaebajale 1040 euro suurust tasu maksma, on kaebaja esmalt vastanud
22. novembril 2012 (tl. 78), et [Ü]hisettevõtte tegevus, mis hetkel leiab aset Venemaal, hakkab pärast elamisloa saamist toimuma Eestis. Ettevõtte tuludest hakatakse välja maksma 1040 eurot. Samasisulise täiendava vastuse on kaebaja PPA-le saatnud ka
23. detsembril 2012 (tl. 78 pöördel).
24. detsembril 2012 on kaebaja esitanud täiendava vastuse (tl. 80 pöördel), milles märgib, et ettevõtte tulud tulevad keevitajate koolituse korraldamisest ning sellest tulust kaetakse ka kaebaja 1040 euro suurune töötasu. Esimestena nimetatud vastused on sedavõrd üldsõnalised, et neist ei ole isegi võimalik aru saada, millist ettevõtet kaebaja on silmas pidanud. MTÜ TTLOÜ majandustegevuse aastaaruannetest ei nähtu, et see mittetulundusühing oleks Venemaal tegelenud mingisuguse majandustegevusega.
25. Mis puudutab viimasena nimetatud täiendavat vastust, mida kaebaja arusaadavalt peab äriplaaniks, siis selles dokumendis kajastatud tulu- ja kuluarvestus on eluliselt ebausutav ning selle põhjal ei saanudki PPA-l tekkida veendumust, et MTÜ TTLOÜ majandustegevusest hakkab laekuma sedavõrd palju vahendeid, et oleks võimalik kaebajale maksta tähtajalise elamisloa andmise eelduseks olevat kuupalka. Kaebaja
26. detsembri 2012 kirjas esitatud kulutuluarvestuses on koolituse korraldamise ja õppematerjali kuluks märgitud 30 eurot, koolituse 3 tuluks seejuures 2800 eurot kuus, mis vastab seitsme õpilase poolt tasutava 400-eurose koolitusmaksumuse summale. Esiteks ei ole mistahes koolituse, eriti aga sellise tehnilise valdkonna, nagu keevitamisega seotud kuu aega kestva koolituse korraldamine ja õppematerjali valmistamine 30 euro eest võimalik. Eluliselt täiesti ebausutav on, et MTÜ TTLOÜ oleks võimeline reaalselt müüma isikutele koolitusteenust, mille korraldamise ja õppematerjalidega seotud kuluks on 30 eurot, ent mille eest iga osaleja maksab 400-eurost tasu. Lisaks on kuluarvestusest nähtuvalt arvestatud küll 1000-eurose kuluga keevitusseadmete rendile, samas ei nähtu, et olek arvestatud kuludega seoses koolituseks vajalike ruumidega. Seegi muudab selliste koolituste võimalikkuse äärmiselt kaheldavaks. Samuti ei nähtu, et kululiigina oleks üldse arvestatud koolitajate töötasu. Kaebaja ise, vähemalt ankeedis esitatud elulookirjeldusest tulenevalt, keevitaja kutset ega vastavaid teadmisi ei oma, veel vähem õigust viia läbi vastavasisulisi koolitusi. Viimaks on kaebaja märkinud küll kululiigina palgakulu 1040 eurot, millena peab arusaadavalt silmas talle endale makstavat töötasu (palka või juhatuse liikme tasu), ent kuluarvestuses pole arvestatud töötajale või juhatuse liikmele tehtud töötasuväljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksudega (nt. sotsiaalmaks) seotud kuluga. Eeltoodu tõttu ei ole kaebaja poolt esitatud arvestus või äriplaan tõsiseltvõetav ning selle põhjal ei olnudki PPA-l kuidagi võimalik asuda seisukohale, et MTÜ-l TTLOÜ hakkab olema mingisugune tegevus, millest saadava tulu arvelt on võimalik kaebajale maksta VMS §-s 178 viidatud suurusega töötasu.
27. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta ei ole esitanud elamisloa taotlusankeedis valeandmeid oma töökoha asukohta Eestis ning et PPA oleks pidanud MTÜ TTLOÜ tegevuskoha vaatlemiseks helistama kaebuses nimetatud telefoninumbril, siis tuleb esmalt märkida, et vaidlusaluses otsuses ei ole väidetud, et I.A. oleks esitanud valeandmeid oma töökoha aadressi kohta. Valeandmete esitamist heidetakse kaebajale vaidlustatud otsuses ette üksnes seoses väidetava töötasu suurusega (vaidlustatud otsuse punkt 9). Kaebaja väidetava tulevase töökoha aadressi osas on vaidlustatud otsuses üksnes tõdetud, et seda on käidud kahel korral kontrollimas ning seal ei tuvastatud MTÜ TTLOÜ tegevust. Lisaks sellele nähtub toimikust, et olles eelnevalt Vassili Gladõševiga kohtumise kokku leppinud, oli PPA ametnikel võimalik Lasnamäe tn 20-3 aadressi kontrollida ning MTÜ TTLOÜ juhatuse liige Vassili Gladõšev andis seal ka suulise seletuse MTÜ TTLOÜ tegevuse kohta (tl. 88 pöördel), esitamata samas mingisuguseid dokumente, mis väidetavat tegevust kinnitaksid. Selliseid dokumente ei esitanud ka kaebaja, olles samuti selle mittetulundusühingu juhatuse liige, mis tähendab, et tal pidi olema juurdepääs kõigile selle juriidilise isiku tegevust puudutavatele dokumentidele.
28. Seonduvalt Lasnamäe tn 20-3 asuva aadressi kontrollimisega on PPA aga õigesti leidnud, et kaebajale elamisloa andmine ei ole põhjendatud (vaidlustatud otsuse p. 11). Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. See, kui avar on sellise otsustamise puhul haldusorgani kaalutlusruum, sõltub paljus sellest, millisel konkreetsel alusel tähtajalise elamisloa andmist taotletakse. Leian, et töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise otsustamisel, sh. VMS § 181 lg 2 punktis 1 sätestatud juhul, on PPA kaalutlusruum lai. Välismaalasele töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine peab olema põhjendatud. See tähendab, et välismaalase poolt esitatud ning menetluse käigus täiendavalt kogutud andmete 4 põhjal tuvastatud asjaolud peavad kinnitama vajadust isikule tähtajalise elamisloa andmise järele. VMS üldine loogika on selles, et välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba, kui selleks on hea põhjus, mitte aga selles, et elamisloa andmisest keeldumiseks peaks olema mingisugune kaalukas põhjus. Nagu eelpool öeldud, sõltub kaalutlusruum siin paljus konkreetse tähtajalise elamisloa liigist – nt. on ilmne, et Eestis elava perekonnaliikme juurde elama asumiseks taotletava tähtajalise elamisloa puhul tuleb kaalumisel arvestada rohkem elamisluba taotleva isiku huvidega. Mis puudutab aga tähtajalist elamisluba töötamiseks, siis selle eesmärgiks on VMS § 176 lg 1 kohaselt soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. See tähendab muuhulgas, et töötamiseks elamisluba taotleva isiku poolt esitatavad andmed peavad võimaldama kontrollida, kas välismaalasele elamisloa andmine vastaks sellele eesmärgile. Ainuüksi asjaolu, et Eestis registreeritud juriidiline isik soovib endale tööle võtta välismaalast ja välismaalane soovib töötada Eesti juriidilise isiku juures, ei tingi tähtajalise elamisloa andmist. Olukorras, kus PPA-l ei ole olnud elamisloa taotluse menetluse käigus reaalselt võimalik tutvuda tööandja tegevuskohaga ega välja selgitada välismaalast palgata sooviva ettevõtja töökorraldusega seotud asjaolusid, ei ole ka võimalik hinnata, kas vastavale töötajale Eesti elamisloa andmine on eesmärgipärane või mitte. Leian siinkohal, et kuigi VMS § 181 lg 2 p 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhatuse liikmena anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata, on ka sellisele välismaalasele tähtajalise elamisloa andmine allutatud VMS § 176 lõikes 1 sätestatud eesmärgile. Käesoleval juhul on PPA õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt esitatud ning täiendavalt menetluse käigus tuvastatud asjaoludel ei saa kaebaja elamisloa taotlust põhjendatuks lugeda. Siinkohal tuleb tähele panna, et VMS § 19 lõikest 1 tulenevalt on elamisloa taotluse menetluse seisukohast oluliste asjaolude tõendamise kohustus välismaalasel. Kui taotluse esitanud välismaalane ei suuda vajalikke asjaolusid tõendada, määral, mis annaks aluse lugeda tema taotlus põhjendatuks, tuleb taotlus rahuldamata jätta.
29. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et elamisluba pole ainus välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus. Vastavad alused on sätestatud VMS §-s 43 ning välismaalasele antav tähtajaline elamisluba on vaid üks võimalikest viibimisalustest. Igal riigil on õigus seaduse tasandil otsustada, millistel tingimustel ta välismaalastel riiki siseneda ning riigis viibida lubab ning tavapärane ja loogiline on, et suveräänsed riigid võimaldavad välismaalastel riiki siseneda ja riigis viibida nii palju kui vajalik ning samas nii vähe kui võimalik. Tähtajaline elamisluba annab välismaalasele näiteks viisa alusel viibimisega võrreldes Eestis avaramad õigused ja võimalused. Sellest tulenevalt on tähtajalise elamisloa andmine ja selle jätkuv kehtimine põhjendatud siis, kui isiku vajadust Eestis viibida ei saa rahuldada mõne muu viibimisaluse andmisega. Kaebaja, soovides tõepoolest Eestis viibida selleks, et täita MTÜ TTLOÜ juhatuse liikme kohustusi, saab Eestisse saabuda viisa alusel ning VMS § 105 lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida siin registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. PPA on õigesti leidnud, et senise menetluse käigus ei ole olnud võimalik tuvastada ühtki asjaolu, millest nähtuks, et kaebajal on Eestis vaja viibida MTÜ TTLOÜ juhatuse liikme kohustuste täitmise eesmärgil sellest kauem. Nõustun ka PPA järeldusega, et menetluse käigus kogutud teave viitab pigem sellele, et tegelikult soovis 5 kaebaja Eesti tähtajalist elamisluba hoopis mingisugusel muul eesmärgil, olgu siis selleks, et lihtsustada reisimist Euroopa Liidus või selleks, et tegeleda Eestis hoopis mingisuguse muu tegevusega.
30. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 6